15a paks neiu.
- This topic has 499 replies, 124 voices, and was last updated 14 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Loen ja loen ja inimesed vist üldsegi ei pane tähele ,et tütarlaps hakkab siin anoreksiat praktiseerima.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Seda ei soovitatud sulle, maximus89 ütles seda irooniaga!
Ei tundund küll. Ta ütles umbes nii ‘ noh muud ei jää siis üle kui anoreksiaks hakata ‘ või midagi taolist. See ei tundu küll iroonia moodi.
Sellele on põhjendus olemas. Kui põhjenduse teada saad, siis teeksid blogi ära või?Kõik oleneb põhjendusest.
Jumala eest, anorektsiat ära küll siin praktiseerima hakka. Arenev ja kasvav laps vajab toitaineid ja sööki mitte näljutamist. Seda ära mitte mõtlegi.
Ma soovitan sul iga õhtu kepikõndi käia harrastamas. Ikka suured ja pikad ringid, no ikka 4km või rohkem. Ise vaata mingi hea ring välja mis on sobilik ja piisav Sinu jaoks. Peale seda võiksid käia ujumas ning jooksmas. Talveajal kui lund on siis võiksid ka suusatamas käia, aga noh preagu ei ole, aga pole välistatud et ei tule, siis soovitan ka suusatada. Väga hästi treenib jalgu. Hoia ainult toitumisel silma peal ja rämpstoidust kui sellisest hoia hea ringiga eemale.
Võiksid öelda kah kus linnas elad ja mitu jõusaali seal on? Äkki on kuskil mingi väiksem koht kus vähem rahvast ning õhtusel ajal vanemad inimesed ka tavaliselt, kes ei vaata mõnitavalt, kuigi ei garanteeri sest jobukakke on igalpool.
Blogi võiksid teha enda jaoks, sest kui teed kõvasti trenni kuu aega siis vaatad milline sa olid kuu aega tagasi. Samuti kirjutada mis igapäevaselt tegid ja mida sõid. Piltide pealt tulemusi vaadates suureneb tahtejõud ja jõuad eesmärgini kiiremini
Edu!
Edit : esialgu ära jooksma mine sest vigastuste oht, selle asemel võid näiteks jalgarttaga sõita
Võiksid öelda kah kus linnas elad ja mitu jõusaali seal on? Äkki on kuskil mingi väiksem koht kus vähem rahvast ning õhtusel ajal vanemad inimesed ka tavaliselt, kes ei vaata mõnitavalt, kuigi ei garanteeri sest jobukakke on igalpool.Edu!
Leie endale aega ja tutvu teemaga. (Kuna ma elan väikses kohas, kus on ainult 1jõusaal linna peale)
Jumala eest, anorektsiat ära küll siin praktiseerima hakka. Arenev ja kasvav laps vajab toitaineid ja sööki mitte näljutamist. Seda ära mitte mõtlegi.Ma soovitan sul iga õhtu kepikõndi käia harrastamas. Ikka suured ja pikad ringid, no ikka 4km või rohkem. Ise vaata mingi hea ring välja mis on sobilik ja piisav Sinu jaoks. Peale seda võiksid käia ujumas ning jooksmas. Talveajal kui lund on siis võiksid ka suusatamas käia, aga noh preagu ei ole, aga pole välistatud et ei tule, siis soovitan ka suusatada. Väga hästi treenib jalgu. Hoia ainult toitumisel silma peal ja rämpstoidust kui sellisest hoia hea ringiga eemale.
Võiksid öelda kah kus linnas elad ja mitu jõusaali seal on? Äkki on kuskil mingi väiksem koht kus vähem rahvast ning õhtusel ajal vanemad inimesed ka tavaliselt, kes ei vaata mõnitavalt, kuigi ei garanteeri sest jobukakke on igalpool.
Blogi võiksid teha enda jaoks, sest kui teed kõvasti trenni kuu aega siis vaatad milline sa olid kuu aega tagasi. Samuti kirjutada mis igapäevaselt tegid ja mida sõid. Piltide pealt tulemusi vaadates suureneb tahtejõud ja jõuad eesmärgini kiiremini
Edu!
Ma proovin mitte praktiseerida.
Jooksmas ma ei saa käia. Mul põlved ei luba. Kui minu teha oleks, siis ma ainult ujuks. See lihtsalt vabastab kõigest pingest, aga viimasel ajal olen sellest eemale hoidnud. Liiga häbi. Aga nüüd hakkan esmaspäeva õhtuti käima.
Valgas elan. Minu teada on siin ainult üks jõusaal, kus käib terve linna rahvas. Ja seal on alati keegi, kes midagi minu kohta öelnud on.
Blogi peale ma mõtlen. Äkki alustangi homsest, kuigi homme möödub päev suhteliselt shopates ja autoga sõites. Õhtul ma äkki isegi proovin joosta, kuigi ma pole kindel, et ma saan. Kahjuks on libe ja miinus kraadid, muidu sõidaks meelsasti ka rattaga.
Aga kas oleks mõtekas aeg uuesti kirja panna Tartu endokrinoloogi juurde? Äkki tema oskab ka aidata.
Ma proovin mitte praktiseerida.Jooksmas ma ei saa käia. Mul põlved ei luba. Kui minu teha oleks, siis ma ainult ujuks. See lihtsalt vabastab kõigest pingest, aga viimasel ajal olen sellest eemale hoidnud. Liiga häbi. Aga nüüd hakkan esmaspäeva õhtuti käima.
Valgas elan. Minu teada on siin ainult üks jõusaal, kus käib terve linna rahvas. Ja seal on alati keegi, kes midagi minu kohta öelnud on.
Blogi peale ma mõtlen. Äkki alustangi homsest, kuigi homme möödub päev suhteliselt shopates ja autoga sõites. Õhtul ma äkki isegi proovin joosta, kuigi ma pole kindel, et ma saan. Kahjuks on libe ja miinus kraadid, muidu sõidaks meelsasti ka rattaga.
Aga kas oleks mõtekas aeg uuesti kirja panna Tartu endokrinoloogi juurde? Äkki tema oskab ka aidata.
Esialgu ära jooksma mine
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõik oleneb põhjendusest.Asi selles, et mõningatel siinviibijatel on huvitav sinu trennikäiku jälgida. Siin foorumis on varem ka mingi eksperimendi puhul blogi kirjutatud, et teised ka saaksid teada kui kasulik või kahjulik mõni eksperiment on ning lugeda isiku arengust jne. Informatsioon, mis korralikust blogis võib saada, on üsnagi huvitav. Võimalik, et aitad ka teisi ülekaalulisi noori, kes tahavad ka vormi saada. Blogil võib suur mõju olla
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Need tibid oleksid kõige väiksem probleem, aga minu klassi poisid. Nad ainult mõnitaks, ma ei suudaks nii. Niigi tänu nendele olen palju nutnud ja hinded on alla läinud. Ma ei suudaks rohkem kannatada.Praegu sa oled 15, ehk juba mõne aasta pärast saab kool läbi ja saad mõnitajad lihtsalt kaugele pimedasse kohta saata onju :
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mõnitajatel on üldjuhul endal milleski tõsiseid probleeme ja vajakajäämisi, ning selleks, et nendega teistele nö mitte vahele jääda, elatakse kõvasti ja kärarikkalt kellegi nõrgema najal.Kusjuures- huvitav, paljud meist siin võivad öelda, et teda pole kunagi kooli ajal millegi pärast mõnitatud? Mina sain nt isegi selle pärast, et mul olid pruunid silmad ja tumedad juuksed… nii et…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ela enda jaoks, oma keha jaoks, katsu kuulata mida ta sinult tahab ja tee nii nagu just SINUL on hea olla. Iga algus on raske, kuid ma arvan, et pead leidma omale kellegi, kes sind sel oma-kehaga-sõbraks-saamise-perioodil pidevalt toetaks. Asi pole ainult kaalus, asi on heas enesetundes ja enesekindluse taastamises, tähtis jagada oma kogemusi, läbielatut, edusamme.
Jaa, ja blogi siin oleks täitsa asjalik lahendus ju! Kirjutad rahulikult omaette, kui tekib vaba moment, inimesed loevad, toetavad. See annaks kindlasti palju juurde.
Ja kui tervise suhtes ikka kahtlusi on, tasub uurida ja käia erinevate arstide juures.
Aga mida oleks mõtekas siis teha, kui jooksmist ei soovita präegu? Suusatada ei saa, rattaga ei saa sõita, rullitada ei saa.
Ma arvan, et homsest hakkan pidama seda blogi. Aga kas sinna peab erinevad enda mõõdud ka ära märkima või midagi?
Ma pole selle mõnitamise teemast üleüldse täpselt aru saanud, et miks hakatakse kedagi mõnitama. Saan aru, et kaasõpilased võivad vahepeal väga õelad, kuid midagi peab olema valesti ka sellega keda mõnitatakse. See on muidugi vaid minu arvamus!
Ma pole selle mõnitamise teemast üleüldse täpselt aru saanud, et miks hakatakse kedagi mõnitama. Saan aru, et kaasõpilased võivad vahepeal väga õelad, kuid midagi peab olema valesti ka sellega keda mõnitatakse. See on muidugi vaid minu arvamus!Sellepärast et see keegi erineb teistest. Sama on näiteks emodega. Nad erinevad teistest ja väga palju mõnitakase neid. Või näiteks neid , kellel on roosa pea või midagi. Kohe kui keegi on erinev, siis on mõnitamine kohe ka lahti. Ma saaks aru kui ma teeks midagi. Aga ei, ma olen lihtsalt paks.
Aga mida oleks mõtekas siis teha, kui jooksmist ei soovita präegu? Suusatada ei saa, rattaga ei saa sõita, rullitada ei saa.Ma arvan, et homsest hakkan pidama seda blogi. Aga kas sinna peab erinevad enda mõõdud ka ära märkima või midagi?
Mida rohkem, seda selgem pilt sinust kujuneb lugejatele (kes oled, millega tegeled, menüü, päevakava, mõõdud, kaal, pikkus jne jne jne). Kirjuta oma tunnetest, ahtlustest, muredest seoses oma probleemiga, hakkab kergem ja kindlasti leiad igakord terve rea nõuandjaid-toetajaid.
Aasta pärast saad ka ise lugeda, kui palju oled teinud edusamme. Võid lisada ka pilte näiteks, see on omakorda hea motivaator- näed visuaalselt, milline on areng. Kui ei taha kohe üles panna, siis enda jaoks tasub alati pildistada, lisad pildile juurde kaalu ja mõõdud ja siis mõne aja pärast kordad kogu protseduuri.
Tolle blogiga oli mitmeid aspekte mul mõttes muidu, aga põhjenduse sa juba eelmsie postitusega said ühelt inimeselt ja kusagil päris eespool ilmselt põhjendasin ka põgusalt miks blogindus hea oleks.
Üks asi on see, et näiteks algajatele investoritele soovitatakse Päevikut, tänapäeva mõistes näiteks blogi siis. Pannakse kirja, mis õpiti, mis valesti tehti, hiljem analüüsitakse taas üle. Seda tehakse mitmel elualal muide, mitte ainult investeerimise maastikul, siinsamas saidil ka blogeeritakse, jõusaalis käiakse ka Paber päevik käes ringi, see aga it-ajastu mõistes suht mõttetu, kui ta sellsiele ahjukütmise-formaadile jäädvustubki ainult. Et see on selline levinud metoodika maailmas, ja sellest põhjendusest peaks piisama, et seda kuulda võtta.
Lisaks, blogiga on psühholoogiline aspekt, aitab psühholoogiliselt, motiveerib täita, inimpsüühikale meeldib sedalaadi asi nagu bloog, see on nagu soki kudumine, kulgeb ajas, see rahuldab aju, seal on lisaks kulgemise-mõõtmele muidki psühholoogilisi nõkse sees, see asi toimib.
Blogiga tahtsin testida, kas suhtud asja suure ausa sooviga, või mitte, sest suure soovi omaja kasutab iga õlekõrt, sh ka blogi, kui talle seda pakutakse asjatundjate poolt. Et kui tuleb selline jorin vastu, siis ilmselt pole inimesel siiski soovi end aidata, ja käesolev topic läheb ajaloohõngu, ja defineerub hetke-emotsioonil tekkinud mölavajadusele, subjekt lihtsalt tuli mölama, probleemi polnud otseselt kaaluga küll mitte. Et sedalaadi asja saab testida, kui inimesele pakud midagi, ja ta reageerib laisalt vm moel kahtlaselt, no siis selge.
Üks lisaaspekt on see veel, et sulle anti päris palju konsultatsiooni siin tasuta, et üks viis kuidas sa saaksid ise omalt poolt ka anda, olekski see, et asjatundjad saaksid näiteks blogist jälgida pikka perioodi, kas nende soovitused ka kasulikuks osutusid, ja on muul moel hea, kui uus bloog olemas sinu poolt, või siis muul moel anda märku, et siinne jutumull kasulikuks osutub, et mingit sinupoolset reaalsemat panust oleks üsna ootuspärane oodata.
Lisaks on paar aspekti veel, miks see blogindus hea on.
Et sedalaadi aspektid blogi pakkumisega mõttes liikusid, natuke pakkus ka nalja muidugi too blogi suhu surumine, ses suhtes polnud kavatsused head, vabandused siis ses suhtes.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>midagi peab olema valesti ka sellega keda mõnitatakse. See on muidugi vaid minu arvamus!No mis jutt see on, nagu ise ei oleks teismeline olnud. Piisab, kui inimene on nö autoriteetide grupist millegi poolest erinev (liiga kõhn/paks/tark/valed riided/valed hobid/nägu ei meeldi/почему не в шляпе) ja juba läheb andmiseks, verbaalseks või ka füüsiliseks. See on nii tavaline, et sellest pole mõtet rääkidagi.
- You must be logged in to reply to this topic.