ville1
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
ville1
MemberJah, ta pidas silmas, et dopingukontroll + võistluste korraldamise 10%, mis oleks ilmselt kohati 2-3000 EUR, kui oleks mingi 30 000 eurose eelarvega üritus.
ville1
MemberVõiks olla selline süsteem, et kes vahele jääb, maksab ise oma kontrollid kinni
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selles suhtes, et siis oleks ka rohkem ressurssi saata suurem hulk tegelasi kontrolli ja tuleks Eestisse rohkem medaleid.
Midagi paremat oleks ilmselt keeruline välja mõelda. Keelatud ainete kasutajad võiksid ju ikkagi maksta kasvõi selle eest. Veel parem oleks teha võistlejatega leping, anavad alkirja et maksavad nt 10% võistluste korraldamisest ka kinni kui tulevad oma tablettide najal võistlema. Mingi survestamine võiks olla aga mis me ikka siin oma väikeses konnatiigis krooksume .
ville1
Memberdefitsiit iseenesest juba tähendab miinustesse jäämist, see peab jääma ööpäevaringselt ikka miinustesse. Ehk et kulutama peab rohkem kui ööpäevas tarbid, mitte seda et ärkvel oleku aja kohta käib ainult. Aga natuke kentsakalt püstitatud küsimus!
ville1
MemberMis see maksab? Ega sel mingit ulmehinda pole tänu 22 g valgusisaldusele?
ville1
MemberEi ole mingit pointi teha trenni täiesti tühja kõhuga, pole kusagilt leidnud usaldusväärset allikat kus väidetaks et see oleks kasvõi rasvapõletuse seisukohalt effektiivsem kui mõõdukalt söönuna. 200 g on täitsa ok sisse tõmmata isegi tund enne trenni.
ville1
Member8 kg rasva mahasaamiseks on vaja kulutada 56 000 kcal energiat.
Tour de France´il võistelnud jalgratturite energiakulu on 9000 kcal päevas.

Opaa tegelikult 56 000?
See teeks umbes 140 h aeroobset, oletame et 4xnädalas siis kuluks 35 nädalat st 9 kuud, mis teeb 1,3 kilo kuus, isegi tundub reaalne!
ville1
Member.
ville1
MemberMillised on muidu kehakaalu muutused selle kuu aja jooksul?
Mu meelest on tehnika täitsa korralik, eriti veel sellise raskuse juures!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole maitse asi, sooritustempo oleneb treenitavast jõuliigist (mida on koguni 6)
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>sellepärast ongi maitse asi-mida keegi arendada eelistab sellest 6st
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ville1
MemberEga tehnikal midagi viga polegi, kui ainult see et alla tuleb raskus kiiremini kui üles läheb! Tegelikult peaks vist vastupidi olema aga see on maitse asi!
ville1
MemberMõtled viiteid selle poole, et 3x on vbl kasulikum? Kohe vaatan. Muidugi fak, sõnastus oli kehva. Loodan, et sa ei looda leida mingeid ümberlükkamatuid tõendeid sealt uuringust. Kui õigesti mäletan siis oli katsete protokoll suht kesine aga leiti jah, et vähem toidukordi andis nõksa paremaid tulemusi…
Mul läheb selle uuringu leidmisega vist aega kuna ei suuda oma märkmetest sotti saada. Küll on aga Lyle McDonald seda teemat lahanud ka päris põhjalikult. Seni kuni ma otsin spetsiifilise uuringu välja võid tema arutelu sel teemal lugeda:
http://www.bodyrecom…mass-gains.html
“But is this also the optimal pattern for gaining muscle mass? On the one hand there is the suggestive study above where a group receiving three meals per day gained more LBM than a group receiving six per day; as well there is the research suggesting that maintaining constant levels of AAs might cause skeletal muscle to become “insensitive” to further stimulation; increasing extracellular levels of AAs and then allowing them to fall again appears to be superior. Both of these data points suggest that keeping blood AA levels stable throughout the day might not be optimal from the standpoint of muscle mass gains.”
Võiksin neile veel lisada 10 tükki, aga kahjuks need ei käsitle Valgusünteesi.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Küll aga on heaks valikuks teiste müütide ümberlükkamisel.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oletame et on plaan süüa 200 g valku päevas, siis on täitsa ok kui saan selle 3-l toidukorral. umbes siis 67 g ühe toidukorraga.?
ville1
MemberSiimani võib imestada et ikka ja jälle leiab eesti nö “meditsiiniajakirjadest”, taolisi dieete, minu arust on see tervisele lausa ohtlik!
ville1
Memberma eitea,tahaks rämedalt kapiks saada!!
Tahad rämedalt kapiks saada siis on rämedalt mõtlemisvõimet ja analüüsivõimet ja kõige rämedamalt distsipliini vaja. Ja siis hakkab tulema aastatega.
ville1
MemberLisan siia veel Janari tabelile väikese täienduse, selle kohta, kuidas erinevad harjutused ja harjutuste sooritamise viisid mõjutavad kesknärvisüsteemi. Level 1 mõjutab KNS-i minimaalselt, Level 10 mõjutab KNS-i maksimaalselt. Andmed pärinevad siis samuti Christian Thibaudeau sulest, kes omakorda täiendas Leo Costa originaaltabelit.
Neuromuskulaarse aktiivsuse skaala:
LEVEL 1: Ekstsentrilise faasita sooritatud isoleeritud harjutused
LEVEL 2: Ekstsentrilise faasita sooritatud baasharjutused
LEVEL 3: Muutuva pingega isoleeritud harjutused (nt kummilindiga isoleeritud harjutused)
LEVEL 4: Muutuva pingega kompleksed harjutused (nt kummilindiga kätekõverdused)
LEVEL 5: Pideva pingega isoleeritud harjutused (enamus plokksüsteemid. Harjutus hõlmab mingit kindlat lihasgruppi)
LEVEL 6: Pideva pingega kompleksed harjutused (plokksüsteemid, sh masinad, kuhu raskuseks lisatakse kettad. Harjutus hõlmab mitut lihasgruppi)
LEVEL 7: Vabade raskustega isoleeritud harjutused (nt kangiga küünarvarte kõverdamised)
LEVEL 8: Vabade raskustega baasraskused, kus kehaasend on liigutuse ajal paigal – st et ülakeha ei liigu (nt lamades surumine, kangi tõmbed ettekallutatult)
LEVEL 9: Vabade raskustega baasharjutused, kus kehaasend muutub harjutuse rütmis (nt kükk, jõutõmme, lõuatõmbed, klassikaline tõstmine)
LEVEL 10: Vabade raskustega baasharjutused, kus vahendile on lisatud ketid, kummilindid jne.
Kas sii ekstsentrilise faasita sooritatud baasharjutused koormavad suhteliselt vähe kesknärvisüsteemi?
ville1
MemberHuvitav meetod.
Ise treenin 3x nädalas raskelt kogu keha.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kuigi iga trenn töödeldavad lihased on samad, siis harjutusi saab varieerida täiuslikuma töötlemise ja kava lõbusamaks muutmise jaoks. Kord nädalas rasked kükid, teinekord jälle jalapress ja sirutused, siis jälle käärkükid vms.Eeldan, et sinu 2x nädalas kurnatus tekib ikka sellest, et liiga palju seeriaid ja harjutusi per lihas. Ise olen pigem seda meelt, et ühe trenni raames ei ole mõtet rohkem, kui paar harjutust ning mõned rasked seeriad lihasele teha.
Sest peale esimest paari rasket tööseeriat on juba tobe eeldada, et lihases on seda jõudu, et järgnevate harjutuste ja seeriatega pakkuda lihasele samaväärset või enamat kasvu-stimulatsiooni. Seega, kui peale paari rasket seeriat oled juba maksimaalse koormuse lihastele üle andnud siis edasine on rohkem lihase “kurnamine”, mis ei oma enam IMO lihaskasvule piisavalt positiivset mõju, et olla väärt seda lisa-aega, mis kulub pärast taastumise peale.
Isegi, kui mingi aja peaks keha märku andma, et kurnatus hakkab tekkima siis on alati võimalik teha “de-loading”, kus ühe nädala raames võtad koormuseid poole vähemaks ning taastud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas viitsid näidiskava kribada siia, mis on 3x ülekeha treening nädalas, prooviks järgi?
veebruar 28, 2012 at 7:40 p.l. in reply to: Ott Kiivikas Fast Team – Tere tulemast Veteranide Spordiliitu”, uued “Oti” tootesarja tooted ja Team Kiivikas laieneb! #189792ville1
MemberTere Ott! Palju sa oma karjääri jooksul oled teinud trenni nii nagu seda teevad jõutõstjad, e siis arendanud eelkõige max jõudu ja kordused jäävad kuni 3-4. Et oled sa niimoodi periodiseerinud kus oled ainult nii lähenenud?
AutorPostitused