vaher

täna oli eriti seda tunda, kui tahtsin tegema hakata jalapressi, põmst ei saanudki seda teha.

Kurat, mees, mis piinad ennast. Mine spordiarsti juurde!

Mens sana in corpore sano – terves kehas terve vaim. Alusta oma teekonda Fitness.ee-st ja Fasti toidulisanditega.

KONKREETSELT:

Heida magama igal õhtul samal kellaajal,ära söö vahetult enne magama minekut,ära tarbi õhtul kohvi,teed,alkohoolseid jooke;ära tee õhtul hilja trenni,jaluta enne magama minekut.

NATUKE PIKEMALT:

Natuke lugemist sellel teemal. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Uni teeb targaks

Kui on kiired ajad, käsil palju olulist-põnevat-vajalikku, kipub sageli päevast väheks jääma. Tahaks aega öö arvelt pikendada.

Ometi pole see just eriti hea mõte, sest võta või jäta, su keha ja vaim vajavad und! Ja lausa 9 tundi öö jooksul, sest värskendav ja jõudu taastav mõju on kõige suurem just sügaval unel, mitte kergel ja pealiskaudsel. Kui sa ei taha hommikul ärgates väsinud olla, tuleks õhtul hiljemalt kell 22.30 voodisse minna.

Uni on aju taastumise viis. Uni nö. läkitab infot lühimälust pikaaegsesse mällu.

Ühe uuringu järgi kaotasid briti tudengid, kes end korralikult välja ei maganud, nädalas keskmiselt 15 IQ punkti. Nii et maga end targaks!

Unepuudus

• nõrgestab immuunsüsteemi,

• vähendab õppimisvõimet ja stressitalumist,

• halvendab keskendumist, otsustusvõimet, loogikat, reaktsioone, koordinatsiooni, mälutegevust. Uni aitab ajus infot kinnistada ja olulisi seoseid säilitada.

• võib tekitada ainevahetusprobleeme (kaalutõusu või siis ei anna dieet mingeid tulemusi), näonahk läheb käest. Sügava une ajal taastuvad keharakud,

• võib lisada riski haigestuda sellistesse haigustesse nagu suhkruhaigus ja kõrgvererõhutõbi.

Soome koolitervise uuringute põhjal läheb 43% 14-16-aastastest magama kell 23 või hiljem. (Kui näiteks 1979. aastal oli see arv vaid 15 %.)

Sama küsitluse põhjal uuriti, kuidas mõjutab hiline magamaminek üldist enesetunnet (väsimus, peavalu, ärrituvus, masendus jms.).

Selgus, et neil, kes läksid magama kl. 22.00-22.30, oli kaebusi kõige vähem.

Juba kaks korda rohkem tunnistasid masendust, ärrituvust ja õppimisraskusi need, kes läksid magama vaid tund aega hiljem. Ja neli korda rohkem oli samasid hädasid neil, kes läksid voodisse peale südaööd.

Koolis ilmneb unepuudus ja väsimus rahutuses, üliaktiivsuses, väheses huvis õppimise vastu, vigades, tunni ajal tukastamises ja meeleolude vaheldumises.

Samas, ega ka liiga pikk põõnamine kasulik ole – kui pidevalt oma unevajadusest kauem magada, muutudki uniseks ja loiuks. Lisaks väheneb võime taluda emotsionaalset pinget ja valitseda end erandlikes olukordades…

Unehäired pole üldsegi haruldased – 22-27% 11-15-aastastest lastest kannatab selle all.

Tegu on unetusega, kui juba pikemat aega

• on raskusi magama jäämisega (uinumiseks läheb üle poole tunni),

• on uni rahutu ja/või katkendlik (ärkad öö jooksul korduvalt üles ja jääd iga kord pikemalt ärkvele),

• ärkad hommikul liiga vara (näiteks kell neli ja ei suuda enam uinuda).

• Unetust võib põhjustada stress ja mure. Kui unetus kestab aga juba üle kuu, võib selle taga olla depressioon ning tasuks pöörduda tohtri poole.

Mida teha, kui und ei tule?

• Mine voodisse siis, kui tunned, et oled väsinud. Ära püüa end vägisi magama sundida – uni ei tule siis nagunii.

• Tõuse alati samal ajal üles, ka nädalavahetusel.

• Ärgates ära jää voodisse vedelema, vaid tõuse, riietu ja alusta päeva (ehkki võid veel väsinud olla). Nii teed oma organismile ja alateadvusele selgeks öö ja päeva vahe.

• Ära joo kohvi kuus tundi enne magamaminekut. (Kui sa just ei kuulu nende hulka, keda kohv hoopis uinutab.)

• Liigu palju, nii et tunned mõnusat väsimust. Eriti õhtupoolikuti, kuid mitte enam peale kella 18.00, sest organism vajab rahunemiseks aega.

• Enne magamaminekut tee midagi rahustavat – mis see iganes ka sinu puhul ei oleks. Võib-olla rahustab sind muusika, võib-olla lugemine, joonistamine, käsitöö, soe dušš vms.

• Ka tühi kõht teeb uinumise raskeks, seepärast võid millegi kergega keha kinnitada. Joo sooja piima või piparmünditeed.

• Vaadake vanematega su magamispaik koos üle – et voodi oleks ikka mugav, tänavavalgustus ei häiriks (selle vastu aitavad kardinad.)

Ehk mõni nendest nippidest aitab kuid kindlasti on vaja järjepidevust, et reziimi paika panna peab minema iga päev kindlal ajal magama isegi kui uni kohe ei tule siis keha tunneb puhkust kuna sa ei tee ju midagi ning pikapeale harjub keha ja organism ära ning asi peakski olema paigas aga seda tuleb jälgida.

Kui mina lähen tavaliselt võistlustele, siis võtan kaasa kartulisalatit, grillitud kanakoiva, banaane ning muid puuvilju. Kui võistlused pikale ei veni või liiga palav ei ole, siis võtan vahel kaasa ka kohupiima, topsijogurtit vms. Vett võtan pudeliga kohapealt või kodust. Loodan, et andis mingeidki ideid ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Probleem on ülekoormuses. Ülekoormus tekib peale hüpet maandumisel. Enamus kasutab hüppevõime arendamiseks hüppeid kangiga ja sügavushüppeid. Minul ei teki üldse küsimust, miks nendel sportlastel põlveliigesed vastu ei pea.

Mina olen üks neist, kellele on neid kahte harjutust pähe raiutud. Millised harjutusi Sina soovitaksid hüppevõime arendamiseks kasutada, et põlved “ellu jääks”?

st , sööd nt hommiku 100g valke korraga, sellest jagub terveks päevaks, organism vaikselt kulutab seda 100g pidevalt, nt iga tund 15g korraga

Nii kaua kui mina olen siin lehel passiivselt lugenud postitusi, siis on kõikjal pähe taotud, et organism omastab ühe toidukorraga kuni 30g valku. Mõni on seda ümber lükanud, kuid kohe kindlasti ei ole see nii, et hommikul sööd 100g ja organism seda vaikselt kulutab.

A kui ma teen kõhulihaseid lihtsalt natukene rohkem? 3×10 umbes?

Kas ma saan tõesti aru, et sa mõtled kõhulihased ainult 3 korda teha kogu trenni vältel? Sa oled siis valesti aru saanud või mina sain ennist valesti aru. Loomulikult tuleb rohkem teha. Tavaliselt tehakse 3 seeriat ja igas seerias suutlikkuseni.