Skip to main content

Vilps

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 31 through 45 (of 987 total)
1 2 3 4 … 64 65 66
  • Autor
    Postitused
  • veebruar 16, 2011 at 4:14 p.l. in reply to: kükk vabaraskustega vs kükk smithil #290166
    Vilps
    Member

    Sa oled mul juba failis nimega “On sul mingeid allikaid ka millele viidata, peale enda sõnade”. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui ei taha, ära loe…

    Kas sinul on mingeid usaldusväärseid allikaid, millele viidata, et Ailet ei tasu uskuda? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui keegi väidab midagi, milles ma ise kahtlen, siis üldjuhul on hea lugeda ja harida end selle koha pealt.

    Teiseks, alati võib ju lahti seletada, et miks ta on ohtlikum, kui tavaline.

    Ma tihti siin foorumis sõna ei võta. Üldjuhul loen. Lihtsalt võiksite oma väite lahtiseletada. Niisama öelda millegi kohta,

    et see või too on halb, ei ole ka mõtet.

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    veebruar 16, 2011 at 3:38 p.l. in reply to: kükk vabaraskustega vs kükk smithil #290157
    Vilps
    Member

    Kui julgestajaid on, siis igal juhul vabaraskusega kükk. Smith`i trajektoor tuleb pagana ebaloomulik, vigastuste oht on suurem.

    On sul mingeid allikaid ka millele viidata, peale enda sõnade.

    veebruar 12, 2011 at 6:46 p.l. in reply to: Abi artiklis oleva kavaga. #289696
    Vilps
    Member

    Tavaline püramiid, võta seeriaid vähemaks (seal, kus 4, tee 3 ja seal, kus 5 tee neli tööseeriat), kui trenn kipub kõvasti üle 1.15 minema. Jumal tänatud, et see tõlge on ja kava ei ole minu tehtud <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ise võtaksin harjutusi tublisti vähemaks ja keskenduksin baasharjutustele. Mul on paarile tuttavale korvpallurile tehtud kava kahele päevale, need on oluliselt mõistlikumad. Samas, kui soovi endiselt teha 3 x nädalas, siis võid vabalt tüüpilise jõutõstmise 3 päeva jaotuse ja harjutuste järgi ka teha.

    Olgem ausad, see kava on ikka suht jama – mõeldes korvpallurile.

    veebruar 7, 2011 at 10:56 e.l. in reply to: Lihaste aeglaseks jäämine ja selle vältimine #284897
    Vilps
    Member

    smack, 3×5 raske seeria ei ole kindlasti kiiruse arendamiseks hea. Raske raskus ju ei liigu väga kiiresti :???:”> Kiirusliku jõu treenimiseks tuleb kiiresti liigutada.

    Raske raskus ei pruugi ju kiirelt liikuda, aga sellegi poolest töötavad kiired lihaskiud. Kuna me siiski anname endast maksimumi ning proovime raskust võimalikult kiirelt üles saada.

    Reaalselt, mida tugevamad me oleme, seda potentsiaalselt kiiremini peaks olema võimelised mingit liigutust sooritada. Vaatame kasvõi sprintereid.

    veebruar 6, 2011 at 9:11 p.l. in reply to: Lihaste aeglaseks jäämine ja selle vältimine #289116
    Vilps
    Member

    Paluks targemate arvamusi lihaste aeglaseks jäämise vältimise kohta nõuandeid. Kas korralik venitus-painutus peale iga trenni lõppu aitab selle vastu?

    Lihased ei jäägi aeglaseks, nende kiirust muuta ei saa. Liigutused jäävad aeglasemaks. Tegelt on tegemist üsna keerulise küsimusega, mis nõuab pikemat vastust ja arutlemist. Ühest lihtsat vastust pole, aga vastan lühidalt. Muu seltskond võib täiendada.

    Õigelt treenides ei muutu sa aeglasemaks, vastupidi hoopiski kiiremaks. Seda juhul, kui oled oma jõutreeningu korralikult periodiseerinud. Õigel ajal pikemad seeriad kergemate raskustega ja lühikesed seeriad suurte raskustega. Treenides suurte raskustega ja tehes vähe korduseid (1-6), treenid kiireid lihaskiude.

    Pikemad seeriad kergete raskustega omakorda aeglaseid lihaskiude, mis kutsub esile lihashüpertroofiat. See viimane asi pole halb, kindlasti omal kohal teatud piirini. Kindlasti aitab plahvatuslike harjutuste sooritamine.

    veebruar 5, 2011 at 6:31 p.l. in reply to: Mikk Raudsepp #289014
    Vilps
    Member

    Kõik on tore, aga kirss tordi peal on puudu – nimelt praegused pildid:) Mind huvitaks praeguse seisu pildid rohkem, kui need, kus sa oma parimas seisus oled.

    veebruar 1, 2011 at 9:06 p.l. in reply to: Serious Mass & Kreatiin #288557
    Vilps
    Member

    mina võtaks ka umbes 4 supilusikatäit seda serious massi pärast trenni.

    Asja mõte on lihtsalt see, et lihased tahavad kohe pärast pingutust hakata taastuma. Selleks on neil aga vaja süsivesikuid(ehitajad) ja valku(ehitusmaterjal). Sellepärast ongi hea juua taastusjooke pärast trenni kohe. Väga tahket midagi otse pärast trenni süüa ei ole kasulik, sest veri möllab alles lihastes ja kui sa sööd midagi tahket ja palju otse pärast trenni, siis pole lihtsalt maos piisavalt verd, et seda toitu seedida. Sellepärast ongi hea juua vedelat taastusjooki, et taastusjoogi imendumiseks pole maol vaja palju tööd teha.

    Kreatiini soovitan kuskil 1 teelusikatäie enne trenni(või hommikul enne hommikusööki) ja 1 teelusikatäie pärast trenni. Ise teen nii.

    Maos lõhustab toitu veri? Ühesõnaga, mis teema selle mao ja seal oleva verega on? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    jaanuar 31, 2011 at 4:29 p.l. in reply to: 13-päeva dieet #288425
    Vilps
    Member

    Olles ise veel õpilane siis alles hiljuti sai kogetud ühte loengut – tutvustavat tundi rugbyst ühe inglismaalt pärit treeneriga kes juba 22a eestis elanud, igatahes peale seda sai väiksemas ringis arutatud just üleval pool mainitud teemat, koolides õigesti toitumise jms alustalade õpetamisest.. Tema vaatenurk sel teemal oli, et kehalise kasvatuse õpetajad peaksid õpetama asju nagu kuidas sportlikult väljas pool tundi elada, toituda jms, mitte õpetama üpriski elus mitte vajavaid asju nagu aastast-aastasse võrkpalli, korvpalli või jalgpalli samu elemente.. Kui Eesti koolide kehalise kasvatuse tunnid(mis omakorda eeldaks, et tulevased õpetajate põlvkonnad omavad kavastavaid teadmisi) näeksid natukenegi sellise moodi välja, siis tulevikus äkki suudaks selliseid loodusõnnetusi ära hoida..

    Kus kohast näiteks selline aeg võtta, et teooriat õpetada? Ideaalis võiks olla kaks praktilist tundi ning üks teoreetiline tund nädalas. See oleks super.

    Praegu on lootus, et alates sügisest tuleb saavad õpilased minu koolis valikainena valida sellise “tervislike eluviiside” aine. Pigem peakski selline teooria olema alates gümnaasiumist. Varem pole mõtet. Sa võid ju loomulikult teha seda korvpalli, jalgpalli jms. maha, aga ka need on väga olulised. Suuremale osale õpilastele ongi kehaline kasvatus ainus koht nädalas, kus ta saab joosta, end välja elada ning mingilgi määral natuke kehalist koormust saada.

    Kehalise kasvatuse tunni eesmärk ei olegi lihtsalt nende tehniliste elemendite vms õppimine. Õpetaja suurem eesmärk peakski olema õpilaste suunamine tervislikele eluviisidele ja ka selle nö. õige spordiala leidmine, mida õpilane võiks harrastada.

    jaanuar 30, 2011 at 6:22 p.l. in reply to: säär #288342
    Vilps
    Member

    Säärt on mõttekas treenida suurema korduste arvuga seerias, sellest on ka tingitud see väiksem raskus arvatavasti ? Ei ole ju mõtet punnitada 3-5 kordust max-lähedase raskusega <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Miks mitte?

    jaanuar 28, 2011 at 4:19 p.l. in reply to: Kükk #288181
    Vilps
    Member

    mul selline probleem, et ma ei saa täistallaga kükki teha, sest ma kukun tahapoole ümber..heal juhul kui käed ette väga sirutan, siis püsin püsti

    ei tea millest see probleem tingitud on?

    sellest tingituna ma ei saa ka kükiharjutust teha kangiga, aga kas alternatiivselt sobib selline kükk, kui kang on smith masina sees, ja siis kang toetab mind, et ma ümber ei kuku

    ja selg ei ole kaldus vaid moodustab 90 kraadise nurga põrandaga, seega jalad on nagu ees pool

    EDIT:

    tahaks ka mingit harjutust hamstringile jalapäeval..sest mul jõutõmme on seljapäeval..nagu oleks see seljaharjutus

    hetkel mul ainult Jalgade kõverdamine trenazööril kõhuli

    Alguses on kindlasti raske lahtise kangiga kükkida. Sellepärast tulekski võimalikult kerge raskusega seda teha – ehk tühi kang või harjavarrega. Alati võid ka paari sentimeetri paksuse plaadi või ketta kandade alla panna. Sellega sa kindlasti saad vältida tahalangemist ja suudad ka sügavamale kükkida. Sinu kukkumine ja tasakaalutus näitab sinu nõrkust (ei ütle paha pärast). Puudub tasakaal, kindlasti tugevamaid stabiliseerivaid lihaseid vaja. Kindlasti näe selle kükiga vaeva. Smithi eelistamine oleks kõige kergema vastupanu teed minek. Mõlemal kükil on kindlasti omi plusse ja miinuseid, kui olen kindel, et lahtise kangiga kükk tuleb rohkem kasuks.

    Hamstringile on head harjutused näiteks:

    – sirgete jalgade jõutõmme

    – Good morning

    Ära reie tagaosaga üle ka pinguta. Tavalisest jõutõmbest saad juba piisava koormuse.

    Kükki saab ka mitmeti teha. Kui kükid paralleelini, siis on suuremal jaol töö sinu reie nelipea. Sügavküki puhul on reie tagaosa ja tuharalihase tööd kaks kord rohkem.

    jaanuar 26, 2011 at 4:45 p.l. in reply to: raskuste suhe seeriatel #287826
    Vilps
    Member

    Kui tahad jõudu arendada, siis tee 3×5 ja ~2 kordust peaks varuks jätma. Täiesti viimse piirini ära tee ühtki harjutust. Kui sul on 80kg max, siis tee 55..65 kg seeriaid.

    Need viimased kaks kordust ongi kõige magusamad.

    jaanuar 24, 2011 at 1:06 p.l. in reply to: 4 toidukorda päevas massiajal? #287566
    Vilps
    Member

    on see normaalne süüa 4 korda päevas trennipäeval+1 peale trenni shake, massiajal iga 4h tagant?

    kui toitumine on kindlalt paigas,tellitud kava.?

    Jah.

    jaanuar 24, 2011 at 1:05 p.l. in reply to: Valgurikkad pannkoogid #287565
    Vilps
    Member

    Aga miks sa käsitsi seda ei tee? Ei võta palju aega ega tükki küljest.

    jaanuar 23, 2011 at 2:21 p.l. in reply to: Keha rasvaprotsendi alandamine #287428
    Vilps
    Member

    Tere! Olen 24 aastane naine, kaalun 59 kg, olen 172 cm pikk. Langetasin mõistlikus tempos (mitte rohkem kui kilo nädalas) kaalu 65 kg-lt 59 kg-le ja kaal on kenasti püsima jäänud. Mul on küll normaalne kehamassindeks, aga liiga kõrge rasvaprotsent (34,5%). Millises vahekorras peaksin toitaineid tarbima, et oma rasvaprotsenti normi saada? Praegune toitainete keskmine vahekord päevas on järgmine: süsivesikuid 57-60%, valke 17 – 21%, rasvu 20-22 %. Kas peaksin valkude tarbimist suurendama ja süsivesikute ja rasvade tarbimist vähendama? Või peaksin vähendama ainult süsivesikute tarbimist ja suurendama valkude tarbimist? Kas rasvade tarbimist on üldse mõistlik viia alla 20%? Kas on võimalik, et rasv hakkab selle tulemusel hoopis kogunema?

    Kõrge rasvaprotsent on ilmselt tingitud sellest, et armastasin enne kaalu langetamist tihti šokolaadi süüa ja valke ei tarbinud peaaegu üldse. Nüüd tarbin ainult kasulikke rasvu (oliiviõli, linaseemneõli, mandlid, päevalilleseemned, sarapuupähklid), rasvast hakkliha ja piimatooteid, mille rasvasisaldus on üle 2,5%, toiduks ei tarbi. Eelistan kanaliha ja kala (kus on palju kasulikke omega3 rasvhappeid) ja selliseid piimatooteid, mille rasvasisaldus jääb alla 1%.

    Leidsin järgmiselt aadressilt http://www.kaalustalla.ee/calc/rasvaprotsent.html keha rasvaprotsendi määramiseks mõeldud kalkulaatori. Keha rasvaprotsendi teada saamiseks on sinna vaja sisestada pikkus, kaela ümbermõõt ja vööümbermõõt (naistel ka puusaümbermõõt). Kas selle kalkulaatori tulemusi võib usaldada või on parem usaldada ainult spetsiaalset rasvaprotsendi määramiseks mõeldud aparaati? Mis põhimõttel see aparaat üldse töötab?

    Rasvaprotsent rasvaprotsendiks, aga kuidas peegelpildiga rahul oled? 172 cm ja 59 kg pole nüüd, mis teab ülekaal. Kui julged, siis võid alati mõne ilma näota pildi panna. Lihtsam arvamust avaldada. Kindlasti võiksid mõne usaldusväärsema aparaadiga rasvaprotsendi ära mõõta, samas need on ka kallimad. Naistel ongi suurem rasvaprotsent, kuid nõustun, et 34% on natuke suur. Eriti sinu noore vanuse puhul. See võiks jääda vahemikku 21-31. Sportlastel on juba protsent juba 14-20 vahel.

    Valkude osakaal on praegu normaalne. Langeta süsivesikuid ja tõsta rasvade hulka. Kuidas sul üldine kaloraaž praegu on?

    jaanuar 23, 2011 at 10:42 e.l. in reply to: Jõutreening + plümeetriline treening #287408
    Vilps
    Member

    Ma alles suht alustasin selle värgiga, aga kiirete ülestõugetega teen umbes 120-140 kg viieseid seeriaid. Kas kiirust arendan siis lihtsalt kiirete ülestõugetega??

    Räägid ikka kükist jah!? Kui sa treenid submaksimaalsete (kuni maks. raskustega), siis töötavad niikuinii kiired lihaskiud. Liigutust saabki kiiremaks

    just raskete raskustega treenimisel. Lihase kiirust muuta ei saa.

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 31 through 45 (of 987 total)
1 2 3 4 … 64 65 66