Search Results for 'Taavi Koovit'

Preview by Mr Andrew Michalak

UPCOMING WEEKEND: 2011 IFBB JUNIORS AND MASTERS CHAMPIONSHIPS

by Andrew Michalak

2011 IFBB World Juniors and Masters Bodybuilding and Fitness Championships will be held upcoming weekend in the Spanish Mediterranean spa of Santa Susanna. Several World Women’s Championships were held there but they will host Juniors and Masters for the first time. This is the biggest IFBB contest, with over 500 participants, including athletes, delegates, supporters and guests. One hotel is not enough to accommodate all of them; fortunately there are many more hotels in Santa Susanna. The contest will be run in the well-know, spacious Parc Colomer Sport Center.

The biggest teams have been entered by Spain (27 athletes), Italy and Poland (17 athletes each), Germany (16 athletes), Russia (13 athletes), Hungary and Turkey (10 athletes each). All 6 continents will be represented. Beside Europe, strong teams will come from South America (Argentina, Brazil, Chile, Paraguay, Peru, Venezuela) and Asia (India, Japan, Kyrgyzstan, Syria, Thailand) and smaller from Africa (Gambia, South Africa), Central America (Barbados, El Salvador, Panama), North America (Canada) and Australia.

What can we expect in the particular categories?

JUNIOR WOMEN BODYBUILDING: Three-time European champion and two-time world champion Liana Pall (Romania) will fight for her third (and last, because of age) Worlds victory. Her main challenger will be her team-mate and the Europeans runner-up Mihalea Serban.

JUNIOR MEN BODYBUILDING UP TO 75 KG: 11 athletes, with two top from the 2011 European Junior Championships: Yovko Tikhov (Bulgaria) and Burak Güllü (Turkey). They ran a very tough battle, so this will be a return match. And 4^th place winner form the last Worlds, Milan Oboril (Czech Republic). The others are newcomer at this level.

JUNIOR MEN BODYBUILDING UP OVER 75 KG: Only 5 athletes, with Tim Budesheim of Germany, 2010 Worlds 4^th place winner and Arnold Europe winner as a main favorite. Polish Junior Nationals overall winner and 2009 Worlds finalist Witold Pomecko should be his most demanding rival.

JUNIOR MEN CLASSIC BODYBUILDING: 8 bodybuilders but nobody form the previous year, so completely new faces! Time will show who will be the best.

JUNIOR WOMEN FITNESS UP TO 163 CM: 6 athletes but of the top quality! 2010 world champion Laura Cupsa (Romania) and 2011 European champion Melinda Szabo (Hungary), who won over Cupsa in Alcala and later on was a sensational Arnold Europe and Women’s Worlds winner. Who can stop her? 2010 European champion Dominika Multanova (Slovakia), bronze medal winner at the 2011 Women’s Worlds? Renata Meri (Hungary), perfect routine performer but still not enough good body quality? Or maybe newcomers from Russia and Ukraine? Who knows?

JUNIOR WOMEN FITNESS UP OVER 163 CM: 7 athletes, with the 2010 Worlds bronze medal winner Nikoletta Resch (Hungary) and two more last year finalists: perfect routine performer Olga Stepina (Ukraine) and Justyna Jedlikowska (Poland), who also won bronze medal at the 2010 Europeans. The others are newcomers.

JUNIOR MEN FITNESS: Nobody from the previous year. Most of them already turned 21. The current European champion Anghel Birica (Romania) will fight for victory with the current South American men’s fitness champion Herman Rolon (Paraguay).

JUNIOR WOMEN BODYFITNESS UP TO 163 CM: As many as 11 competitors, with the 2010 world champion Jana Cernovska (Slovakia), who will be challenged by the 2011 Europeans silver medal winner Tetiana Davidenko (Ukraine) and Russian Junior Nationals overall winner Alena Podelko. Maybe a new star will be born from among young athletes of Slovakia, Iceland, Kyrgyzstan, Romania and Poland?

JUNIOR WOMEN BODYFITNESS UP OVER 163 CM: 9 competitors with well-known rising stars: former European overall junior champion Adela Ondrejovicova (Slovakia), who had so nice debut at the latest Women’s Worlds in Novi Sad (4^th place) and Kristina Koroljak (Estonia), who placed 2^nd in fitness at the latest IFBB World Cup in Tallinn but now moved to bodyfitness.

MASTER WOMEN BODYFITNESS: the longest line-up, with 22 competitors and one great name: latest Arnold America and Arnold Europe winner, 2011 European master champion and 2010 Worlds masters runner-up Raquel Hernandez (Spain). Next famous name: 2011 Arnold America masters winner Anna Maria Giordani (Italy), who finished 2^nd (behind Hernandez) at the latest Arnold Europe. Then 2010 European Women’s 3^rd place winner Marisa Lopez (Spain), 2011 European Masters 3^rd place winner Emi Perez (Spain), two-time Worlds masters runner-up and current Nordic women’s champion Carina Isaksson (Sweden), Nordic legend Jorun Steine (Norway) and 2011 South American Women’s runner-up Tibis Araque (Venezuela) and… much, much more.

MASTER WOMEN BODYBUILDING: 16 athletes, with two big names: 2009 Women’s Worlds bronze medal winner and 2010 Masters Worlds silver medal winner Elena Stasiukyniene (Lithuania) and 2007 European master champion and 2008 Masters Worlds runner-up Marina Nikotina Russia). Under the absence of the legendary Violet Schwarz (Germany), they will be the main pretenders for victory. Then, 2011 European masters 3^rd and 4^th place winners: Nina Mukhortova (Russia) and Maria Leon (Spain), 4^th place winner of the latest Women’s Worlds Renata Richterova (Czech Republic), few-time Masters Worlds finalist Eszter Berkes (Hungary) and current Nordic master champion Nina Midling (Norway). A real melting pot with good athletes.

MASTER MEN BODYBUILDING 40-49, 70 KG: Master’s debut of the five-time European men’s champion and current finalist of the Men’s Worlds in Mumbai Adam Cibula (Slovakia). He will meet 2009 world masters champion Miguel Lopez (Spain), 2009 European masters champion and Worlds runner-up Carlo Capucci (Italy) and the second well-know Italian, 2010 European Men’s bronze medal winner Sandro Brocca. Adding three-time Masters Worlds bronze medal winner Henryk Hryszkiewicz (Poland) and 2011 Europeans Masters 4^th place winner Mario Hernandez (Spain) we see a lot of candidates for top places.

MASTER MEN BODYBUILDING 40-49, 80 KG: 2009 world masters champion Leonardo Carballo (Spain) will meet 2010 European masters champion Steven Graham (UK), 2011 European masters champion Maurizio Minoccari (Italy), 2011 Arnold Europe winner Valeri Koptenko (Ukraine), 2011 European Masters runner-up Hassan Maquine (Spain) and few more. Great meet of the world top masters bodybuilders.

MASTER MEN BODYBUILDING 40-49, 90 KG: Legendary Brazilian, three-time world master champion and Men’s 2006 World runner-up Luiz Sarmento comes back to regain the title. Who will try to stop him? Current European masters overall winner Jakub Potocki (Poland), 1999 European Men’s champion Pedro Jose Villa, who came back this year and won Arnold Europe master title, 1996 European men’s champion and twice Masters Worlds runner-up Hakan Gumus (Turkey), three-time Masters Worlds bronze medal winner Ernst Zimmermann (Germany), 2011 South American super heavyweight runner-up William Ortuno (Venezuela) and… real sensation: European men’s fitness pioneer and first continental champion Zoltan Kormos (then Hungary, now Spain), who will debut in bodybuilding now. One of the strongest category at these Championships.

MASTER MEN BODYBUILDING 40-49, OVER 90 KG: Nobody from the famous 2010 top three (Hamdullah Aykutlug, Ercan Demir, Ahmed Hamouda) will come. Who will be the leader this time? Arnold Europe men’s 85 kg class winner and South American men’s 90 kg runner-up Jose Bustamante (Venezuela) or 2011 South American men’s super heavyweight champion and Arnold Europe masters winner Luis Gigena (Argentina)? Or 2011 European Masters bronze medal winner Magnuss Bess Juliusson (Iceland)? Or 2011 Nordic men’s super heavyweight champion Timo Vilponen (Finland)? Or 2011 Arnold Europe runner-up and 2009 European Masters 3^rd place winner Sam Harris (Germany)? Or 2009 Men’s Worlds finalist Ralf Herget (Germany)? A lot of candidates of similar quality.

MASTER MEN BODYBUILDING 50-59, UP TO 80 KG: The 2010 Masters Worlds top two will come to battle again: world champion Armando Villa (Spain) and runner-up Faruk Horhor (Turkey). Who can do any damage to them? 2009 European masters champion Aleksandr Alekseev (then Russia, now Ukraine) or current European masters champion and two-time Masters Worlds runner-up Antonio Vergiani (Italy)? Or 2009 bronze medal winner Karl Heinz Tiegel (Germany)?

MASTER MEN BODYBUILDING 50-59, OVER 80 KG: 2010 European champion Inigo Ortiz De Mendibil (Spian) will combat against 2007 Europeans runner-up Stanislav Shakh-Nazarov (Russia), 2011 Arnold Europe runner-up and 2009 Masters Worlds 3^rd place winner Wolfgang Schober (Austria) and 2011European Masters bronze medal winner Mario Pace (Malta).

MASTER MEN BODYBUILDING 60-65: New category, with 7 athletes. Two-time world masters champion Rafael Vera (Spain) seems to be “untouchable”. Who may challenge him? 2010 Europeans bronze medal winner Vladimir Stepanek (Czech Republic) or 2008 Masters Worlds runner-up Luciano Andreose (Italy)?

MASTER MEN BODYBUILDING OVER 65: This will be a great inauguration of this class in the IFBB. Who will become the historical first IFBB champion in this age division? There are two big candidates, multi-time world masters champions: Bernard Cooper (UK) and Manuel Valbuena (Spain). Who will win this time? Cooper placed higher at the recent events but every solution is possible. The other well-know athletes, Masters Worlds finalists: Piotr Puchniarz (Poland) and Shigeru Ihara (Japan). And one sensation: South African businessman and great bodybuilding enthusiast Dion Friedland, who had regularly been seen at the Men’s Worlds as a spectator and photographer, now decided to compete. In Santa Susanna will be his inauguration.

MASTER MEN CLASSIC BODYBUILDING 40-49, OPEN: This will be the most exciting category at these Championships, with two current world me’s classic bodybuilding champions from Tallinn: Taavi Koovit (Estonia) and Jerzy Pisulski (Poland). They met in the overall category in Tallinn, where Pisulski finished 3^rd and Koovit 4^th. Now they will meet again. But there are also other serious candidates to the top laces: Arnold America and Amateur Olympia winner Mariusz Balazinski (Poland), 2011 European champion Giuseppe Brancaccio (Italy), 2010 Masters worlds runner-up Roman Senti (Switzerland), 2010 Masters Worlds finalists: Peter Hoppe (Germany) and Steven Travers (Australia). Hm, hm, only wait and look…

MASTER MEN CLASSIC BODYBUILDING OVER 50, OPEN: 2009 world master champion Frantisek David (Czech Republic) will fight against 2011 Asian masters champion Atsushi Katakawa (Japan).

Mõtteid ja mõtisklusi 2011. aasta meeste klassikalise kulturismi maailmameistrivõistlustest…

Läbi ongi selleks korraks see kõik. Mõtteid on palju, emotsioone on palju, nii terve aasta kohta, aga kindlasti just lõppenud MM – i osas. Möödunud 2011. aasta on olnud kahtlusteta minu aasta…Eesti absoluutne karikavõitja 2011, Eesti meister klassikalises kulturismis, parim klassikaline kulturist, maailmameistrivõistluste finaali pääsemine ja kokkuvõttes 5. koht. Olen varem korduvalt välja öelnud, et sellistest asjadest ei ole ma isegi unistada osanud.

Tõenäoliselt olen esimene ja ainus, kes selle välja julgeb öelda, kuid mis seal salata, eks Taavi maailmameistritiitel jätab Imre, Raigo ja minu viiendad kohad mingis mõttes varju. Eks nii ongi, et kõik oleneb taustsüsteemist ja on suhteline. Kui Eestil häid tulemusi varem poleks ja viiendad kohad oleks selle võistluse meie koondise kõrgeimad, oleks jällegi teistmoodi. Aga nagu ABBA lauluski öeldakse, et “the winner takes it all”, eks see peab paika ja igas mõttes. Ei soovigi, et mind nüüd kätel kantakse, lihtsalt nendin fakti ja fakt on selline, nagu just kirjutasin. MM – i kuldmedal on loomulikult MM – kuldmedal ja viies koht on viies koht. Suured õnnitlused kindlasti siinkohal Taavile ja arvan, et kui ta karjääri otsustas tõesti lõpetada, siis ajastus ja koht karjääriredelil on tõepoolest selleks väga õiged. Eks selle lõpetamisega on nii, et sisuliselt tuleb valida kahe halva vahel, kas minna, kui oled tipus või oled endine tippmees ja lähed siis, kui sind juba “minema pekstakse”. Esimene variant oleks ka mulle vastuvõetavam.

Kindlasti tahan kõiki toetajaid ja pöidlahoidjaid tänada, veel suurem tänu neile, kes lõpuks ka saali kaasa jõudsid elama. Tõden, et kuigi auditooriumi hulgas minu otseseid tuttavaid praktiliselt vist ei olnudki (mõned üksikud), kostus sealt ometi toetust, kisa ja ergutust, tänan teid toetajad. Need, kes jõudsid ka saali, sügav kummardus teile!!!

Suur tänu oma treenerile, oma Vennale, kes minuga sellel raskel teekonnal algusest lõpuni koos oli ja ilma kelleta ilmselt sellist tulemust poleks ka tulnud!!!

See kõik, mis toimus oli tore, võimas ja emotsionaalne, kahju ainult, et alati on midagi, mis ilusat asja ikka ähmastada üritab. Räägin sellest, et isegi siin, lihtsate inimeste ja asjast kaugelseisvate inimeste hulgas kohtan reaktsiooni, et: “Oota, et see oli mingi amatööride võistlus?”, “Seal vist neid “päris” kulturiste ei olnud seekord võistlemas?”, “Paljud tõsised tegijad vist ei tulnud kontrollide pärast?” jne jne jne. Sellist kõmu võib ka meediast, foorumitest ja kommentaariumitest leida. Kuulge inimesed, kes te selliseid mõtteid üldse mõtlete ja välja ütlete, olge parem vait, olge heaga vagusi. Te ei tea ise ka, mida te tahate, millest lugu peate või mida väärtustate. See, kui keegi jätab tulemata on enda asi, mis iganes põhjus selleks on. Amatöörlus??? Kõik sport on amatöörsport, kuna keelatud ained pole kuskil lubatud. Ja lõppude lõpuks, no kuulge, kas need kes tulevad ausalt võistlema on süüdi, et keegi, kes ei ole puhas ei julge kohale tulla???

Enda esinemisega olen rahul, väga rahul, ei oleks julgenud midagi sellesarnast loota, mitte kunagi. Samas, ei eita, et juba finaalis olles, toetudes võistlust saalist näinud Indrek Otsuse ja Ott Kiivika kommentaaridele julgesin vahetult enne kohtade väljakuulutamist ka isegi 3 – 4 kohta eeldada. Indrek oli rahul ja kohad 1 – 6 olid tegelikult esinemise järgi kõik väga võrdsed ja reaalselt avatud kõikidele. Ja, ega see ei olnud vale emotsioon, kuna hiljem isegi pilte analüüsides, ega raske on öelda, miks teise, kolmanda või neljanda koha mees siis ikka paremad olid. Tase oli tõesti väga võrdne. Aga, läks kuidas läks, olen rahul ja oskan olla tänulik. Olen Kõige Vägevamalt alati enne võistlusi palunud mitte, et ma kindlasti võidaksin või saaksin “selle” ja “selle” koha, vaid just õiglast hinnangut ja tasu tehtud tööle ja nähtud vaevale. Järelikult oli sel korral vaevale vastav 5. koht ja ma respekteerin seda. Lähenen pigem oma platseerumisele nii, et mitte 5. koht, vaid, et terve 18 mehe hulgast vaid 4 jäid minu ette, mina suutsin olla ja olin parem tervelt kolmeteistkümnest mehest üle maailma. Lihtne Eesti poiss, Rakke külast, suure osa karjäärist suhteliselt kasinates tingimustes treenides oli parem 13 – st maailma tasemel kulturistist. Ja selliseid mõtteid mõeldes olen enesega väga rahul.

Palju on kõmu olnud, et “amatööride võistlus”, nõrk tase jne, ma ei tea, minu kategoorias oli 18 meest, minu ette esimeseks jäi 2010. a maailmameister Jerzy Pisulski (Poola) ja 2011. a Euroopa meister Mateusz Kolkowski (Poola) kolmas koht. Mind võitis punktide järgi kindlalt Türgi mees Ersin Adakli, kes sai teise koha ja minu ette neljandaks jäi väga napilt (nii punktide kui visuaalse pildi järgi) azerbainzaanlane Andrey Lopushanskiy. Neljast eespool olevast mehest üks oli maailmameister ja teine Euroopa meister ja kui keegi ütleb, et võistlus või kategooria olid kerged, amatööridele, siis vaikigu nüüd ja igavesti. Minu selja taha, 11. kohale jäi venelane 2008. a maailmameister Roman Plachinta. Kokkuvõttes õnnestus edestada selliste riikide parimaid, nagu Horvaatia, Saksamaa, Soome, Iraan, Venemaa, Serbia, Jordaania, Kreeka, Kanada ja Ukraina. Nii, et inimesed, ärgem rääkigem amatöörlusest.

Aga, mulle tundub kogu selle kõmu kokkuvõtteks nii, et meie “õnnetus” on mingis mõttes vist see, et see MM toimus meil siin kodus, Tallinnas. See tundub paljude jaoks nii enneolematult veidr, et: ”Mis kuradi kulturismi MM see Tallinnas on, ei ole võimalik, et see vist ikka ei saa mingi päris õige asi olla”. Ilmselt, kui oleks käinud koondisega klassikalise kulturismi MM – l näiteks kuskil Hispaanias. Näiteks, Eesti koondis käis klassikalise kulturismi maailmameistrivõistlustel Hispaanias ja saavutas sellised ja sellised kohad, poleks ilmselt kellelgi probleemi. Aga teadvustada, et selline asi nüüd oli Eestis, olime sellise koondisega väljas ja sellised super tulemused…”noo, see ei saa ilmselt mingi õige asi olla!”

Nüüd, kui olen jõudnud sellisele tasemele, nagu ma olen, veendun aina enam, kui õige on see, mida Michael Caine on kunagi öelnud: “Kui sa oled kord tippu jõudnud, siis too tõeline ronimine alles algab!” Eks ta nii olegi, Vahed on tihtipeale väikesed, tase on kõrge, pinged on suured ja võidu hinnaks võib osutuda ka väikseim detail . Muidugi, veelkord lisan, et ma ei väida, et oleksin pidanud olema “niisugusel või niisugusel kohal”, ei, kindlasti mitte, kõik oligi õige ja õiglane, kuid jah, tase on kõrge ja vahed minimaalsed. Kulturism on kindlasti ka selline ala, kus sageli tuleb võrdsete vormide korral lüüa ennem pigem mehe nime, mis varasematest võitudest ja tiitlitest väga võimsaks ja kõrgesse staatusesse tõusnud. Või parem sõnastus oleks pigem, et minimaalsete vahede ja võrdsete vormide korral saavad otsustavaks nimi ja varasemad tiitlid.

Ise tegin kindlasti 110 protenti ja enamgi veel. Erilisi vigu ei oskakski esile tuua, poseerimises olin kindel, poose jõudsin hästi hoida. Enne poosi minekut suutsin kõik olulised tugipunktid meeles pidada ja neid täita. Jama oli see, et vabakava ajal, kui muusika keskel tuli lause “This is Sparta”, keerati see täpselt selleks hetkeks miskipärast korraks vaikseks ja see segas sooritust ning tundsin, et see röövis tublisti efekti.

Võistlusgrimm oli nagu oli, jooksis ikka nii, et vähe ei olnud. Teisel päeval oli grimm muidugi oluliselt parem, kuid heaks on seda ikkagi raske nimetada.

Kui fotoanalüüs teha, siis minu tugevamateks külgedeks on kindlasti selg, lailihas tagant, topeltbiitseps tagant, rind ja biitseps küljelt, trapets ning triitseps küljelt. Rahul ei ole topeltbiitsepsiga eest, kõht jalad poosiga ja parem võiks olla ka lailihas eest. Veidral viisil on meediast läbi jooksnud märge, et minu nõrgaks kohaks on selg. Kui MM – pilte analüüsida ja esikolmikuga kõrvutada, siis ma leian, et olen seal üks parema tagant topeltbiitseps poosiga mehi. Võib – olla on siis nende Meistrite seljad ka kehvad. Kes väidab, et minu selg kuidagi alla jäi, see peab pime olema.

Kolmas, viies ja neljas koht

Täiesti uueks kogemuseks oli võistlemine kahel päeval järjest. Oli uus ja huvitav. Keha oli esimesest päevast muidugi kange ja valus, kuid vorm teisel päeval ilmselgelt parem ja võimsam. Pumbatus oli parem, sooned, kiud ja teravus tulid oluliselt paremini välja ja esile. Öö, mis jäi kahe võistluspäeva vahele olin praktiliselt üleval. Poolfinaali päeval enne lavale minekut võetud kofeiini sisaldavad ergutajad toimisid veel kenasti öö otsa. Ilmselgelt olin esimesel päeval alalaetud ja selles osas sain edaspidiseks kindlasti mõtteid. Pean laadima pikemalt ja suurema kogusega.

Illusioonide sport…

Võistluskulturism on illusioonide loomise sport. Mida see tähendab? See tähendab seda, et edukas ja resultatiivne on see, kes suudab laval ennast läbi poseerimise maksimaalselt lihaselisena, kuivana, soonilisena ja kiulisena eksponeerida. See, milline te olete kaalumisel, milline te olete nädal enne võistlust trennis või kaks tundi enne lavale minekut ei maksa midagi. Üleval on toodud kaks erinevat pilti, piltidel on sama mees. Esimene pilt on tehtud reedel kell 21.00 kaalumisel, teine pilt on tehtud pühapäeval kell 19.00 maailmameistrivõistlustel. Neljakümne tunniga oleks justkui aset leidnud totaalne transformatsioon. Siit ka vastus sõpradele, kes levitavad ja usuvad usinasti müüte. Ei, kulturistid ei näe 24/7 sellised välja nagu nad laval välja paistavad. See, kuidas üks kulturist saab selliselt transformeeruda on tegelikult täiesti tavaline füsioloogia. Sellise muundumise võtmeks on asjaolu, et kuni kaalumiseni ollakse reeglina süsivesikutest tühjad, lihased on väikseks tõmbunud, veest ja energiast tühjad ja dieedist tingituna äärmiselt suures toitainete defitsiidis. Kui kaalumine on läbi, hakatakse pikalt toitainete puuduses vaevelnud keha laadima, eelkõige süsivesikutega. Kuival olnud lihased imevad pealeantavad süsivesikud intensiivselt koos veega endasse, lihaste ümbermõõt kasvab, nad paisuvad ja muutuvad lopsakaks. Toitaineid endasse imevad lihased paisuvad ja trimmivad seeläbi ka ümbritsevat nahka. Nahk tõmbub pingule, lihased naha all imevad endasse toitaineid ja paisuvad. Kui lihased on maksimaalselt laetud, ilmuvad nähtavale veresooned ja lihaskiud, mis väljendub lihasgrupi vöödiliseks muutumises. See protsess toimib ja on efektiivne muidugi üksne juhul, kui eelneval dieediperioodil on naha ja lihastevaheline rasvakiht minimaalselt õhukeseks kulutatud. Lõplik lavavälimus antakse lava taga sellega, et tehakse eksponeeritavatale lihastele hantlitega erinevaid harjutusi, seda selleks, et kehas olev ringlev veri paigutuks maksimaalselt töötavatesse lihastesse. Ka see on täiesti normaalne ja elementaarne organismi füsioloogiline reaktsioon. Ringlev veri paigutub ümber nendesse kehapiirkondadesse, mis kannavad kehalisel tegevusel koormust. Tavainimene tavatseb seda halvustavalt “pumpamiseks” nimetada, kuid tegelikult ei ole see absoluutselt eraldi kulturistide teema. Selline lähim treeningu efekt toimib meie kõigi puhul, ole sa kulturist või mitte. Lihtsalt kulturistid kasutavad seda fenomenaalset füsioloogilist reaktsiooni võimsa illusiooni tekitamiseks. Kui me räägime illusioonidest, siis see kõlaks nii, nagu me räägiks millestki sellisest, mis küll paistab välja, kuid tegelikult ei ole nii. Jah, kulturistid ei ole 24/7 sellised nagu nad lavalt välja paistavad. Kõik see saavutatakse eelnevalt kirjeldatud manipulatsioonidega läbi treeningu ja toitumise. Lisaks on suur panus ka pruunistaval võistlusgrimmil ja langeval võimsal lavavalgusel, mis kõik kumerused, varjud ja detailid välja toob. Samas, kuigi me ei paista koguaeg sellised välja, ei tähenda see seda, et meil poleks jõudu ja lihaseid. Lihtsalt tavatingimustes ei paista need asjad välja, pealegi kui me oleme puhkeolekus, siis paigutub veri töötavatest lihastest jälle ümber tagasi seedesüsteemi, maksa ja muudesse piirkondadesse, kus seda rohkem vaja on. Arvata, et kulturistid on 24/7 sellised nagu nad laval on, tähendaks sama, kui arvata, et kui te keedate pudru kuumaks, võtate selle siis kuumalt pliidilt ära ja see ei jahtugi, vaid jääbki ikka kuumaks.

Võistluseelse 10 viimase nädala treeningu andmed on järgmised:

12. september – 20. november tegin kokku 62 jõusaali treeningut ja 56 aeroobset treeningut, mis teeb nädalas keskmiselt 6 jõutreeningut ja 5.5 aeroobset treeningut. Kümne viimase nädala jõusaali treeningute kogukestus on 3340 minutit ja aeroobsele kulutasin 2002 minutit, mis jagades 70 päeva peale teeb keskmiselt 48 minutit jõusaali päevas (334 minutit nädalas) ja 29 minutit aeroobset päevas (290 minutit nädalas). Aeroobset ja jõusaali treeninguid arvestades tuli nädalas keskmiselt 12 trenni, ei arvesta juurde poseerimist, treeningu aegadesse ei arvesta ka eelsoojendust ja venitusi. Mitmel nädalal oli kokku isegi kuni 14 trenni, 7 aeroobset + 7 jõusaali trenni. Kõige pikem aeroobne treening oli 90 minutit järjest veloergomeetril ja kõndimine staadionil 10 km 120 minutit.

Valmistumine kestis kokku 140 päeva, alates 4. juulist kuni 20. novembrini 2011. aastal. Viimase kolme nädalaga kaotasin veel 2.75 kg ja soovitud eesmärk, kaalunumbrid kaalumisel 91.65 kg sai täidetud. Pikkuseks mõõdeti 187 cm. Kaaluvaru kategooriasse mahtumiseks oli 3.35 kg. Kaalulangus dieedi esimesest päevast, kuni viimase kaalumiseni oli 7.25 kg. Esimese hommiku kaal oli 98.9 kg ja kaalumisel 91.65 kg. Nädala keskmine kaloraaz dieediperioodil oli 3000 – 3200 kcal. Defitsiidi sügavust reguleerisin aeroobsega ja jõutreeningutega. Kodujuustu tarbisin 4. juuli – 20. november 2011. a. 63 715 grammi ja kohupiima samal ajavahemikul 62 280 grammi ehk kokku 125 995 grammi ehk ümmardatult 126 kg. Süsivesikute allikad enne võistlusi olid praktiliselt sajaprotsendiliselt tavaline kapsas, nii toorelt kui hautatult, kaerahelbed ja Fazer’i teraleib. Valgud sain kodujuustust, kohupiimast ja munadest. Rasv tuli munadest, piimatoodetest ja hapukoorest. Vähesemal määral ja dieedi esimesel poolel tarbisin ka tomatit, kurki, õunu ja ube.

Toidulisanditest: aminohapped, rasvapõletajad (Fast’i Thermo Stim), rohelise tee kapslid, Olimp’i treeningueelne erguti “Speed”, Joint Plus liigestele, Omega – 3 rasvahapped, Olimp’i NO Preload, Workout Shock ja Rush Fast’ilt, kindlasti glutamiin, mida läks 5 – tl. päevas. Glutamiin on kindlasti ka lihasmassi säilimise seisukohast üks olulisemaid lisandeid. Samuti arginiin. Kreatiin oli sees niipalju, kui sain seda treeningueelsetest lisanditest. Ja loomulikult Hera 80, mida vedelalt ei tarbinud, segasin pudrude sisse.

Valmistusin jaotuste järgi:

Põhijaotus

Esmaspäev – Puhkus

Teisipäev – Reis, säär, kõht (rõhk reie esiküljel)

Kolmapäev – Surumine vertikaalselt (õlale), lailihas (2 harjutust), trapets, triitseps

Neljapäev – Puhkus

Reede – Reis, säär, kõht (rõhk reie tagaküljel)

Laupäev –Surumine istudes vertikaalselt (õlale), õlg (1 lisaharjutus), lailihas (2 harjutust), biitseps

Pühapäev – Puhkus

Abijaotus

Esmaspäev – Puhkus

Teisipäev – Reis, säär, kõht

Kolmapäev – Surumine lamades, triitseps

Neljapäev – Puhkus

Reede – Lailihas, trapets, kõht

Laupäev – Õlg, biitseps

Pühapäev – Puhkus

Jõunäitajad kukkusid väga minimaalselt, viimasel nädalal surusin rinnatrennis väga korraliku varuga 135 kg – ga viiese. Korraliku varuga ja vigastusi ennetavalt. Smithil kükkisin 150 kg – ga viiese ja samuti võimsa varuga. Surumine istudes hantliga viimasel nädalal 42 kg – 10 x. Tunne trennides oli juba selline, et tühi on küll olla, kuid raskust ära pole andnud.

Tulevikuplaanid ja mõtted:

Plaanis on kulturismist puhata…3 aastat…vähem kindlasti mitte. Esiteks, vaim vajab puhkust. Ma ei ole sellist tüüpi kulturist, kes suudaks igal aastal kaks hooaega maksimaalse vormiga paugutada. Kuna olen kõikesööja ja toit on minu jaoks tähtis, siis teravat vormi nõudvad dieedid vajavad erilist keskendumist. Pealegi, kui ma midagi teen, siis tahan teha seda korralikult. Vaim vajab kosutust, keha samuti. Poolpiduse vaimuta ja läbimõtlemata psühholoogilise ettevalmistuseta ei ole võimalik teha selliseid vorme, mis tippvõistlustelt medaleid teenivad.

Teiseks, pere, tahan näha, kuidas mu lapsed kasvavad. Mul on 1 aastane tütar, kelle kasvuprotsessist ma polegi suurt osa saanud, kuna selle aasta kaheteistkümnest kuust olen dieedil olnud 9 kuud. Mängud, kilkamised ja issi “oppad”, need kõik jäävad selles valmistumise melus kuidagi tagasihoidlikuks ja puudulikuks. Samuti tahab aega ja tegelemist minu 8 aastane poeg Hoss, kes pikkisilmi juba kuid ootab, et issi oleks taas normaalne, et võiks koos trenni minna, koos korvpalli mängida jne. Fitness.ee, toidukaal, trenn, kalorid, aeroobne, poseerimine ja kaloriarvuti…suletud ring…nii ei jõua kaua.

Kolmandaks, rahaliselt on võistlusteks valmistumine minu meetodite korral äärmiselt kulukas. Viimased 1 – 2 nädalat enne palgapäeva on tavaline, et olen toimetulemiseks sunnitud vanematelt lisaks laenu võtma. Lihtsalt, ei ela ära. Kodujuustud, kohupiimad, need ei ole mitte odav lõbu. Seepärast olengi mõelnud, et saaks nii sponsorluse käigus valmistumise ajal kohupiima paki kasvõi poole hinnaga, oleks juba kõva abi.

Neljandaks, tõsine plaan oleks proovida vahepeal kätt Athletic Fitnessis. See asi hakkas mind tõsiselt huvitama. Ainus asi on see, et pean kuidagi oma kooli sõudeergomeetri soetama. Kui asjad sujuvad, siis ma ei näe põhjust, miks ma ei võiks juba aasta pooleteise pärast Athletic’us välja tulla. Dieediga ei ole selle ala korral ka asi ilmselt nii karm.

Järgmise aasta suureks plaaniks on aasta lõpuks anda välja oma raamat. Usun, et mingil moel see ka õnnestub, kuna suur osa materjalist on kokku kogunenud. Raamat saab ülesehituselt olema kaheosaline. Esimeses pooles on väike ülevaade enda 17 aasta treeningtegemistest, dieedi, trenni ja üldse erinevate eluliste valdkondadega seonduvatest mõtetest. See ei saa olema ainult kuiv ja spetsiifiline trennijutt. Teises osas käsitlen põhjalikult jõutreeningust tulenevat mõju ja seda määratlevaid parameetreid. Ühendan kaasaegsed teadusuuringud ja praktika, millest tulenevalt annan nii mõneski olulises valdkonnas resoluutsed seisukohad ja soovitused praktikasse rakendamiseks. Põhjalikumalt käsitlen optimaalset treeningsagedust, puhkeintervalle, treeningu intensiivsust ja koormuse mahtu.

Mõni sõna klassikutest kaasvõitlejatest:

Imre Vähi…on mis ta on, teeb kuda ta oma vorme teeb, niikaua, kui ta oma suhteliselt ebainimlikku valmistumismetoodikat teistele ei soovita, ei ütlegi ühtegi halba sõna. Minu jaoks muidugi täiesti vastuvõetamatu valmistumise stiil, kuid mees ise teab mis teeb ja seda on ta tulemustele tuginedes enamgi kui küllalt tõestanud. Kahtlemata profesionaal, laval artistlik, kogemustega ja teab, mida teeb. On väga sümpaatne, kuidas ta annab nõu, kuidas kaalumisel ennast sättida, kuidas laval positsioneeruda. Usun, et oleme Imrega veel nii mõnelgi suurvõistlusel koos. Vorm oli mehel kindlasti hea ja realiseelis ennast MM – l kindlasti 100 protsenti.

Taavi Koovit…raske midagi lisaks öelda, eks saavutatud medal räägib iseenda eest. Samuti sümpaatne, sõbralik ja väga lihtne inimene. Taavi selja kuivus on kindlasti see, mille mina omale järgmisteks võistlusteks kolme aasta pärast etaloniks sean.

Raigo Kuusnõmm…oli meeldiv temaga lähemalt tuttavaks saada. Vorm väga kuiv, samas, eks see klassika kategooriasse saamine oli tema jaoks lõpuotsas suur punnitamine, millest tulenevalt tuli loobuda ka osaliselt kvaliteetsest lihasest. Ei salgagi, et minu arvamuse kohaselt oli see nüüd MM – l ka visuaalselt juba märgatavalt väljendunud. Jalgade osas mitte, küll aga täheldasin lopsakuse ja võimsuse kadu selja osas. Kevadel Revalist mäletan, selg oli väga võimas, massiivne ja paks, nüüd sellist pilti enam ei avanenud, kuid eks on ka teada, millest selline kadu. Eks massi läks, et kategooriasse mahtuda. Jalg kahtlemata üks kuivemaid ja parimaid ning tundub, et sealt ei läinud midagi kaduma. Aga võib – olla see vaid minu nägemus.

Meelis Susi…oli samuti meeldiv selle mehega tutvuda. Aga ütlen ausalt, mulle tundus Meelis EMV – l ka oluliselt kuivem, kui ta nüüd oli.

Marti Taru…Marti on iga kord, no viimase peal kuiv, aga mehe lihastel puudub lopsakus. Ma kardan, et Marti tühjendab ennast dieediga liialt ära ja kaotab väga oluliselt lihase lopsakust.

Indrek Viska…tore tüüp, hea huumoriga, kahju, et edasi ei saanud. Mul on Indrekuga väga sarnane keharaam, saaks sama kuivuse ka tehtud, võiks tulemus väga hea saada.

Rain Kuusnõmm..Rainiga rääkisin vähe, kuid kindlasti ka väga potentsiaalikas noormees. Oli näha, et Rainil oli sellest valmistumisest ka nii kopp ees, et… ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Nagu ütles Arnold pressikonverentsil, kõik, kes me koondisesse olime juba pääsenud, olime juba võitjad ja nii ongi. See oli suur asi, on suur asi esindada Eestit maailmameistrivõistlustel. See, et meie ala on häbematult vähe kajastatav ja tavainimeste seas pigem põlastusväärne, ei ole meie süü!!!

Täna, neljapäeva hommikul on kaal peale WC – d 94.5 kg, võrreldes kaalumisega kaalu tõus 2.85 kg. Kuigi kaalunumbrite järgi kaalutõusu justkui poleks, on pekikiht kõhul vägagi märgatavalt paksenenud. Ja kuigi tavainimesega võrreldes olen ma muidugi endiselt “pinksponks” poiss, tuleb endal siiski psühholoogiliselt kõvasti tööd teha, et sellise välise kehalise kiire tagasitransformatsiooniga kohaneda. Tuleb anda aru, et valmistumine on läbi, on paus, on puhkus ja on mõnevõrra teised kriteeriumid, mille järgi nüüd elada. Kuigi, ega see kerge taluda ei ole, ühel päeval oled kehaliselt sisuliselt ideaalinimene ja 2 päeva hiljem vaatab peeglist vastu juba korralikult pekist võdisev kõht. Aga, saan hakkama…

See oli siis minu nägemus ja kokkuvõte Eesti kulturismi suursündmusest, kohtumiseni 3 aasta pärast!!!

IFBB World Classic Bodybuilding Ch. & World Bodybuilding, Fitness & Bodyfitness Cup, Tallinn 2011

Vend Vähi kokkuvõte nendest võistlustest.

Niisiis, olen mitu päeva mõtteid kogunud ning kirjutan oma kokkuvõtte. Et teemat oleks huvitavam jälgida ka nendel, kes ei viitsi pikka kirja lugeda, panen jutu üles erinevate teemade kaupa, et oleks lihtsam jälgida lugejat huvitavamaid teemasid.

Võistluste korraldus: Nagu arvata võiski, siis päris hästi organiseeritud üritus! Eks ikka tulid mõned näpuvead sisse, aga üldjoontes sujus kõik hästi. Siiani ei ole ma näinud ühelgi võistlusel nii suurt abiliste armeed, mis tegi sportlaste olemise kindlasti mugavamaks.

Toitlustus: Tutvusin selle teemaga põgusalt- sõin enda toitusid, aga viimasel päeval puutusin kokku ka Park hotellis jagatava toiduga ning kõik oli täpselt nii nagu peab! Häiris natuke hotelli personali omavaheline küllaltki kulturismi naeruvääristav vestlus, aga las see jääb nende oma südametunnistusele kui nad tõesti usuvad, et keegi vene keelest aru ei saa…

Võistlusgrimm: Vaatasin võistluste pilte ja tundub, et oleks pidanud panema veel tumedama katte peale + kindlasti rohkem õli. Minu puhul oli näha, et keha imeb õli endasse ja seekord ei oleks mingisugust lainetust pidanud kartma, aga ei julgenud riskida. Seekord oli grimm ka enamusel päris ühtlane ning asi hakkab arenema! Samas endiselt natuke jama, et võistlejad peavad ise katsetama uusi ja odavamaid grimme. Ott proovis ka uut varianti, aga see vist ei toiminud väga hästi.

Dopingukontroll: Olen VäGA pettunud! Veel autasustamisele minnes teadsin, et kõik esikolmiku mehed lähevad nendel võistlustel dopingukontrolli. Mul on vägagi kindlaid andmeid, et minu kategooria 2 ja 3 mees oleksid seal põlenud heleda leegiga ning mina oleksin saanud nendelt võistlustelt vähemalt pronksmedali. Paraku tehti dopingukontrolli saatmine seekord jälle loosiga ning ainult 2 meest minu kategooriast saadeti- neljas mees ja mina ise! Usun, et nii puhast kontrolli ei ole WADDA organisatsioon veel varem näinud. Lisaks minule tuli kontrolli järgi ka Rückenberg ning hetkel ei tea, kas keegi veel meie koondisest. Ma olen väga kindel, et kui tõesti oleks kõik medalistid kontrolli saadetud, siis oleks ilmselt kõikidel meie meestel paari kuu pärast medal taskus! Olen erinevate tegelastega arutanud, miks siis kõiki medalimehi ei saadetud ning jõudsime järeldusele, et väga võimalik, et 15 klassikalise kulturismi medalimehest oleks ka seekord negatiivseid tulemusi andnud ainult 2-3 meest, meie Koovit kaasa arvatud. See oleks olnud väga suur rahvusvaheline skandaal ning IFBB eliidi olümpiaplaanidele surmahoop. Kurb.

Medalitseremoonia nendele, kes said kätte oma medalid eelmiste hooaegade eest pärast dopingukontrollide tulemusi: Väga liigutav tseremoonia. ütlen ausalt- ei uskunud, et neid medaleid enda käes hoida saan! Usun, et ka Ott ning Taavi meenutavad seda üritust veel palju aastaid! Need on sellised hetked, mis motiveerivad edasi liikuma, andma endast maksimum!

Võistluste lõpp: Kahjuks läks selle ürituse lõpp vaikselt käest ära. Tekkis mitmeid momente, mis kogu lõpetamise pea peale pöörasid. Finaalide keskel leppisime klassikutega omavahel kokku, et kõik 4 finalisti teevad võistluste lõpus ühispildi koos oma MM karikate(kujudega) ning medalitega. Idee oli hea ning kõik tundus minema plaanipäraselt. Võistlused said läbi ning järsku oli lavatagune paksult igasugust rahvast täis, Rückenberg ei olnud veel dopingukontrollist tagasi tulnud, fotograaf hakkas oma asju kiiresti kokku panema ning Kuusnõmm ja Koovit olid kadunud. Siis tormas veel Arnold minu juurde ja ütles, et ma hakkaksin kohe kõiki võistlejaid ja võistlustega seotud inimesi kokku kutsuma ühispildi tegemiseks ja ise jooksis minema, siis tulid juba koristusbrigaadid peale, kellel ma palusin võistlejate asju mitte ära visata, siis keegi arvas, et ma olengi seal mingi logistika eest vastutav ning tahtis mulle mingeid leitud autovõtmeid sokutada, et ma hakkaksin maja pealt nende omanikku otsima ja siis mul üldiselt sai siiber kõigest sellest. Selles suhtes, et las nüüd kõik asjaosalised loevad ja mõtlevad natuke. Muidugi läksin minema ja mul oli selleks hetkeks väga po.ui kõigest ja kellel ei oleks olnud?

Lõpetuseks: Ei olegi midagi eriti lisada. Nüüd on juba 7 aastat kõikidest hooaegadest osa võetud ning tahaks puhata ning oma õpilasi koolitama hakata. Viimase hooaja peale kulus meeletu raha(Näiteks Põhjamaade MV-le kokku umbes 500 eurot) ning tahest-tahtmata küsin endalt, et miks ma seda kõike teen? Mäletan, et unistasin kunagi kasvõi 1 kord tulla Eesti meistriks. See salasoov on tänaseks päevaks juba 7 korda täitunud + veel mõnusalt EM ja MM finaalkohtasid ning isegi mõned medalid. Ma ei tea, kas Eesti kulturismis amatöörina on keegi veel rohkem finaalkohtasid saanud? Panen lõpetuseks üles oma suurvõistluste finaalkohad ning see oleks noorematele meestele heaks positsiooniks, mida tulevikus püüdma asuda. Edu kõigile!

1. IFBB Euroopa meistrivõistlused kulturismis 2005 (Brasow, Romania). Klassikaline kulturism, absoluutne 3. koht

2. IFBB Euroopa meistrivõistlused kulturismis 2008 (Hispaania). Klassikalises kulturismis -175 cm kategoorias 4. koht.

3. IFBB Maailma meistrivõistlused 2008(Venemaa). Klassikalises kulturismis -175 cm kategoorias 6. koht

4. IFBB Euroopa meistrivõistlused kulturismis 2009 (Serbia, Novi Sad). Klassikalises kulturismis -175 cm kategoorias 4. koht.

5. IFBB Maailma meistrivõistlused klassikalises kulturismis 2009(Hispaania). Klassikalises kulturismis -175 cm kategoorias 6. koht

6. IFBB Euroopa meistrivõistlused kulturismis 2010(Hollandis). Klassikalises kulturismis -175 cm kategoorias 3. koht.

7. IFBB Maailma meistrivõistlused klassikalises kulturismis 2010 (Ungari). Klassikalises kulturismis -175 cm kategoorias 3. koht

8. IFBB Maailma meistrivõistlused klassikalises kulturismis 2011(Eesti). Klassikalises kulturismis -175 cm kategoorias 5. koht

Lisaks esikümnes veel:

9. IFBB Euroopa meistrivõistlused kulturismis 2006 (Bratislava, Slovakkia). Klassikalises kulturismis (-178 cm) 9. koht.

10. IFBB Maailma meistrivõistlused 2007 (Hispaania). Klassikalises kulturismis -175 cm kategoorias 7. koht

2011 WORLD MEN’S CLASSIC BODYBUILDING CHAMPIONSHIPS PREVIEW

by Andrew Michalak

This weekend all eyes of the bodybuilding world will be on Tallinn, Estonia, where the 2011 World Classic Bodybuilding Championships and IFBB World Cup will be held. The upcoming Championships will be a record breaker, with 79 athletes nominated by National Federations in classic bodybuilding, 29 to the IFBB World Cup and 13 to demonstrate a new sport concept: athletic fitness.

Altogether, over 120 competitors from 34 countries will take part, with the biggest teams from Estonia, Turkey, Russia, Ukraine, Poland and Norway.

The Championships will take place in the very modern Nokia Concert Hall theatre, constructed in 2008, with auditorium for 1830 viewers and high-quality, up-to-date sound and light systems. You may see it on the virtual tour at: http://www.tallinnco…uaal/index.html

It will be a perfect place for displaying of the body beauty of the top physique sports athletes of the world!

– Semifinals will start November 19 (Saturday) at 10:00 (morning session) and 15:00 (afternoon session);

– Finals: November 20 (Sunday) at 15:00.

Looking at the list of nominated athletes, we can have an impression that classic bodybuilding has been expanding to the entire world nowadays. Beside Europe, there are athletes from Australia, Canada, Gambia, South Africa, Korea, Japan, Iran, Jordan, Morocco – five continents. Only South America will not be present this time but classic bodybuilding has also been growing there, having 20 athletes from 7 countries at their recent continental championships in Caracas, Venezuela and they were widely present at the 2011 Arnold America, with Jesus Britos (Paraguay) as the 171 cm category winner. There are so many top IFBB events in Asia and Europe this autumn that it is a hard financial challenge to the National Federations from America to participate in all of them. They will have their great festivity next year when the 2012 Men’s Worlds will be hosted by the Ecuadorian city of Guayaquil.

And now the actors of the 2011 Classic Bodybuilding Worlds and IFBB World Cup: the athletes:

2011 IFBB WORLD MEN’S CLASSIC BODYBUILDING CHAMPIONSHIPS

Men’s classic bodybuilding up to 168 cm:

8 athletes, with the current European champion Tomas Lukac (Czech Republic) and last-year World’s finalist Robert Horvath (Croatia). 2010 world champion Mahmut Irmak (Turkey) already moved to the traditional bodybuilding.

Men’s classic bodybuilding up to 171 cm:

17 athletes and three great names: 2010 world champion Yeon-Seok Yang and runner-up Yong-In Ha (both of Korea) and 2011 European champion and Arnold Europe winner Konstantin Paskalev (Bulgaria). Moreover, East European champion Denis Bashkatov (Russia) and Int. Cup of Poland winner Damian Witkowski (Poland).

Men’s classic bodybuilding up to 175 cm:

19 athletes, with 2011 Arnold America and Amateur Olympia winner Mariusz Balazinski and 2011 European champion Przemyslaw Zokowski (both of Poland), Amateur Olympia 3^rd place winner Fernando Gornals (Spain), Korean veteran and 1997 Asian champion in traditional bodybuilding Myung-Sub Kim, who will debut in classic bodybuilding at this event and Estonian fans great hope for the title, 2010 Worlds bronze medal winner Imre Vahi.

Men’s classic bodybuilding up to 180 cm:

15 athletes, with 2009 European champion and Amateur Olympia winner Murat Demir and 2010 Worlds bronze medal winner Thomas Schnelldorfer (both of Germany), 2011 Eastern Europe Cup winner Alexander Kamenskiy (Russia) and… Mohsen Ghorannevis of Iran, who showed incredible body conditions two years ago but then was suspended for two years. Now returns!

Men’s classic bodybuilding over 180 cm:

As usual, the longest line-up, with 20 athletes. Some biggest names: 2010 world champion and 2011 Arnold America overall winner Jerzy Pisulski (Poland), 2008 world champion Roman Plachinta (Russia) and 2009 European champion Taavi Koovit – the next hope of the hosting country.

2011 IFBB WORLD CUP

Women’s fitness:

This time great show, with the world champion Tatiana Dvortsova (Russia), former world junior champion Oksana Orobets (Ukraine) and Europeans runner-up Olga Volokh (Russia).

Men’s fitness:

World champion Oleg Anissimov (Estonia), new Ukrainian star, “Fitness Bomb” show winner Fedor Khashalov and rising stars from Jordan and Turkey.

Women’s bodyfitness up to 163 cm:

2010 world champion Olga Muntian (Ukraine), European and Arnold Europe runner-up Magdalena Krajkowska (Poland) and European bronze medal winner Elena Pitsishina (Russia).

Women’s bodyfitness over 163 cm:

2011 Arnold America and Amateur Olympia winner Tetyana Mikheychyk (Ukraine) plus 5 rising stars form Latvia, Estonia, Turkey and Russia.

Men’s bodybuilding:

Europeans runner-up Ott Kiivikas and well-know Nordic bodybuilders: Tapani Valkonen (Finland) and Soran Rashid (Norway).