Vilps
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mul kaks sõpra õpivad Kehakultuuri. Iga toitumisalane ning treening-alane küsimus tuuakse minu ette. Olgugi, et üks neist on treener ja teine võistlev sportlane. Mida krt seal koolis õpetatakse?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eeldan, et sa oled Tallinna inimene ning need kaks õpivad Tallinna Ülikoolis kehakultuuri. Lõpetasin ise seal magistrantuuri aastal 2011. Seal on selliseid treeningõpetuse ja toitumise aineid ikka väga minimaalselt. Toitumist põhimõtteliselt ei eksisteerinud, kui va. paar loengut Raivo Voki poolt bakalaureuse õppes.
Kui juhuslikult pole see sõber sul vabaainena võtnud atleetvõimlemist, siis loomulikult ei ole ta triitsepsi treenimisega kursis. Seal ülikoolis tehakse sind kehalise kasvatuse õpetajaks. Palju pedagoogika aineid, kuid baka õppes saab teadmised ka inimese anatoomiast, füsioloogiast ja kinesioloogiast. Igaüks on täpselt nii haritud ja laiapõhjaliste teadmisega, kui ta olla soovib. Paljud käivad seal niisama paberi pärast kohal, kuid on ka neid, kes tõesti targemaks tahavad saada.
Ja tee, mis tahad. Tänapäeval on ka paber oluline. Keegi ei võta sind kehalise kasvatuse õpetajaks, kui sul pole mingit paberit ette näidata.
“Ass to the grass”
Huvitav mis spordialas selline asend üldse sisse võetakse? St kuhu sellist liigutust reaalselt rakendada? Näiteks sprindis pole vaja kordagi põlvest alla 90 kraadi laskuda…
Kumb mees on tugevam – kas see, kes täiskükki on võimeline tegema 100 kilose kangiga või see, kes poolkükki teeb 100kg-ga?
Vertical Jump Bible pidi jah olema nendest programmidest kõige parem. Kuid ikkagi ärge unustage, et kõrgele hüpata, selleks on vaja plahvatust. Uskuge või mitte, aga klassikalised tõstjad hüppavad kõige kõrgemale – kõrgemale kui kõrgushüppajad. Kui saaks tõugata kahe jala pealt, siis poleks neile vastast
.Millisest plahvatusest sa räägid?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> OK, sorry…minu loll huumorisoon, aga vähemalt võttis sinu öeldu muigele:)Ühesõnaga kiirus x jõud.
Mina kehalise kasvatuse tundi teiste ainetega nüüd küll ei võrdleks, nagu antud artiklis välja toodi. Kehalise kasvatus ja matemaatika erinevad üksteisest, nagu öö ja päev, seda kõige poolest.
Hindamine oleneb suuresti õpetajast, kuigi ainekavas on mainitud, kuidas peaks hindama ja mida selle juures arvestama. Samas jäetakse üsna lahtised käed või vähemalt ma ise õpetaja olen need endale võtnud. Kas mingid normatiivid peaks olema või tuleks arengut hinnata ja läheneda individuaalselt? Antud artiklis on palju asju ikka väga ulmelised, ei hakka neid siinkohal välja toomagi. Lihtsalt ütleks nii, et normatiivid võivad mõnikord kasuks tulla, samas peab ka paindlik olema. Näiteks sellises olukorras, kus õpetaja pole võimeline õpilast motiveerima, on normid vajalikud. Minul on norme etteantud väga üksikutel aladel.
Rääkides nendest paksematest lastest, siis nendega ei ole väga keeruline töötada. Mulle just sellised raskused meeldivadki. Tavaliselt füüsiliselt kehvematele, ole sa paks või peenike, sean eraldi eesmärgid. Toon tüüpilise näite tunni algusest, kus näiteks tuleb joosta 800m soojenduseks. Mõni pole võimeline seda järjest läbima. Siis ütlen talle, et näiteks staadioni pikad sirged jookseb, lühikesed kõnnib. Niimoodi järjest liikuda edasi kuni ühel hetkel suudab pidevalt joosta.
Ei nõusti Rotteri väitega, et kui ülekaaluline laps jookseb, siis kohe tekivad südamega probleemid. Kehalise tunde on nädalas 2×45 minutit. Ütleme nii, et koormust pole ollagi. Pigem on tunni eesmärgiks lapsel huvi tekitada sportimise vastu.
Keegi tõi mingeid tsitaate, kus väideti, et lapsed on mässumeelsed, hakkavad vanematele vastu jms. Kõik oleneb ju kodust ja kus sa üles oled kasvanud. Kooli roll õpilase muutmisel on väga minimaalne. Individuaalne lähenemine ei riku last, üldistada ei tasu kindlasti. Väga palju oleneb õpetajast, tema motivatsioonist ja tahest õpilastega tegeleda, neid aidata, temapoolsest hindamissüsteemist jne. Valikute mitmekesisus ei riku last, vähemalt artiklis ei selgitatud, mida see tähendama peaks või jäi see mul kahe silma vahele. Pigem on hea, kui on valikuid – selle all mõtlen mida mitmekesisust tunnis. Mitte seda, et õpetaja iga tunni alguses küsib, et mida te seekord teha tahaksite. Valikuid tuleb anda, kuid harva. Vastasel juhul mõjub see tunni distsipliinile halvasti, kui õpilased arvavad, et igakord nende soovid täidetakse.
Kokkuvõtteks ütleks nii, et last riku mitte valikute mitmekesisus ega individuaalne lähenemine, vaid motiveerimata õpetaja.
kuuldavasti peaks tegema jõusaali trenni ja aeroobset võrdselt, ning nüüd mul ongi 4+4 nädalas, 4 jõutrenni ja 4 aeroobset trenni
praegu suvel palju aega ka, ning suudan seda teha.
Kust sa seda kuulsid?
Ma ei tea sinu varasemat treeningstaaži ja seda pausi, mis sul oli, kuid vaata, et sa ennast päris ribadeks ei tõmba. 8 treeningut nädalas inimesel, kel ei pruugi korralikku varasemat põhja all olla, on päris palju. Kasulik oleks treeningud selliselt üles ehitada, et maht või treeningute arv nädalast nädalasse kasvab, vähemalt esialgu. Kindlasti tuleks teha ka kergemaid nädalaid taastumise seisukohast. Kogu aeg ei ole mõistlik nädalast nädalasse samade mahtude/koormustega treenida. Peale igat kolme nädalat võiks olla kergem nädalas, kus langetad koormust ja intensiivsust. Esialgu võiksid ka kindlasti kergemalt võtta. Aeroobset ei pea olema nii palju. Mina sinu asemel teeks selliseid trenne kaks korda nädalas. Näiteks üks selline pikem jooksmine 35-45 minutit. Teine näiteks intervallidega, midagi anaeroobset. Alguses piisab sellest kindlasti ja hiljem, kui tunned, et oled võimaline enamks, siis võid kolmanda (an)aeroobse juurde tuua.
Toitumine ja taastumine on kindlasti väga oluline sinu esialgu planeeritud 8 treeeningu korral. Kindlasti süsivesikuid peaks toitainetest enim tarbima – 50% päevasest kaloraažist vähemalt, kui mitte tsipake rohkem. Piisavalt valku ja häid rasvu ka.
Saab ka ilma klassikalise tõstmise harjutusteta hakkama, kui neid lihtsalt ei osata, mida ilmselt antud teema uuestialgataja ilmselt ei valda. Jalgadele kükk, väljaasted, astumised (kang seljas või hantlid käes) üles pingile, jõutõmbe erinevad variandid. Kindlasti tuleks tervet keha siiski treenida, ka käsi. Proovige hüpata ilma käteta. Ei õnnestu ilmselt väga kõrgele lennata. Tugevad treenitud käed võivad anda hüppele juurde kuni 5%. Väga oluline on tugevad selja- ja kõhulihased. Kindlasti ka venivus, mida tuleks arendada.
Eeldades, et Sa oled jõusaalis päris algaja, siis maksimaalsete raskustega ei tasugi kohe lammutama hakata. Piisab ka esialgu kergematest seeriatest, kus teed 8-12 kordust. Esialgu piisab hüppekõrguse arendamisest ka sellest vahemikust. Hiljem juba üle minna 3-6 kordustega seeriatele. Alguses ei peagi sa plüomeetriat sisse tooma. Tee ~1,5 kuuga jõusaali põhi endale alla. Peale seda lisa treeningusse ka erinevaid plüomeetrilisi harjutusi. Erinevaid kavavariante on nii palju, et konkreetselt, midagi sulle soovitada on keeruline.
17(väga hea iga treenimiseks, kuna tulemused on tõesti märkimisväärsed), toitumist annab küll reguleerida ega see nii hull ka ei ole, kui esimeses postis välja tuli. Toitun pidevalt, mitmekesiselt, lisaks sellele võtan ka multi ja D-vitamiini[eesti oludes tuleb seda aasta läbi võtta(hoiatus, tegemist on ravimiga, enne tarvitamist konsulteerida arstiga)] Plaanid on praegu jõudu kasvatada, kuna võistelda pole mõtet, sest enne on vaja “vormi saada”. Mõte on selles, kuna ma söön liha vähe, siis võiks keratiini mõõdukas koguses toidulisandina võtta.Milliseid taastajaid soovitate ujujatele? Ja mis te kertiini lisaks tarvitamisest arvate antud juhul?
Naljakas on see, et oled suutnud lihtsa sõna muuta mitmeks erinevaks variandiks – keratiim, keratiin, kertiin
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lihast saad kreatiini niigi vähe, et seda tuleks kilode kaupa päevas süüa. Kui sa ütled, et sinu praegune toitumine on ok, siis too näide oma tänasest päevast.
Kui regulaarselt sa üldse jõusaalis käid? Kirjutad, et 1-3 korda. Regulaarsust on vaja. Sellest pol ju suurt kasu, kui sel nädalal käid korra, järgmisel nädalal kolm korda ja mõned nädala jätad üldse käimata. Pigem jäta see toidulisandi raha alles ning hiljem, kui staaži rohkem, siis lase käia.
2010 aasta sügisest hakkasin tegelema ujumisega, sama aasta novembrist jõusaaliga. Hetkel on plaanid ainult jõudu ja vastupidavust arendada. Mis te arvate Muscle+ist, kui toidulisandist ujujatele?Ise ei ole suur lihasööja, nii et jõu kasvatamisel oleks lisa keratiim teretulnud, või mida asjaga rohkem kursis olevad inimesed arvavad? Kehaehituselt olen mesomorf. Toitumine kõige paremas korras ei ole sellepärast, et ei ole kindat reziimi, millal söön. Aga 1-2h enne trenni; ca.30-60min pärast trenni; hommikuti ja lõunati ikka söön. Vahel juhtub, et mõni söögikord jääb vahele.
Ujumisega ja jõusaaliga(mõlemaga) tegelen u. 1-3x nädalas. Ja bodypumpiga umbes 1-2x kuus. Kui aega oleks, teeks rohkem trenni.
Keratiim?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ei ole sul Muscle+ vaja. Tõid juba ise oma probleemi ning esimese muutmist vajava asja välja, milleks on sinu toitumine.Väga hull….tõesti tugevad faktid mis panevad mõtlema et ettevõtmine ei tule kasuks-pigem kahjuks…ehk sujuvalt sukelduda tagasi tava sööki.Aitähh sõbrad.
Sportlikust huvist, et miks sa tahad seda paari grammi rasva veel vähemaks saada – mis oleks selle eesmärk?
Teiseks, sa oma praegusest vormist mingit pilti ei raatsi üles panna. Saaks mingi adekvaatse ülevaate.
Pole mõtet mingeid spekulatsioone siin välja pakkuda, jätkame teemaga. Ise näeksin siin mõnda klassikalist tõstjat. Teine variant, võib-olla mõni asjalikum pallimängija, kes teeb jõusaali. Pole vaja neid niisama “suurusesse” pumpajaid ka näidata. Ühesõnaga inimesi erinevatelt spordialadelt või eluvaldkondadest.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tervist olen 15 aastane, meessoost. Soov oleks enne rannahooaega veits kaalu kärpida ja lihasega asendada. Mõõdud oleks siis 185cm ja 74kg. Tean, et ei tundu väga hull aga kõht ei paista kohati päris see mis võiks, samas kui kauem aega söömata olla siis paistab sixpack isegi väheti. Nii proffesionaalseks ma ei tahaks minna, et hakkaks päris kava järgi sööma, aga sooviks just mingeid hinte vm toitumise kohta. Tore oleks ka nt kui keegi mainiks mis on sellised kaloririkkamad toidud jne, et kas ma võin õhtul kell 11 süüa salaamivorsti jnejne.ÜHESÕNAGA, võiks keegi mainida mida süüa ja mida mitte
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Süüa võid kõike – oleneb vaid millal ja kogustest. Algavaks rannahooajaks (suvi), mis jõuab kätte umbes kuu aja pärast, oled sa natuke hiljaks jäänud. Ei tea sinu pregust seisu, kuid kuu ajaga imesid ei tee. Pigem võta eesmärgiks olla paremas vormis järgmisel suvel.
Nippe toitumise kohta saad artiklitest, mis leiad otsingu kaudu näiteks.
Vastates sinu salaamivorsti küsimusele, siis asenda see millegi muuga. Näiteks sink. Loe mõnikord pakendilt, mida need vorstid sisaldavad.
Mõõdukalt trenni, toitumine enam vähem paika ja järgmisel suvel oled heas vormis. Sa oled nii noor ka, et sul on aega piisavalt end heasse vormi saamisega.
Ning eks Bonsuna leht ongi rohkem hardcore treenijatele, mitte niivõrd tavakasutajale.
Mis see hardcore treenija tähendab? Bonsuna kasutajad näeva jõusaalis rohkem vaeva, kui siinsed külastajad või need, kes kummagi foorumi vastu huvi ei tunne?
Teema on huvitavaks läinud
Aga kust läheb piir ja kuidas on lood 100kg ja 1.87m pikkuse meesterahvaga? Seni olen jooksmist ise vältinudAlati, kui treeningkava tehakse või treeninguga soovitusi antakse, siis võetaksegi arvesse konkreetse indiviidi iseärasusi. Igasugused piirid, kehamassiindeksid, muud soovitused jne jne…Pole vaja üldistama hakata.
