wokie

Soovitan soojalt! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Käisin ise ka pärast jõululaupäeva Pirita metsas ning suureks üllatuseks oli seal nii palju rahvast, et ma ei uskunud oma silmi. Inimesed ikka naudivad enda liigutamist, pole midagi halba öelda ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ka enesetunne on pärast suusatamist ikka ülimõnus, proovi järele!

Minu meelest on tegemist lihtsalt niivõrd suure spordisooviga, et ollakse nõus isegi “petma”.

Kalmuse variandid olid lihtsad. Olla puhas poiss, pingutada metsikult ning arvatavasti leppida kohtadega väljaspool medalikolmikuid, võibolla napsata kord üle mitme aasta mõni üksik pisem medal, kus suuremad kollid puudu… või astuda pahade poiste sekka ning öelda oma sõna tippude valimises.

Olen ise põhimõtetega mees, kuid samas on ego suur nagu mägi ning ei suudaks küll tipptasemel sporti teha, teades, et ei suuda kõige tipus konkureerida. Kalmus oleks võinud leppida madalamate kohtadega ning pühenduda hoopis täielikult kulturismi puhastamisele. Loobudes isiklikest saavutustest ning proovida kõigest väest edendada sporti ennast ning loota, et kunagi tulevikus on kõik roosilisem ning tulevad generatsioonid meenutavad tema nime hea sõnaga.

Kõik kena ja tore. Kuid kahtlustan, et nagu mina ei suudaks midagi sellist kunagi teha, ei suutnud seda ka Kalmus. Loovutada kõik mida kunagi saavutada võimalik selle pärast, et ülejäänud maailm on rikutud. Veeta terve elu seda parandades ning unustada mistahes võimalus ennast sportlasena kunagi realiseerida?

Ei imesta üldse Mareki valiku üle. Ei tea, kas isiklikult oleksin nii käitunud, kuna sport ei ole minu elus nr.1. Kuid sellegipoolest jagan matsu lahti.

Elu ei ole päris nii lihtne, et kui ei suuda 100% puhtalt teha siis ära tee üldse… ehk siis variant nr.4. Tegeleda millegi muu, kui spordiga. Veeta elu tehes midagi, mis sind ei rahulda ning õnnelikuks ei tee. Karm lahendus.

Öelge nüüd teie, mis oleks kõige õigem variant?

Elada puhtalt ning spordivabalt ning olla õnnetu, olla spordimaailmas sees, näha vaeva, et teised saaksid paremini sportida, kuid ise hoida kõrvale ning samuti õnn õuele ei jõua, olla puhas poiss ning leppida nõrkade kohtadega või olla paha poiss, riski ning pressida end jõuga parimate hulka…

Õige vastus puudub. On ainult valikud. Valikud millel igalühel oma negatiivne külg. Elu on julm ja karm. Igaühele oma….

Kalmus oli ju maininud, et ta ei tegele selle alaga mitte võistlemise nimel, vaid ta kaifib seda trennijärgset väsimust. Ta võib ju kulturismi alal väga haritud olla ja siin foorumis ka väga head nõu anda, kuid oma teoga andis ta kulturismi mainele järjekordse laksu. Samas võib-olla see teda üldse ei liiguta..

Ka minul tekkis kihelus, kuid see oli ka kõik. Treeningule küll mingit positiivset mõju ei näinud kahjuks.

just nimelt, enne tasub ikka pisut uurimistööd ka teha. Kui oled alles algaja ning jõutreeningust tõsiselt huvitatud, siis kasuta kindlasti võimalust ja hari ennast selle kodulehe artiklite ja foorumi abil! ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mul sama mure, et fitte ei ole, aga oleksin nõus välja käima 250.- ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nagu ma aru olen saanud, siis esimene treening ajakirjade vahelt saadud kupongiga(hantlikujuline) on tasuta?

Häirib see, kui teised lärmavad, segavad mu keskendumist. Samuti ka see, kui kettad-hantlid mööda saali laiali vedelevad.