Shawn “Flexatron” Rhoden transformation from 19 to 42 years old

Mr O Finaal:

Ulme!

14.september 2018

Kuidagi järjest vaiksemaks läheb siin kulturismisõprade pidupäeva- Mr Olympia kajastamisega. Igal juhul hoian vaikselt kätt pulsil. Mr Olympia pressikonverents:

Väike ülevaade eelseisva kollipeo telgitagustest:

07.august 2018

Tere sõbrad!

Kuidas läheb? Mina olen nagu puuga pähe saanud. See interneti olemasolu on hetkel küll osaliselt vastukarva. Ok, lähikondlaste soovitusel liitusin Instagramiga. Pidi jube lahe koht olema, kus on palju asjaarmastajaid koos ning osadel Eesti tegijatel pidi lausa 20 000 jälgijat olema! No päris ausalt- need etteloetud nimed küll väga tegijad ei ole, aga see selleks. Sukeldusin siis instasse ja ilmselgelt kohe leidsin üles enamus oma facebooki tuttavaid, lisaks ka mõned uued kontaktid. Huviga jäin ootama, et mis nüüd kõik saama hakkab ning isegi püüdsin oma tegemistest natuke põnevamat tagasisidet anda. No ja siis hakkas asi käest ära minema. Peagi avastasin, et väga paljud panevad üles nii fb kui instas ühed ja samad pildid ja kohe tekkis küsimus, et kas mulle kahte kontot üldse on vaja? See oli alles algus. Pm koheselt hakkas tulema mingeid kummalisi pakkumisi, kus mingid ettevõtted vormistasid mind kohe enda klientideks, keegi pakkus süsti ja keegi sexi. Kuna instas saab igaüks pilte ja videosid küllaltki hästi töödelda, siis läheb järjest keerulisemaks piltide põhjal inimesest midagi arvata kuna kõik pildid- isegi sisutühjad jäädvustused tunduvad huvitavad.  Kasutajanimed olid ka paljudel midagi sellist: megafame, instafame, instalike jne. Tähendab, teadlikult või alateadlikult aetakse taga feimi. Märkasin, et kuigi mind justkui hakkas iga päev jälgima 20-30 inimest, oli mulle 2 nädala jooksul tekkinud alla 100 uue jälgija! Oli asju, mis tundusid ebaloogilised. Selles keskkonnas suhtud võõrastelt saabunud kirjadesse kindlasti eelarvamusega. Alles hiljuti sain teada, et instas on sellised programmid, mis panevad sind jälgima ja kui sina samaga vastad, siis kustutavad sind automaatselt jälgitavate nimekirjast ja see, keda sa siis austusega jälgima hakkasid, ilmselt ei ole isegi sinu olemasolust teadlik, vaid suurustab samasugustele olevustele oma suure numbriga. Ausalt, ilmselt seal on võimalik kasutada veel räigemaid võtteid, aga mulle juba sellest faktist piisab täielikult. Eks panen seal mõni aeg veel üles mõned oma retropildid ja ehk suudan ka miskit originaalsemat välja paisata, aga igasuguste jälgimiste ja muu sellise jamaga enda aega enam ei raiska. Iga hea asi saab ükskord otsa ja kui internet on sellist saasta tootma hakanud, siis peab tegema valikuid. Head sõbrad! 

Mõelge, mille peale te oma kallist aega kulutate ja eriti kurb kui tegelete selliste asjadega sordisaalis trennitegemise asemel. Mina hommikul jõusaali ja nutiseadet kindlasti saali kaasa ei vea. 

Pidage vastu!

03.juuli 2018

Tere sõbrad!

Täna, 20 aastat tagasi jõin ma oma viimase kohvi…just 03.juulil 1998 sai läbi minu täpselt 1 aasta kestnud ajateenistus Kuperjanovi kuulsusrikkas pataljonis. See on aeg, mis jääb mind saatma pm kõikides minu tegemistes. Nagu öeldakse- selleks, et teada saada, mis on hea, pead tundma halba. Siin võikski jääda kokku miksima hüüdlauseid, et mis ei tapa- teeb tugevamaks jne, aga ausalt, seda, mis meie seal sellel ajal läbi tegime, on teistele võimatu sõnadesse panna. Pärast seda kooli tean, mis on nälg, tean kus on minu maksimaalne koormustaluvus, oskan hinnata õhku ilma gaasimaskita ning värsket joogivett. Oskan süüa teha, oskan riideid nõeluda, kui vaja, siis nii üksi kui ka üksuse koosseisus vaenlasele vastu astuda. Ainult kõigevägevam teab, kui palju ma sellest elukoolist hiljem medaleid olen noppinud. 

Ok, natuke muud juttu ka. 

Eile üks noorsportlane küsis minu käest, et kas ta võib iga päev jõusaalis käia? Usun, et seda küsimust on küsitud vanematelt tegijatelt päris palju. Siiski juhin tähelepanu ühele väikesele asjaolule. Nimelt ma tean küllaltki täpselt et see noor mehehakatis istub ülejäänud aja kodus nelja seina vahel nig hoolimata ilmast näpib oma nutiseadet ja sööb saasta. Jõusaal on põhimõtteliselt ainuke füüsiline koormus millega noorsand kokku puutub. Tihti käsitleme noorte spordi ja tervisega puudutavaid küsimusi enda lapsepõlve järgi. Absoluutselt kõik noorte kehakultuurist pajatavad raamatud peaks ehk ära muutma reaalaega koos tänapäeva tõsise probleemiga, et väga paljud noored ei liiguta ennast pea-aegu üldse. Olen sellest ka varem kirjutanud, et mul on vastasmaja alumisel korrusel üks umbes 14-15 aastane mehepoeg, kes ainult elabki arvuti taga ja klõbistab mänge. Olen seda olevust paari aasta jooksul vist paar korda õues näinud. Kuidas see oli- paugu otsas kui puu käis… Mehikene kõnnib vaarudes, ilmselt on kehalisest vabastus ja ma tegelikult ei ole näinud, et see tegelane arvuti tagant üldse isegi WC-sse või sööma läheks. Ilmselt toitub õhust ja armastusest ning varre põrutab pükse, et mitte arvutimängu katkestada. Täna varahommikul läksin 03:30 kalale ja ülla-ülla kes arvuti taga istus! See teema on mulle nii krdi vastukarva, sest selliseid on ilmselt igas linnas, igas suuremas majas… Kadunud põlvkond ja karta on et asi läheb hullemaks.

Ok, ma nüüd eemale. Avastasin enda jaoks Instagrami ja seal võite mind üles otsida ja jälgima hakata, kuidas ma oma sportlase pildimaterjali umbes 10 000 pilti läbi aegade vaikselt üles riputan. 

Pidage vastu ja ilusat suve jätku!

Vabalt-rivitult” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />