väike kuradike
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
väike kuradike
MemberMina olen väga rahul Arthrospordiga, käisin seal Dr Rahu juures. Arst oli väga kena suhtumisega, vastutulelik, ning võttis hiljem isegi konsultatsioonile ilma eelneva ajata. Samuti teeb ta koostööd väga hea taastusraviarstiga, Kirsti Pedakuga. Nende kahe juures sain mina korda oma õla, ning mu ema põlve ning õla.
Samuti julgen soovitada Dr Tiit Ilvest, samuti väga asjalik arst, seletab kõik ilusti ära, ja annab vastavalt vajadusele soovitusi või ravi. Ise käisin tema juures seljaga, kuid kuna ta on taastusraviarst, siis ilmselt saab tema poole pöörduda ka muude probleemidega.
Koduleht on http://www.tiitilves.ee
väike kuradike
MemberMina olen dr Männikuga kokku puutunud kahel korral. Korra seljaga ning korra oma õlaga. Siiamaani ei ole temast väga head muljet jäänud, nii tagantjärele tarkusega öeldes.
Kui kohale minna, siis tundub ta väga teadja ja asjalik olevat, katsub ja kombib ja räägib tähtsat juttu suurte sõnadega. Aga ravimeetodiks on temal tabletid ja süstid, mis ei ole alati põhjendatud. Põhimõtteliselt käisime suvel emaga mõlemad tema juures, ja raviks olid samad tabletid ja samad süstid, kuigi mitu kuud hiljem, teise arsti juures selgus, et probleem oli meil täiesti erinev. Samuti ütles dr Männik iga kord peale visiiti, et rohkem pole vaja tagasi tulla. Mina siis vastu, et paneme ikka aja kirja, kui probleem laheneb, siis helistan ja ütlen aja ära. Niiet, ei ole kõige positiivsem mulje temast.
Omalt poolt on seljaga järele proovitud selline arst nagu Tiit Ilves, kes vajadusel paneb selja paika, ja annab harjutused. Samas ei pöördu kohe tablettide vms poole vaid otsib ikka probleemi põhjust veidi põhjalikumalt. Samuti on tema juurde minnes vaja kaasa võtta probleemsest piirkonnast röntken.
väike kuradike
MemberLugesin korraga terve antud thread’i läbi, ja tundsin, et pean ka vastama.
Olen olnud täpselt samas olukorras, ja seda ajal, mil nö mcdonaldiseerumine ei olnud veel eestisse jõudnud, ja ülekaalulisi lapsi koolides ei olnud väga palju. Otse tol ajal ei narritud, aga noh, ütleme, et asi oli tunda küll.
Tol ajal olin ma samuti valmis absoluutselt kõigiks “imeravimiteks”, mis muidugi kunagi ei aidanud. See, et antud neiu on võtnud vastu otsuse tervislikumalt toituma ja liikuma hakata on väga hea. Palju parem sellest, mida mina tegin.
Mulle küll ei meeldi sellest eriti rääkida, aga nii umbes 4 aastat tagasi kaalusin oma 165cm juures u 85kg, ja kuigi ma seda välja ei näidanud, olin ma väga õnnetu. Siis ühel hetkel käis peas klõps läbi, ja ronisin trenni. Samas diagnoositi mul haigus, ning kaalulangus toimus kindlasti osalt selle ravi tõttu. Aga kaalulangus on võimalik, ükskõik, kui suur su eesmärk on.
Minu esimene nõuanne – kõik on kinni mõtlemises! See oli üks asi, mida keegi siin ei rõhutanud. Kui sa mõtled ennast õnnetuks, ja mõtled, et kui jube see on, kui sind narritakse jne, siis see ei lõpegi kunagi. Tean, et suhtumist endasse ja oma kehasse on väga raske muuta omapead, seega soovitan sul leida keegi, kellega sa suudad rääkida usalduslikult. Kas on selleks koolinõustaja, ema-isa, või lausa professionaalne inimene(psühholoog). Aga ma tõesti loodan, et ühel hetkel, olenemata kaalust, välimusest ja muust, vaatad sa peeglisse ja ütled enne uksest välja astumist, et kuule tüdruk, sa näed hea välja
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina kaalun hetkel 75 kg ringis, ja tunnen just niimoodi, sest ma tean, et näen oma välimuse heaks vaeva, ja see tasub ära.
Teine nõuanne – see et sa läksid sinna jõusaali, olenemata oma tunnetest, on super! Omalt poolt soovitan, et võta trenni kaasa mp3 mängija ja kõrvaklapid, ning lae sellele oma lemmikmuusika, midagi kiiremat, et trennis väike rush taga oleks. See aitab sul mitte kuulata ümbritsevat, ja keskenduda treeningutele. Samas, ole väga ettevaatlik, et suure uhhaaga endale trenniga liiga ei tee. Leia vaheldust, sest muidu tüdined ära, ja tüdimusega trenni ei ole hea teha. Otsi aeroobikat, tantsimist ja muud, mida saad ka ise teha.
Kolmas nõuanne – regulaarne trenn peab saama osaks sinu elust. Väga palju kuulsin, et sul pole aega jne. Vabandusi leiab alati. Aga kaalulanguse nimel peab loobuma teatud asjadest. Isegi kui selleks juhtub olema ka reedeõhtune hängimine sõpradega. Trenn ja toitumine kõigepealt, muu tuleb järele.
Neljandaks – märgi üles absoluutselt kõik mis sa sööd. Osta enda jaoks väike vihikuke, mis mahub kotti, ja märgi üles söödud asjad ning kogused kohe peale söömist. Hiljem saad näiteks ampser.ee -st otsida kalorid välja. Minu kogemus näitab, et isegi kui sa üritad oma toitumist jälgida, siis kui seda üles ei kirjuta, siis kaalulangus väheneb, või peatub. Seda sellepärast, et vanade harjumuste ja toidukoguste juurde on nii lihtne tagasi pöörduda.
Viimaseks, Aile soovitas juba, aga ma korra rõhutaks veel, et kui tahad kaalust alla saada, siis on ainuke soovitatav jook vesi(toidu kõrvale muidugi piim, keefir jms võib ka). Ja mitte maitsestatud vesi, sest maitsega vee joomisel jääb suhu magus maitse, mis tekitab edasist näksimis/söömisisu.
Siiski, kõik on kinni mõtlemises. Usu mind, ilmselt väga vähesed inimesed on rahul sellega kuidas nad kooli ajal välja nägid. See on võibolla väike lohutus, aga loodetavasti saabub ka sinu elus hetk, kus sa oled tõepoolest endaga rahul, olenemata kaalunäidust. Minul tuli see arusaam 10 aasta pärast, aga ta tuli, ja ma olen õnnelikum kui kunagi varem
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>huh, kui pikk jutt tuli, aga loodan et leiad siit endale mõne hea nipi!
väike kuradike
MemberMa avan, et oleneb teemapüstitaja vajadustest.
Kui tegemist on mingi lihtsama murega, nagu mõne kilo alla võtmine, või toitumise korda saamine jne, siis soovitaks küll foorumit uurida, ja siin asuvaid asjatundjaid kasutada.
Võibolla on tegemist aga mingi suurema probleemiga, või asjaga, mida avalikult ei taheta arutada, siis mina soovitan pöörduda sellisesse kohta nagu Kaalukabinet. Seal on küll küllaltki krõbedad hinnad, aga ka töötajad on asjalikud, ning su jutt kuulatakse ikka otsast lõpuni ära. Samuti tehakse kohe kõik vajalikud testid. Ka toitumise kohta osatakse normaalselt nõu anda, ning ka korralikke näpunäiteid jagada. Lisaks tasub muidugi alati uurida fitnessi foorumit, sest valkude-rasvade jaotus on neile veel natuke ulme teema.
Mina sain sealt igaljuhul küll väga asjalikku abi aasta alguses kogunenud stressikaalu vastu. Samuti vahetasid nad välja perearsti poolt kirjutatud antidepressandi, sellise vastu, mis oli just mõeldud inmestele, kellel on kaaluga probleeme.
Asuvad nad Tallinnas, Mustamäe haigla juures, ja internetis on neil olemas ka lehekülg.
väike kuradike
MemberHmm, mul pole kah hetkel miski aidanud valul taanduda, pole ka trenni teinud..mida õige seal operatsioonil tehakse?
No eks see, mis õlal viga, uurib välja arst, ja annab vastavad soovitused. Ma loodan, et operatsioonini ei lähe sul asi. Mul oli lihtsalt see viga, et arsti juurde läksin liiga hilja, ehk ca pool aastat hiljem, ja siis oli kahju tehtud juba.
Praegu aga sain aru nii, et kõigepealt opi ajal uuritakse, milline kahjustus mul kõõlusel on. Loodetavasti saab asjast jagu mingisuguse koha puhastamisega. Aga kui juhtub et kõõlus on rebenenud, siis peab seda õmblema, ja siis on kindel mitu kuud taastusravi jne. Aga päris täpselt ei tea isegi, arst lubas seletada, kui juba haiglas olen.
Tegelikult on op ikka kõige-kõige viimane variant, ja ma tõesti proovisin kõik muu ära.
Usun, et kui sa kohe arstile lähed, siis saab probleemile ka kiiresti jaole, ehk aitab ka ravi.
Omalt poolt soovitaksin minna sellise arsti juurde nagu dr.Rahu. Ta võtab vastu PERHis, ja tal on ka tasuline vastuvõtt Pärnu mnt-l asuvas kliinikus(ei mäleta nime, aga asub Kaleva traveli kõrval majas). Igati positiivne kogemus temaga, võrreldes teiste sama eriala arstidega. Ainuke probleem on ilmselt vastuvõtuaja saamisega. Aga minu teada võtab ta PERHis vastu ka jooksva järjekorraga.
väike kuradike
MemberMina võin enda kogemusest öelda, et kindlasti ei tohi sama koormusega samu harjutusi edasi punnitada.
Tegin omale aasta alguses samuti trennis viga, ja jätkasin oma lollusest veel trenni paar kuud.
Peale seda tuli pikem puhkus, aga valu õlas järele ei andnud. Läksin siis suvel eriarsti juurde, kes tegi mulle mitu süsti, tegin kolm erinevat tabletikuuri läbi, lisaks veel ultrahelisoojendus. Mitte miski ei aidanud.
Lõpuks sattusin läbi ema spordiarsti juurde, kes määras kohe MRT, ning nüüd ongi opile minek. Igal juhul on taastusravi ja pikem paus trennist kirjas.
Seega, kindlasti peab minema arsti juurde ja temalt infot küsima.
Ja väga palju oleneb sellest, kui pädev arst on, kelle juurde sattuda.
väike kuradike
MemberJõusaal on ikka kordades suurem kui 10m2!No OK, ilmselt ta tõepoolest 10m2 ei ole, aga suhteliselt väike ikkagi. Minuarust seal kuskile nurga taha ka midagi edasi ei lähe. No igaljuhul, taskukohane ta on, ja ilmselt peaks sealt vajalikud raskused ka leidma.
Mina igaljuhul Revalit ei olnud selle peale nõus välja vahetama, olgu ta nii soodne kui tahes
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>väike kuradike
MemberTeretulemast TTK-sse
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ka ise käin seal eelmisest sügisest alates, küll autotehnika erialal.
Niipalju saan öelda, et “kehalist kasvatust” pead kohustuslikult võtma neljal semestril, ja kestab see 6 nädalat korraga. Poistel on igasugu pallimängud ja testid ja muud värgid, niipalju kui kursavendade käest kuulsin.
Omast käest ei tea, mind kahjuks poistega samasse kehalisse ei lastud, pidavat tähelepanu kõrvale juhtima
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jõusaal on seal ka olemas, aga see on jube väike, ruum on vist mingi 10 ruutmeetrit. Kardiomasinaid seal pole, ja ukse tagant piiludes tundus kõik muu ka suht algeline värk olevat. Aga odav oli see küll, mingi 100 krooni vist. Aga kuna ise ei kasutanud, siis täpselt ei mäleta.
Peale eelpoolmainitu, on võimalik ka palli mängida, seal tegutseb võrkpall ja korvpall päris aktiivselt.
väike kuradike
MemberMina käisin prooviks Revalis eelmise aasta lõpus, kui seal strippaeroobikaga alustati. Päris huvitav oli.
Alguseks oli tavaline soojendus, mingi lihtne kavake, ja seejärel sai ka seda stripi poolt proovitud.
Mingit hirmus hullu koormust sealt ei saanud, kuid ilmselt see oleneb konkreetsest tunnist. Lõbus oli küll, sest saime kasutada teistlaadset liikumist kui tavalises aeroobikas.
Mina soovitaks kindlasti ikka oma nahal ära proovida, sest ainult nii saab teada, kas meeldib või ei. Aga põlvekaitsmed võiks kaasa võtta, sest esimesed paar tundi saavad põlved päris kõvasti vatti
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>väike kuradike
MemberTeine kurja juur, mida naised armastavad harrastada, on kindlasti hirmus vähe söömine, sest kaalust tuleb ju ruttu lahti saada. Aga kui päevapealt kukutada sisse söödavate kalorite arv 1200 peale, siis pole ka ime, et kahe päeva pärast on jube magusavajadus. Keha nõuab lihtsalt süüa, ja kui kõht tühi, siis pole vahet, mida suhu panna
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga eks ilmselt naised tõepoolest armastavad neid magusamaid asju rohkem, me oleme ju emotsionaalsemad. Ja söömine käib viimasel ajal paljuski emotsioonide järgi. Kui on paha tuju, sööd šokolaadi, mis vabastab ajus hea tuju hormoone, ja hops, ongi tuju parem. Ja halb toitumisharjumus kaelas.
Minu puhul on nii, et 3 nädalat ei taha rämpsu nähagi, aga see viimane neljas rikub kõik ära
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>väike kuradike
MemberMuidu mina olen aru saanud, et naised söövadki magusat rohkem kui mehed, olen poes jälginud seda statistilise pilguga. Pakun, et naise organism vajabki lihtsalt magusat rohkem, v-b ajutegevuseks, vaja ju analüüsida koguaeg kõike ja kõiki:)Kui vaatad mida enne kassas maksmist toidukorvist sinna lindile laotakse, siis ikka mõni shokolaadike või kohuke on naistel muu kraami hulgas kohustuslikult olemas. V-b üldistan veidi mööda:) Keegi veel seda tendentsi märganud?
Ma kaldun arvama, et tegemist on halbade tarbimisharjumuste ja tootjatepoolse osava kampaaniaga. Igas poes on ju need magusad asjad kassade juures, seisad sabas ja vaatad komme. Lõpuks muidugi vastu ei pea, ja võtad midagi kaasa
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja kahjuks on paljudel naistel, kaasa arvatud ka minul umbes nädalake kuus, kus lihtsalt ei suuda igasugu rämpsule vastu panna. Ju see on siis loodusega nii seatud, ja siis ei aita ka kõige raudsemast tahtejõust
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga meestest niipalju, et võibolla nad ise poest ei osta, aga kui kätta anda, siis kõik keda mina tean on jubedad maiasmokad
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>väike kuradike
MemberMhmh, mulle tundus ka jube palju alguses. Aga siis ma läksin peale 2000kcal päevanormi poodi ja tekkis meeletu tahtmine osta kõiksugu kõrge kalorsusega asju, mida ma muidu ei ostaks. Tavaliselt näitab see mulle seda, et ma olen kulutanud rohkem kui söönud. Eile muideks tarbisin katse mõttes 1640 kcal. Õhtul oli uimane tunne ja magama ei jäänud, pea hakkas valutama, täna energiat ei ole. Võtsin seda õppetunnina. Aga jah, arvutused ütlevad, et BAV on 1430, ülejäänu moodustab kirjapandud tegevused ja vaikimisi määratud kordaja. Tüüpilisel kodusel päeval on kalorivajadus 2400 (vaikimisi istuva eluviisi kordaja), päeval kus satub kokku töölkäimine, trenn ja natuke nõudepesemist on päevas kalorivajadus 3100 kcal.Ma kaalun end iga hommik enne hommikusööki. Pealelõunaseid kaalunumbreid isegi ei tea.
väike kuradike
MemberMind pani imestama see sinu päevane kulutatud kalorite kogus. 2800 kcal päevas tundub ikka väga palju. Kuidas sa seda arvutasid?
Ise olen ka 24 aastane naine, kuid oma maksimaalseks kulutatud kaloriteks võiksin trennipäeval arvestada umbes 2200 kcal. Seega toiduga üritan saada 1600-1700 kcal. See jätab väikese veaprotsendi ka arvestuseks
väike kuradike
MemberEi ole bug
AutorPostitusedViewing 14 posts - 1 through 14 (of 14 total)