vend vähk
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tere B2k!
Jah, terminid on tõesti naljakad, aga ma püüan nüüd vastuseks midagi improviseerida. Jõu- ja reljeefitreeningud on täiesti erinevad sest praegu, kahe võistluse vahepealsel ajal on jõunäitajad väga nõrgad, sest kaal on oluliselt langenud ning treeningus kasutan rohkem aeroobset tööd. Seeriate ja korduste vahelised pausid on väga individuaalsed- osadel on see mitu minutit, aga mina kasutan oma treeningus seeriate vahel ainult kuni 1-e minutiliseid puhkepause. Võistluseelsel ajal on see vahe veel lühem.
EDU!
to muc: Meelisel on jalad lühemad! Mõlemad on head! Isegi Ott tegi Soomes sama trikki ja loodetavasti näeme sellest siin ka peagi uusi pilte!
Jokker: Vaadake! Ega ma olen ikka kõvasti arenenud!
Dennis: Ikebana on jaapanlaste iidne lilleseadekunst, mille juured ulatuvad juba 6. sajandisse. Esialgsest budistlikule altarile lillede ohverdamise kombest kujunes ikebana iseseisvaks kunstiliigiks 14.-16. sajandil. Praegu tuntakse Jaapanis üle 3000 erineva ikebana koolkonna. Erinevalt Euroopa seadest ei ole ikebana mõeldud kaasavõtmiseks ega kinkimiseks. Seade valmistatakse kohapeal, tavaliselt külaliste tervitamiseks või ruumi kaunistamiseks. Kõige tähtsamaks peetakse ikebanas seade vastavust aastaajale. Ikebana väljendab inimese kokkukuuluvust loodusega. Taimed peavad vaasis näiva elavana. Ikebana kõrgeimaks ideaaliks on rahu ja harmoonia saavutamine taimedega tegelemise kaudu.
Tere!
Head mehed! Sellest pidi saama üllatus ja teie panete selle juba siin välja! Ilmselt pean millegi muuga Eesti rahvast üllatama:-)
EDU!
Tere!
Siinkohal julgen soovitada huvilistele FAST-i vaarikamaitselist HERA80-t. Mina sain seda proovida alles mõned päevad tagasi ja pean tunnistama, et ei ole nii hea maitsega toidulisandit veel kunagi saanud. Loomulikult on see maitse asi, aga kui on võimalik, siis soovitan seda kindlasti proovida!
EDU!
Tere!
Jah, seda ületreeningujuttu olen ikka aeg-ajalt kuulnud ja kahjuks ei oska selle kohta midagi öelda, kuna 14 aasta jooksul ei ole seda veel kogenud. Oma kogemustest võin öelda, et nendel, kellel on ületreeninguprobleemid, neil on ka liigese-, selja-, närvi- ja igasuguseid muid toredaid probleeme ja kui mul on valida, kellega koos treenida, siis sellistest inimestest hoian eemale. Ma olen ikka näiteks toonud oma ajateenistust 1997-1998 aastal ja sealgi oli erinevaid spordimehi, kes kohe alguses kaebasid, et neil on ületreening ja krambid ja ei saa piisavalt valku süüa. Sai siis selliste virisejate pärast korduvalt kannatatud, varsti jumal karistas neid kaasvõitlejate käe läbi ja sündis ime- kellelgi ei olnud enam selliseid tervisega kaasnevaid probleeme! Treeningkoormus oli sellel ajal ikka vahel väga suur + väga vähe uneaega.
Ok, kindlasti on neid, kes jäävad oma ületreeningu jutule kindlaks ja mul ei ole kavatsust sellistega siin vaidlema hakata.
Vastuseks käte treenimise jutule nõustun OldManiga. Noor mees peab jõusaalis rohkem katsetama ja mitte kartma suuri raskuseid. Ära jää ootama teiste abile, vaid analüüsi ka ise oma treeningukava ning vajadusel vii sisse muudatused. Arenguks on vaja kogemusi !
EDU!
Tere!
Kurb, et samal päeval toimuvad ka Eesti karikavõistlused kulturismis. Vastse-Kuuste on Tartule päris lähedal ja oleks ka kindlasti sellest üritusest erinevatel põhjustel osa võtnud! Igal juhul edu kõigile võistlejatele ja kuuldavasti ka peakohtunik Marek Kalmusele! (Kui kuuldused paika peavad)
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>to kaiv: Esiteks, siin portaalis olen ma ikkagi vend Vähk, mitte vendv.
Teiseks maal olen ma elanud oma elust ajaliselt päris mitu aastat ning on piirkondasid, kus tegeletakse spordiga ja on ka selliseid piirkondi, kus on elu välja surnud ning loomulikult ei hakata 2-3 inimese jaoks suuri spordihooneid rajama. Mul on suguvõsas küll vallavanemaid ja muid asjamehi, kellega on sellistest probleemidest räägitud. Kui oled natukenegi uurinud ja jälginud, kui palju rahvast on viimastel aastatel näiteks Tallinna lähedal olevatesse valdadesse kolinud, siis tead, et sinna on ka rajatud uued koolimajad ja spordikeskused. Kui on rahvast, siis on ka võimalusi! Palju sõltub ka valdade valitsusest. Ma ei viitsi siin ausalt öeldes vaielda selliste tegelastega, kes toetuvad oma isa jutule jne. Varsti keegi tuleb sellise jutuga lagedale, kuidas treenis tema vana-vanaisa 1899-dal aastal aga see jutt läheb teemast järjest kaugemale. Kui kasutaja kaiviga võtaks iga päev ühendust umbes 10-15 noort inimest, kes kõik tahavad hakata spordiga tegelema, aga vähemalt kolmandik nendest on liigese-, selja- ja põrnahaiged, siis arvatavasti hakkab ka välja kujunema mingisugune ettekujutus tänapäeva noorte füüsilisest ettevalmistusest. Paljudel on hirm sporditraumade ees ja seda mitte ainult jõusaalis. Ma võin ju soovitada selliseid saale, kus on olemas treener, aga kui ei olda ka treeneriga rahul? Fitness.ee portaal ongi selleks, et noored saaksid rohkem informatsiooni õigest treeningust, toitumisest jne. Nagu ma juba olen öelnud, et meie võime sellest kõigest siin kirjutada, aga kui inimesel on hirm spordi ees ja ta kardab jõusaali minna, sest äkki ta teeb omale kuidagi moodi viga, siis oleme ka meie võimetud neid aitama! Kõige olulisem on vast ikkagi tahe ennast treenida ja pingutada eesmärgi nimel!
EDU!
to kaiv: ?????????? Mis võimalustest sa räägid???????
Kui ma 1992-l aastal alustasin jõusaalitreeningutega, siis oli Tartus jõusaale vist ainult 3-4, aga nüüd on igas linnaosas ja kohati isegi mitu tükki väga väikesel maa-alal. Üldine suhtumine sporti on lihtsalt masendavalt madal noorte seas. Samas võib ju ka öelda, et näiteks veel 1990-dal aastal ei olnud noortel inimestel tõesti midagi muud teha kui oma energia spordisaalides maandada, sest ei olnud ei ööklubisid, internetti, mobiiltelefone, telekanalitest võis vaadata(Tartus) eesti televisiooni ja kahte kesktelevisiooni…jne. Võimalused olid väga piiratud ja ausalt öeldes ei mäleta, et sellel ajal ükski alaealine kusagil Tartu kaubamaja ukse ees oleks suitsu tõmmanud nagu ma seda nüüd iga päev kesklinnas näen. Siin üks kommentaator arvas, et ega siis noorena keegi päevad läbi mäe peal ei viitsi(ei jõua) olla. 1987-dal aastal oli Tartus mitu nädalat koolis külmapühad- päeval oli külma vähemalt 27 kraadi! Toomemägi ja Kassitoome oli lapsi täis ja sellise külmaga oldi mäel ikkagi nii kaua kuni tõesti pimedaks läks. Siis jäädi haigeks ja põeti läbi kõik külmetushaigused ja kui terveks saadi, siis tuldi jälle mäele! Kui ma 1997 aastal aega teenima läksin, siis juba ütlesid vanemad teenistujad, et nende aastakäikude poistega on veel hea metsas taktikat läbi viia, et need on oma nooruses piisavalt looduses olnud ja palju füüsiliselt ringi liikunud, aga juba on märgata selliste esimeste lodevate meeste ilmumist silmapiirile, kellega ei ole kroonus suurt midagi peale hakata. Kaitseväe üldfüüsiliste katsete tulemused on läinud iga aastaga järjest nõrgemaks. Samad tulemused, mis olid veel 7-8 aastat tagasi kõige nõrgemad, on nüüd ühed tugevamad. Loomulikult on ka üksikuid erandeid, aga üldine noorte füüsiline vorm on läinud väga nõrgaks. Tänapäeval on küll palju korraliku sisustusega jõusaale, aga selliste saalide kasutamise eest küsitakse loomulikult ka raha. Olen oma elus näinud küll selliseid noori mehi, kes kaebavad, et neil ei ole pappi jõusaalis käimiseks ja ise lähevad samal ajal mingisugusele sõbra sünnipäevale, kus kuuldavasti on kümne tonni eest jooki ja pärast sõidetakse taksoga Tartus Tallinnasse Hollykasse peole… Kui mina jõusaalitreeningutega alustasin, siis minu vanemad maksid esimesel aastal jõusaali kuukaardi eest(55 krooni), aga kuna nad ei mõistnud, mis kasu on spordisaalist ja veel vähem mõistsid kulturismi vajalikkusest, siis keeldusid teisel aastal maksmast ja pidin spordisaalis tööd tegema pärast trenni, et maksta treeningute eest. Internetis ei olnud sellel ajal(nettigi ei olnud) selliseid võimalusi nagu siin, et muudkui küsid teadjatelt ja ise ei pea üldse mõtlema. Sellel ajal sai ühendatud meeldiv kasulikuga ja kui oli vaja inglise keele tundides mingisugust materjali tõlkida, siis sai võetud Tartu Ülikooli raamatukogust vanasid kulturismiteemalisi raamatuid ja neid iseseisvalt tõlgitud, sest eesti keelset kirjandust selle spordiala kohta oli väga vähe.
Sattusin nüüd jälle selle kirjatööga hoogu, aga loodan, et teil oli huvitav lugeda. Me võime siin tänapäeva noortele kõik töö ära teha ja teema kasvõi puust ja punaseks värvida, aga kui neil ei ole spordi vastu sellist huvi nagu meil noorena, siis loomulikult on mõlema osapoole seisukohtades raske leida ühist keskmist.
EDU!
to Kurupt: Jah, selleni, mis jõusaalides toimub, ma ei jõudnudki. Kahju, et koolimajadesse ja igasugustesse asutustesse ehitatakse küll uusi jõusaale, aga kui nendes puudub treener, siis loomulikult võivad nii noored kui vanad inimesed omale seal korralikult liiga teha. Kuna mul puudub hetkel informatsioon, kas kasutaja r2stik tahab treenida sellises saalis, kus on normaalne treener või räägib oma hirmudest seoses jõusaalitreeningutega, siis kirjutasin väga lühidalt oma tähelepanekutest, millega olen ise viimasel ajal kokku puutunud ja millega seda teemat võiks seostada. Ka selle olen selgeks saanud, et meie võime siin pikalt kirjutada ja pilte lisada õigest treeningust, aga ikka on palju neid, kes reaalselt jõusaalis teevad kõike vastupidi.
EDU!
r2stik!!!
Huvitav teema…
Viimastel aastatel on väga- väga paljud noored mehed hakanud kahtlema, et kas jõusaalitreening ja üldse sport on kasulik nende liigestele, siseorganitele ja krt teab millele veel. Väga tavaliseks on muutunud olukord, kus mingisugused 15-16 aastased mehepojad tulevad mulle rääkima, et nad ei saa isegi koolis kehalise kasvatuse tundidest osa võtta, sest liigesed on juba kõik p…sses jne, jne, jne… Ilmselt on sellise nähtuse põhjuseid väga erinevaid ja noored inimesed eelistavad värskes õhus viibimise asemel olla kusagil umbsetes ruumides külili asendis teleri ees või midagi sarnast. Olen sellele juhtinud ka nende tähelepanekut ja siis algab meeletu seakisa, et mida ma targutan- teevad ikka sporti küll- kaks nädalat tagasi käisid umbes poolteist tundi suusatamas… Arvan, et vanemad mehed siin portaalis meenutavad oma lapsepõlve ja võivad öelda, et selliste ilusate talveilmadega olid ilmselt enamus lapsepõlves suusarajal, kelgutasid või mida iganes. Suvel ja talvel sai enamus ajast koolivaheaegadel õues viibitud ja igasuguseid mänge mängitud hiliste tundideni ja toitumine oli ka suhteliselt rasvavaba. Enne jõusaalitreeninguid tegelesin usinasti karatega nagu enamus minu klassivendasid sellel ajal. Sellel ajal ei olnud teadaolevalt vähemalt minu tutvusringkonnas ühtegi sellist 15-16 aastast, kes oleksid mingisuguste terviseprobleemidega vaevelnud. Nüüd on ootamatult tekkinud igasugused ennekuulmatud hirmud spordi ees. Võimalik, et nüüd need noored, kes seda minu kirjutist siin loevad püüavad leida vastuse esitatud küsimusele. Mina küsin vastu, et millised siis on need suured raskused, millega algaja 16 aastane peaks saalis kokku puutuma? Raskused lähevad suuremaks aastatega, mitte esimese nädalaga! 16 aastaselt on õige aeg alustada jõusaalitreeningutega. Umbes sama vanalt alustasin mina, alustas ilmselt ka Ott ja paljud teised Eesti kulturistid. Valik on sinu!
EDU!
“>
))