wtrix
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Sõltub, mis sul põlvega juhtus ja mis taga tehti.
Ristsidemete lõikuse puhul on asi hullem. Meniski puhul kergem. Muude jamade kohta nii täpselt ei tea. Tavaliselt (igaüks on erinev aga…) on asi sedaviisi, et põlv kannatab välja kaks tõsisemat laksu. Esimesega läheb tavaliselt menisk, mis võib heal juhul ära paraneda. Teine laks laastab siis juba hullemini. Kui nüüd kolmas pauk pärast teisest paranemist veel panna, siis võib asi lõppeda sellega, et hakkad kunstliigesega ringi lööpama. Vähemalt mind hoiatati sellise lõpplahenduse eest pärast seda kui mul suurem osa vasaku põlve ristsidemetest uuesti kokku traageldati. Seetõttu ma ka ei suuska mäge, ei mängi kossu ega muid pallimänge ja üleüldse hoian oma põlve igasuguste väänamiste eest. Samas on elus muidki lõbusid küll. Mägimatkamist pole näiteks selle pärast ära jätnud.
Seega minu soovitus on see, et suhtu oma põlve respektiga. See on sul sellel jalal viimane. Pigem tee vähem kui rohkem. Jalgratas on ideaalne, kuna ei põruta ja ei anna suurt hetkelist koormust. Samas hoiab lihase toonuses, mis aitab põlve stabiliseerida. Ujumine sobib kah. Jooksmas käi esialgu sisehallides elastse pinna peal. Parem on esialgu küll jooksmist vältida. Ja venita oma jalga kuni ta liigub samas ulatuses kui teine. Alles siis võid hakata raskustega treenimise peale mõtlema.
Ja last but not least – konsulteeri oma arstiga (sellesamaga kes lõikas). Parim on see kui tema määrab sulle, milliste koormustega, mida ja millal teha võid. Ta võib muide ajada hoopis erinevat juttu sellest, mis mina siin – inimesed ja situatsioonid on erinevad.
Amazoni foorumi tarkadel, nagu enamusel aktiivselt sportivatel inimestel, on paljudel (kas enda või tuttavate kaudu) mingeid põlve laksu (reeglina meniski) kogemusi. Aga igaühe lugu on individuaalne. Ainus, kes täpselt asja teab on see, kes sinu põlve sisse vaadanud on.
Algajatele soovitatakse reeglina teha ikka ühe trenniga kogu lihaskond läbi. Hiljem kui progress peatub, on mõtet splittima hakata.
Mis täpsemalt katki on ja mida treenida ei saa? Paljud seljalihase harjutused koormavad ka alaselga.
Testosterooni tase on kõrge siis kui trennisaalis mõni tibi sul kogu aeg nina all paljast tagumikku hööritab.
Muul moel testosterooni sisaldust veres keemikuks hakkamiseta eriti ei reguleeri. Muidugi mõista on ka taolisel meetodil oma “kõrvalmõjud”.
Kui uus privaatsõnum saabub võiks see paremini näha olla. Praegune kiri foorumi nurgas on paras kirbu….
Mina alustasin hoopis teisest otsast. Teadsin, et mida rohkem lihast seda kiiremini rasvaraisk põleb ja et lihast tuleb juurde kõige kergemini just esimesel kolmel kuul. Tegin novembrist jaanuarini peamiselt jõudu vaid kerge aeroobse treeninguga. Rinnalt surumine paranes terve kolmandiku ja muudele lihastele tuli kah juurde. Eneskindlus kasvas kõvasti tulemusena.
Siis ostsin Otilt Amazoni kaudu toitumiskava (seda oleks pidanud varem tegema), mis koos aeroobse trenni mahu kasvatamisega jõutrenni mahu vähendamise arvelt on progressi kiirendanud. Jõutrenni teen enne aeroobset nagu siinmail soovitatakse. Proteiini tarbin pärast trenni, kuna see on kõige lihtsam ja suht. odav variant vajalik kogus kerre saada. Alternatiivina võid ringi vaadata tervisekohupiima järele, mis on vadakust tehtud. Viimsi pool kandis mina seda leidnud pole.
Mulle meeldib Sinu lähenemise jurues see, et sa mõõdad vöö ümbermõõtu, mitte kaalu. Samas kaal annab kiiremini ettekujutuse muudatustest. Kui kodus kaalu veel ei ole, osta hea digitaalne kaal. Odavate kettaga kaalude puhul pole kunagi teada kui palju ta just parajasti valetab. Igapäevase muutuse jälgimine on oluline.
Oktoobris kaalusin 110, praegu 104. Samas vöökoht on vähenenud päris kõvasti. Püksid, mis enne tuli kinni PANNA, lotendavad jalas. Lihased on pekikihi alt nähtavale tulnud ja T-särgiga pole enam piinavalt piinlik ringi käia. Järgmine eesmärk on see, et T-särki poleks piinlik ära võtta
Kohvi puhul on halb omadus see, et see hoiab kah vett kehas kinni. Mina loobusin psoriaasi tõttu kohvist, kuna psoriaatikutel üldiselt ei soovitata seda tarbida. Alguses oli väga raske aga mingi kuu ajaga unustad vajaduse ära ja oled uhke, et oled ühest lollist sõltuvusest lahti saanud.
Ainult No1 magusainest ei lahustu mingi osa ära. Valk lahustub probleemideta. Mina teen jumala jääkülma veega. Ainult, et korralikult tuleb raputada. Mul üsna ükskõik kas need magusaterakesed jäävad pudelisse või satuvad minu seedetrakti.
Miini poolt viidatud artiklis on olemas ka selline lause:
(Vahemärkusena siia lisaksin, et enne kui hakata tegema intervall- või kõrge koormusega aeroobseid treeninguid, soovitaksin lasta teha endale kardiotest, et saada teada oma täpne aeroobne vastupidavus ja pulsipiirid, millega just sina konkreetselt peaksid treenima (P. Mitt).Minu pärast tehke mis te tahate aga hoolitsege seal juures ka oma südame eest.
Õlad ragisevad natuke. Olen tähele pannud, et kui hommikul teha üks õlasoojendus ilma trennita, siis õhtul enne trenni sooja tehes on raginat vähem ja trenni ajal probleeme pole.
Muidugi selles suhtes on aktivistil õigus, et solaarium vinne ära ei võta. Küll aga vähendab tugevalt vistrike juurde tekkimist.
Rumal jutt suhu tagasi. Loomulikult aitab solaarium igasuguste vistrike jms. väiksemate nahahädade vastu. Seda seeläbi, et paraneb naha verevarustus ning suureneb D-vitamiini hulk nahas. Praktiliselt järele proovitud ja toimiv. See kuivatamise jutt – ei oska seisukohta võtta.
Mina isiklikult olen käinud ca. korra nädalas psoriaasi pärast.
Solaariumi suurim pluss talvel on see, et ta mõjub sarnaselt valgusteraapiaga – annab kõvasti vaimset energiat juurde. Palju rohkem on pärast särtsu sees.
No ega see inglisekeelne jutt asja palju selgemaks just ei teinud. Huvitav, milline üks päevane menüü selle toitumisloogika järgi välja näha võiks?
Kuidas see protsess täpselt oligi – vähesest trennist tingituna pole veresoonkond lihastes suuteline kõiki jääkaineid kiiresti eemaldama, mistõttu nende lagunemisel tekkib lihastes piimahape ja see tekitab valu. Treenituse suurenedes veresoonkond areneb ja tagab korraliku ainevahetuse lihastes, mistõttu seda nähtust enam ei esine.
Füsioloogid võivad mind küll maasse tampida, kuid midagi sellist ma nagu uduselt mäletan.
Mul hakkas mingi hetk õlg jaurama.
Siis otsustasin lisaks trennile päevas õlale veel ühe soojenduse teha ilma järgneva trennita (lihtsad käteringid, vibutused – venitused. Selline hommikuvõimlemise värk) ja kadus ära. Praegu nagu tunub normis olevat aga eks edaspidi näib.
Ei ole naine
Üldteada tõde on ju, et isegi kui muu lihaskond pole suurem asi aga deltad on võimsad (pole küll ise kunagi suhkest kohanud), jätab tulemus märksa parema mulje kui vastupidisel juhul. Aga eks igaüks vaatab asja oma mätta otsast. Mul delta nõrk ja surun ise rohkem seda osa tagant.
Aga muidu ühinen barbelli soovitusega. Muidu juhtub lihtsalt see, et selle kuu ajaga mandub ülejäänud keha nii ära, et trennist pole suurt mingit kasu – saad endise toonuse tagasi aga arengut ei toimu.
