15a paks neiu.
- This topic has 499 replies, 124 voices, and was last updated 14 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Mul on väga häbi, et ma pole endast märku andnud. Jah, ma andsin alla. Mäletan nii palju, et märtsis oli opp ja peale seda ma jõusaali ei roninud. *kujutab ette kui ilus ta praegu oleks* . Jarmol on õigus, ma ei ole kergemaks märkimisväärselt läinud. Aasta möödas ja olen ikka samasugune.
Ma lugesin ennem just kõik need lehed uuesti läbi. Ma olin siis sunnitud trenni minema. Tegelikult peale selle, et kõik naersid mu üle, ütles mu poiss ka, kui trenni ei lähe, jätab mu maha. Häbi oli seda endale tunnistada, et tema mind ässitaski. Ehk oli ka selles mingi hea pool. Kes teab.
Tegelikult ma tahaks südamest vabandada, et vedasin nii paljusid alt. Ma olin nagu üks eksperiment kõigil siin, kui seda saab nii nimetada. Vahepeal nii tahtsin jälle trenni teha, aga ma kartsin, et kui jälle lähen jõusaali, on jälle kommentaarid mu kohta platsis. Viimasel ajal eriti palju ei ole mu välimust kommenteeritud. Eks ma olen ka oma välimust muutnud, pikad juuksed, teistsugune riietumistiil, mis ei näita nii väga kehakumerusi välja.
Nüüd jälle olen viimasel ajal mõelnud, et äkki prooviks uuesti, et aeg oleks kõhnaks saada. Varsti 12klass ja lõpetamine. Nii ilus oleks, kui oleks liibuv kleit ja sale keha. Aga ma arvan, et mul pole jälle piisavalt iseloomu. Ma kardan muutusi oma elus, kardan, et äkki ma ei saa hakkama. Ma ei ole kunagi peaaegu midagi oma elus lõpuni teinud. Kohe, kui on raske, annan alla, kui kurb ka see oleks. Mul oleks vaja kedagi, kes sõimaks ja sunniks mind trenni tegema, kedagi keda huvitaks kuidas mul läheb. Vanematele ma loota ei saa ja siukseid sõpru mul ei ole.
Ärge palun pikka viha pidage mu vastu.
Päikest.
Kahju, et nii lõppes, kuskilt võiksid motivatsiooni edasi leida, et uuesti pihta hakata ja oma eesmärk seekord lõpule viia
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jõudu ja parimat sulle
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul on väga häbi, et ma pole endast märku andnud. Jah, ma andsin alla. Mäletan nii palju, et märtsis oli opp ja peale seda ma jõusaali ei roninud. *kujutab ette kui ilus ta praegu oleks* . Jarmol on õigus, ma ei ole kergemaks märkimisväärselt läinud. Aasta möödas ja olen ikka samasugune.Ma lugesin ennem just kõik need lehed uuesti läbi. Ma olin siis sunnitud trenni minema. Tegelikult peale selle, et kõik naersid mu üle, ütles mu poiss ka, kui trenni ei lähe, jätab mu maha. Häbi oli seda endale tunnistada, et tema mind ässitaski. Ehk oli ka selles mingi hea pool. Kes teab.
Tegelikult ma tahaks südamest vabandada, et vedasin nii paljusid alt. Ma olin nagu üks eksperiment kõigil siin, kui seda saab nii nimetada. Vahepeal nii tahtsin jälle trenni teha, aga ma kartsin, et kui jälle lähen jõusaali, on jälle kommentaarid mu kohta platsis. Viimasel ajal eriti palju ei ole mu välimust kommenteeritud. Eks ma olen ka oma välimust muutnud, pikad juuksed, teistsugune riietumistiil, mis ei näita nii väga kehakumerusi välja.
Nüüd jälle olen viimasel ajal mõelnud, et äkki prooviks uuesti, et aeg oleks kõhnaks saada. Varsti 12klass ja lõpetamine. Nii ilus oleks, kui oleks liibuv kleit ja sale keha. Aga ma arvan, et mul pole jälle piisavalt iseloomu. Ma kardan muutusi oma elus, kardan, et äkki ma ei saa hakkama. Ma ei ole kunagi peaaegu midagi oma elus lõpuni teinud. Kohe, kui on raske, annan alla, kui kurb ka see oleks. Mul oleks vaja kedagi, kes sõimaks ja sunniks mind trenni tegema, kedagi keda huvitaks kuidas mul läheb. Vanematele ma loota ei saa ja siukseid sõpru mul ei ole.
Ärge palun pikka viha pidage mu vastu.
Päikest.
Esiteks peaksid ikkagi endale prioriteedid paika sättima mida sa tahad või mitte. Sa kujutad endale jõusaalis treenimist ja toitumiskava jälgimist millegi väga koledana ette. Toitumiskava ja trenn on täiesti normaalne ja igapäevane asi, mis peaks saama sinu elustiiliks. Motivatsiooni tuleb sellest kui näed iga nädal kuidas peeglist vaatab vastu järjest parem keha. Mõtle natuke nende asjade üle
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma usun, et sul tekiks motivatsioon alles siis, kui sa esimesi muutusi näeksid. Võta ette esimesed sammud, ja kui märkad, et kilod hakkavad kaduma ja enesetunne paremaks läheb, küll siis motivatsioon ka kasvab.
Esiteks peaksid ikkagi endale prioriteedid paika sättima mida sa tahad või mitte. Sa kujutad endale jõusaalis treenimist ja toitumiskava jälgimist millegi väga koledana ette. Toitumiskava ja trenn on täiesti normaalne ja igapäevane asi, mis peaks saama sinu elustiiliks. Motivatsiooni tuleb sellest kui näed iga nädal kuidas peeglist vaatab vastu järjest parem keha. Mõtle natuke nende asjade üle” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma olen niiii palju mõelnud. Olen paari lähedamase sõbrannaga rääkinud ka. Nemad ütleva ‘on ka paksemaid’. See ei ole eriti lohutav, võimis.
Ma ei ole lihtsalt kunagi olnud eriti sportlik, sellepärast tundubki minu jaoks trenni tegemine midagi väga jubedat ja võõrast.
Vabandust otsekohesuse pärast, aga ära ole selline pussy ja vea ennast saali kohale. Ela need kommentaarid üle ja ongi vsjo…
Ma olen niiii palju mõelnud. Olen paari lähedamase sõbrannaga rääkinud ka. Nemad ütleva ‘on ka paksemaid’. See ei ole eriti lohutav, võimis.Ma ei ole lihtsalt kunagi olnud eriti sportlik, sellepärast tundubki minu jaoks trenni tegemine midagi väga jubedat ja võõrast.
Kuid sa ju proovisid toitumiskava jälgida ja trenni teha ? Räägi natuke sellest kuidas see tundus, oli midagi väga võimatut ?
Üldiselt pead sa ise olema valmis ja motiveeritud, sest ise pead jälgima toitumist ja treenima. Keegi teine ei saa seda sinu eest ära teha.
Selleks, et kaalust alla võtta ei pea ilmtingimata jõusaali minema ning neid raskusi tõstma. See on lihtsalt selle foorumi viga, et inimene saadetakse kohe jõusaali. Kui tahad ise minna ja huvi pakub, siis on teine teema. Alternatiive on väga palju. Kümned erinevad rühmatreeningud, mille seast kindlasti leiad endale sobiva või mõni muu aeroobne tegevus, mis sulle meeldib. Trenni ei pea sa tegema, et kaalust alla võtta – kui suudad oma toitumise korda saada, siis see on juba suurema kaaluga võit, kui trennis higi valamine. Ole lihtsalt päeva jooksul aktiivne, liigu palju ning vaata, mida mis koguses sööd. Niimoodi need kilod sul kaovadki. PS! See poiss või, kes iganes sind lahkuminekuga ähvardas on natuke…******…..ei tundu väga normaalne minu jaoks.
Kuid sa ju proovisid toitumiskava jälgida ja trenni teha ? Räägi natuke sellest kuidas see tundus, oli midagi väga võimatut ?Üldiselt pead sa ise olema valmis ja motiveeritud, sest ise pead jälgima toitumist ja treenima. Keegi teine ei saa seda sinu eest ära teha.
Proovisin nagu näha oli. Alati vedasin end suure vaevaga jõusaali. Seal olles oli suht okei, va see, kui kuulsin koolist parraleelklassi poisid olid minu üle koguaeg naernud. Alati kui sealt minema sain tundsin, et olen midagi erilist teinud. Ülihea tuju ja kergem kohe olla. Aga mind häirib just see, et ma ei tundnud rõõmu, et ma trenni lähen.
Selleks, et kaalust alla võtta ei pea ilmtingimata jõusaali minema ning neid raskusi tõstma. See on lihtsalt selle foorumi viga, et inimene saadetakse kohe jõusaali. Kui tahad ise minna ja huvi pakub, siis on teine teema. Alternatiive on väga palju. Kümned erinevad rühmatreeningud, mille seast kindlasti leiad endale sobiva või mõni muu aeroobne tegevus, mis sulle meeldib. Trenni ei pea sa tegema, et kaalust alla võtta – kui suudad oma toitumise korda saada, siis see on juba suurema kaaluga võit, kui trennis higi valamine. Ole lihtsalt päeva jooksul aktiivne, liigu palju ning vaata, mida mis koguses sööd. Niimoodi need kilod sul kaovadki. PS! See poiss või, kes iganes sind lahkuminekuga ähvardas on natuke…******…..ei tundu väga normaalne minu jaoks.Aga kahjuks Valgas ei ole ju selliseid rühmatreeninguid. Okei, aeroobika on, aga seal on kõik kooli tsikid koos, kes kaaluvad allanormaali.
Endal hakkab imelik seal olles.Aga kahjuks Valgas ei ole ju selliseid rühmatreeninguid. Okei, aeroobika on, aga seal on kõik kooli tsikid koos, kes kaaluvad allanormaali. Endal hakkab imelik seal olles.See on juba nende viga kui imelikult vaatavad. Sosistavad oma paarkorda ära ja siis on vait. Sa teed trenni ikka enda, mitte teiste pärast.
… Tegelikult ma tahaks südamest vabandada, et vedasin nii paljusid alt.…Nüüd jälle olen viimasel ajal mõelnud, et äkki prooviks uuesti, et aeg oleks kõhnaks saada. Varsti 12klass ja lõpetamine. Nii ilus oleks, kui oleks liibuv kleit ja sale keha. Aga ma arvan, et mul pole jälle piisavalt iseloomu. Ma kardan muutusi oma elus, kardan, et äkki ma ei saa hakkama. Ma ei ole kunagi peaaegu midagi oma elus lõpuni teinud. Kohe, kui on raske, annan alla, kui kurb ka see oleks. Mul oleks vaja kedagi, kes sõimaks ja sunniks mind trenni tegema, kedagi keda huvitaks kuidas mul läheb. Vanematele ma loota ei saa ja siukseid sõpru mul ei ole.
Ärge palun pikka viha pidage mu vastu.
Päikest.
Meid sa alt vedanud ei ole. Ainuke, keda sa alt vead, oled SINA ISE, kuna see on SINU keha, mida sa muuta tahad! Ja kui sa juba hetkel sisendad endale, et sa ei saa hakkama, siis sa ei saagi hakkama! Ja ära leia igale siinsele abipakkumisele vabandust, miks sulle midagi jälle ei sobi (a la teised on liiga peenikesed, et nendega koos trenni teha…. ise tahad ju ka saledaks saada!!!).
Üldiselt soovitaks sul psühholoogi jutule minna, et sellest alaväärsuskompleksist lahti saada. Tundub, et sa ise ei suuda oma mõtlemist nii palju muuta, et sellest lihtsalt üle olla. Ja usu mind, spetsialistid teevad imesid ning panevad ka sind lõpuks normaalselt mõtlema. Siis ei peaks trennis käimine sulle enam raskusi valmistama (vähemalt naermise, kommenteerimise ja muu taolise koha pealt) ja 12. klassi lõpuks oled soovitud figuuriga (kui sul endal siis muidugi püsivust toidu- ja trenniplaanist kinnipidamisel jätkub).
Selle asemel, et siin “nutmas” käia, võta end käsile. Sest sina ise oled hetkel ainuke inimene siin maamuna peal, kes midagi sinu keha suhtes muuta saab. Teiste arvamus peaks sulle ükskõik olema, sest oled juba täiskasvanud naine. Ära käitu noore pubekana, et end kommentaaridest häirida lased!
Ja pealegi… 168cm ja 80kg ei ole midagi nii hull, et seda nii jubedalt häbenema peaks. Olen ise sinust ainult 3 cm pikem ja kaalun umbes sama palju. Ei ütleks küll, et ma PAKS oleks, pigem mõnusalt naiselik
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See 80kg ei anna mingit põhjust enda haletsemiseks. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõni tahab terve elu notsu olla, teised jälle tahavad, et neile tänaval kadeda pilguga järgi vaadatakse.
Eks see ole ju iga inimese enda teha ja keegi sind sundida ei saa.
Kui trenni ei taha minna, siis muuda toitumist.
Kui teadmisi pole, siis loe seda sama lehte siin. Kui laisk oled, siis telli toitumiskava.
Ise tegin seda. Hetkel olen kuuga kaotanud kolm kilo (95 kilolt 92 kilole). Kuna olen mees, siis mul see nom. kehakaal.
Kui toitumiskava tellida ei taha ja lugeda ei viitsi, siis vähenda oma toiduportsione 20-30%.
Ja hakka õhtuti 2-3 tundi jalutamas käima. Jalutamas hakka tegelikult igaljuhul käima.
Suveks märkad juba erinevust.
Aga kui ei hooli, siis ole notsu edasi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> sellisena oled varsti ka oma poisist ilma…..Aga kahjuks Valgas ei ole ju selliseid rühmatreeninguid. Okei, aeroobika on, aga seal on kõik kooli tsikid koos, kes kaaluvad allanormaali. Endal hakkab imelik seal olles.Sul on praegu see alguse värk – pole kunagi teinud ja ei tea, kuidas selle üle mõelda. Been there done that! Lihtsalt võta selline seisukoht, et ma olen see, mis ma söön ja MINU keha on MINU tegude tagajärg. Kui mõistusega paika ei pane, miks õigesti süüa, miks trenni teha, siis ei suuda seda ka keegi teine.
Nagu keegi ütles, trenni tehakse enda jaoks – kui tõesti on suur hirm kuhugi minna, siis õhtu jalutama saad ju ikka minna ? Võta mp3 kaasa, tee üks pikk värskendav jalutuskäik, MÕTLE ELU ÜLE järele, arutle, jõua arusaamani, mida sa tõesti tahad, kas järgmist küpsise pakki, või võimalust ilma häbenemata jõusaali minna..? Alati on aktiivne tegevus, eriti värskes õhus, parem viis endas selguseni jõuda, kui kodus emotsionaalsusest õgides arutleda, et homme hakkan korralikuks.
Seniks jõudu ja loodame, et sul kunagi tuleb see plõks, et sa oled enda peremees ja hirmud on selleks, et neile vastu astuda
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>EDU.!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul on väga häbi, et ma pole endast märku andnud. Jah, ma andsin alla. Mäletan nii palju, et märtsis oli opp ja peale seda ma jõusaali ei roninud. *kujutab ette kui ilus ta praegu oleks* . Jarmol on õigus, ma ei ole kergemaks märkimisväärselt läinud. Aasta möödas ja olen ikka samasugune.Ma lugesin ennem just kõik need lehed uuesti läbi. Ma olin siis sunnitud trenni minema. Tegelikult peale selle, et kõik naersid mu üle, ütles mu poiss ka, kui trenni ei lähe, jätab mu maha. Häbi oli seda endale tunnistada, et tema mind ässitaski. Ehk oli ka selles mingi hea pool. Kes teab.
Tegelikult ma tahaks südamest vabandada, et vedasin nii paljusid alt. Ma olin nagu üks eksperiment kõigil siin, kui seda saab nii nimetada. Vahepeal nii tahtsin jälle trenni teha, aga ma kartsin, et kui jälle lähen jõusaali, on jälle kommentaarid mu kohta platsis. Viimasel ajal eriti palju ei ole mu välimust kommenteeritud. Eks ma olen ka oma välimust muutnud, pikad juuksed, teistsugune riietumistiil, mis ei näita nii väga kehakumerusi välja.
Nüüd jälle olen viimasel ajal mõelnud, et äkki prooviks uuesti, et aeg oleks kõhnaks saada. Varsti 12klass ja lõpetamine. Nii ilus oleks, kui oleks liibuv kleit ja sale keha. Aga ma arvan, et mul pole jälle piisavalt iseloomu. Ma kardan muutusi oma elus, kardan, et äkki ma ei saa hakkama. Ma ei ole kunagi peaaegu midagi oma elus lõpuni teinud. Kohe, kui on raske, annan alla, kui kurb ka see oleks. Mul oleks vaja kedagi, kes sõimaks ja sunniks mind trenni tegema, kedagi keda huvitaks kuidas mul läheb. Vanematele ma loota ei saa ja siukseid sõpru mul ei ole.
Ärge palun pikka viha pidage mu vastu.
Päikest.
Üldiselt – allaandmise peamine põhjus nr.1 on vale(liiga kõrge-kauge) eesmärk.
Sinu puhul siis too kõhnaks saamine.Piisaks,kui sa,no ütleme iga reede hommikul kl.07.00 kaaluksid VÄHEM,kui eelmine reede.
Kordan,see oleks täiesti OK.
Allaandmise põhjus nr.2 on vale vahendi valik eesmärgi saavutamiseks.Sinu puhul – jõusaali ja trenni ületähtsustamine,pea et fetisheerimine.
Krt,mina olen teinud vastavat trenni eri tasemel ~20 aastat.14 aastat sellest kaal tõusis,kuni ronis üle 200kg …
Olukord normaliseerus peale söömise korrastamist.Ehk siis,selleks,et kaalu vähendada ei ole vaja teha trenni,köögis saab asjad korda.
Kogu su jõusaali-hirm oli ja on tähelepanu pööramine täiesti ebaolulisele ja kõrvalisele detailile ja on ilmselt alateadlik tähelepanu kõrvale juhtimine peamisest …
Sulle piisab täiesti jalutuskäikudest.
Kaks soovitust.
1.Telli toitumiskava ja järgi seda,kui vähegi suudad
2.Käi jalutamas,suhtle sõpradega …no käi kinos ;maitea …
hakka nooreks naturalistiks,minupärast või UFOloogiks …
mida iganes,peamine – ära istu kodus.
Peamine,et sa külmkapiga omavahele ei jääks.
Juuniks -15kg on täiesti reaalne.
Siis võid juba ka jõusaali minna.
Edu.
- You must be logged in to reply to this topic.