Vägivaldur
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Muide see üks asi, mida enne mainiti töötab küll, kui sulle kambaga kallale tullakse. Siis kui mingi 4-5 venda ülbama tulevad, tõmbad ühele JALAGA näkku ja kellelegi kohe rusikaga järgi. See ehmatab nad nii ära! Omast kogemusest räägin. Olin mingi 12 aastane tatt siis aga nh, ega olukord sama.
Kui vana sa oled? Kolm?
Inimene peab sööma ikka 3x päevas. Vee joomine, tee joomine ja sipinat ühe tomatiga ei ole söömine.
Üldiselt ära ei sure, aga hommikusöök võiks ikka korralik olla. Ei ole vaja kilode kaotamiseks hommikusööki ära jätta. Esialgu võib tulemus kiirem olla, aga üsna ruttu ainevahetus aeglustub ja siis palju raskem rasva põletada.
Kui sa nii palju viimase seeriaga rohkem teed, siis järelikult treenid liiga väikese raskusega.
Ebaõnnestumiseni (st e ei suuda viimast kordust lõpetada) ei tasu alati treenida. Koormad ennast ära. Rõhk sõnal alati.
Mul on sitt jalg, aga ikkagi kulub sealt…
Ära siis pressi reisi nii kõvasti kõndides kokku.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mul endal ka just jõutõstja jalad ei ole, aga ikka püksid jalgevahelt kõigepealt katki. A miks peaksidki põlved enne kuluma? Põrandal põlvili autodega enam nii tihti ei mängi kui paarkümmend aastat tagasi…Ei ma ei arva, et soov hea välja näha on seotud vaid kulturistidega. Aga samas on palju inimesi, kes käivad jõusaalis muudel põhjustel kui väljanägemine. Kellel on oma spordiala jaoks suurust vaja ja mitte kuiva liha, need töötavad ju kohati hoopis väljanägemisele vastu. Võib ju väita, et iga inimene hoolib mingil määral oma väljanägemisest, aga sel juhul ei ole see seotud jõusaali käimisega või mitte käimisega.
Kui pole viitsimust ennast harida ja piisavalt pingutada, ju seda sügavat huvi siis ikka ei ole. Ja loomulikult tahab ka korra kuus saalis käija, et treeningtulemused oleksid vapustavad. Ja algajana on kõik väga lolle küsimusi esitanud. Kas sina ei ole? Mina ei saa aru, kuidas sa oma kogemuse juures selliste peale üldse ärrituda suudad. Lollid küsimused mingil hetkel kaovad – püsimatud leiavad uue ning põneva hobi ja püsivamad hakkavad targemaid küsimusi küsima.
Kui sa arvad, et ajan jama, siis see vabadus sul on.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Peamiselt räägitakse siin teema all sellest, kuidas kogenematud sportijad on naeruväärsed. Ei ole ju. Naeruväärne on hoopis see kui eile mingi tõe teadasaanu täna mitteteadjate üle irvitab.
Minu jaoks on need tolad, kes ei pane hantleid ja raskusi tagasi. Kasutavad ja jätavad sinna kuhu juhtub.Vat see on ainuke punkt, millega ma nõustuda saan, kuna see tuleb üldistest teistega arvestamisest ja viisakusest ming mitte raskejõustiku eriteadmistest.
Kui millegi mitte teadmine muudab tolaks, siis ongi maailmas ainult tolad – ükski inimene ei tea kõike. Tavaliselt on need kõige suuremad toladeks tembeldajad ise eilsed kõige suuremad tolad.
Naljakas on kuulda, kui inimesed, kes käivad pidevalt jõusaalis, väidavad, et neid ei huvita, mis teised nende välimusest ja kehast arvavad.Minumeelest on naljakas, et sa arvad, et jõusaalis vaid kulturismiga tegeletakse. sa ju ise hoopis rammumees rohkem hetkel nagu ma aru saan.
Minu arust on äärmiselt ajuvaba, kui tullakse saali treenima ja seda saadavad pidevad kommentaarid, et ma täna väga palju ei tee või ei pinguta, et muidu on homme keha ja lihased hirmus valusad.Kui on tulnud treeningusse sisse suurem paus või võistlused tulemas, siis peabki natuke tagasi hoidma. Kui see on alatine jutt, siis ilmselt kardetakse tõesti tõsist treeningut.
On veider, kui treenitakse nii, et ise ei viitsita midagi (alakohast kirjandust) lugeda, ennast harida. Treenitakse vaid teiste ütluste, kuuldumuste jms. järgi. Leian, et inimesel, kel on sügav huvi ala vastu on kohustus ennast harida. Vastasel korral kaugele ei jõua!!!Kõigi eesmärk ei saa olla kõiges proff olla. Kuidas see imelik on? Mõnel ongi aega võibolla kuus paar korda sporti teha ja paar tundi neile asjadele mõelda. Siis tulebki teisi kuulata.
Eiei, väga hea teema – habemega naised ja hullunud kulturistid
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aitähh teile!Kas sa ise ka usuksid, et kui sotsid Eestis võimule saaksid, siis nad hakkaksid riiki ja ettevõtlust ahistama ning tekitaksid sellise ulmelise olukorra, kus nad laseksid majanduse põhja? Muidugi ma mõistan ka ühiskonna ning lihtinimese paanikat sellise eesliite nagu “sotsiaal” suhtes. Arusaam on a la selline, et võetakse ära minu vara, kammitsetakse minu võimalused elus edasi jõuda jne.Edit: Teeme nii, et Edgar Savisaart siia mängu ei too, sest too pole ei vasakpoolene ega ka parempoole, vaid populismi esinadaja.
Eesti sotside pädevuse juures pole üldse kindel, mida nad teevad. Nende nimi on sotsid vaid seetõttu, kuna nišš oli vaba. Aga sotsiaaldemokraatia laseks riiki kindlasti põhja poole. Suurem sotsiaalsus maksab ja sotsid teenivad tõenäoliselt oma suurema maksustamisega veel vähem raha kui “kapitalistid” hetkel.
Kas Hitlerit ja Stalinit, kui suuri sotsialiste, võib mängu tuua?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …ok nali küll, aga minu jaoks on need mehed ka sotsialismi üks ots.Raha tuleb kõrgendatud maksudest, mõned näited: kõrgendatud töötuskindlustusmaks, kõrgendatud tulumaks, kõrgendatud protsent palgast läheb riiklikku pensionifondi. Sotsiaaldemokraatia ei tee ühtegi riiki vaesemaks, pigem rikkamaks, aidates oma inimesi.Sa ütled, et riik tõesti peab hoolitsema nende eest, kes abi vajavad, aga oled sa märganud, et Eesti riik hiilgab oma abistava käe ulatamisega vaestele ja allpool vaesuse piiri elavatele inimestele? Tegelikkus on kurb ning need, kes abi vajavad ei saa seda täies mahus ning ei taga neile normaalset äraelamist kasvõi uue töökoha leidmiseni. Toetuste maksmine peab käima käsikäes inimese motiveerimise ning töölesuunamisega, sest rõhutan sotsiaaldem. eesmärk ei ole töötut, kes on potensiaalne töötaja, hoida teda võimalikult kaua “prii leiva peal”. Eesmärgiks on kindlustada inimesele normaalne äraelamine, mitte teha temast rikkurit ning iga normaalne inimene ei rahuldu tavaliselt puhtalt toimetulekuga, vaid ihaldab enamat, kui riik talle pakub normaalseks äraelamiseks.
Hullem olukord on veel töövõimetute või töövõime kaotanud isikute vallas, kus riigi toetus on tõesti minimaalne ning inimesed peavad ratastooli ostmiseks pöörduma välisabi organisatsioonide poole.
Esiteks ei ole ma nõus sellega, et töötavaid spetsialiste, kellel püsib riik, karistatakse kõrgemate maksudega, et teha selle rahaga (sealhulgas) palju lollusi.
Eesti riik aitab siiski oma kodanikke suhteliselt adekvaatselt oma rahaliste võimalustega. Millel põhineb su arvamus, et selles vallas on tugevaid reserve? Ajakirjandusintriigide ja hüsteeriliste opositsioonipoliitikute avalduste põhjal ei maksa kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Kindlasti on kummalisi asju, mille peale meil raha raisatakse, aga mingeid mäekõrguseid reserve pole. Kui hästi läheb riigil ettevõlusel, nii hästi läheb ka riigil. Sotsiaaldemokraatlik Eesti poleks ettevõtjatele mingi meepott ja varsti poleks siin enam üldse midagi. Mina jään oma väite juurde – sotsiaaldemokraatia on rikaste riikide lõbu ja las naudivad nii kaua kui enam nii rikkad ei olda. Eestile sobib kuldne kesktee kõige paremini – ei ole meil hoolimatu rahariik (sotsiaalne toetus kodanikele pole meil kindlasti maailmas viimaste hulgas) ja ei ole meil sotsiaaldebiilsust. Elame nagu riigi rahakott võimaldab ja tagasi vaadates võib öelda, et pidavalt on kasvanud ka riigi sotsiaalne pool. Me oleme siiski sellises riigikorras väga noor riik, mis on sündinud eelmise riigi varemetelt. Seda ei maksa unustada. Kui mõelda, kust me oleme tulnud, siis vinguda oleks patt.
Mõni meil siin tahaks muidugi oma sotsiaalpopulismidega lausa NLi ja kommunismi tagasi põrutada: http://www.arileht.ee/artikkel/432755
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rasvale mõjub kuumus enne kahjulikult, aga kui päris ära söestad, siis ei jää valgust ka midagi alles.
