urtz

Loodame, et tulemusi kajastatakse siin ka ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Täna proovisin uuesti igakuist challengit.

Tuli 102 kordust,aga kaamera ei filminud millegi pärast eks siis järgmine nädal teen 110.

Mõtlesin, et teen veel jalatrenni pärast otsa, aga jalad olid lihtsalt nii surnud,et sealt ei midagi.

60kg -102x

Eeskükk 90×2.. aitas küll ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tegin selga kergelt ja kõhtu

Peale seda on tõesti raske veel midagi teha, olgu see sinu 102x või minu 40x.

40 kordust

Ilmselt mõtleb Janar jah seda, et tempo on aeglane ja pikad pausid.

Kas Ott sa ise võtad ka osa? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Huvi pärast tuuslasin treeningpäevikutes ja otsisin, et miks sellise asja üldse ette võtsin. See oligi üldiselt pikka seeria aeg. See oli aeg, kui selg oli väga tõsiselt haige ja raskusi ei saanud üldse teha. See 200 kükki tuli tegelikult sellest, et tegin tol perioodil seda maadlejate ajalist kükikava (see on ka fitness.ee – s olemas):

http://www.fitness.ee/artikkel/1095/treeningsusteem-jalgadele-mis-tootas-liigagi-hasti

Süsteemikükk selle programmi korral oli 60 kg – ga ja seeriad olid ajalised. Lugesin alati ka kordused kokku, mis vajaliku aja jooksul tegin:

I trenn – 2 minutit (52x)

II trenn – 2.30 (60x)

III trenn – 3.00 (72x)

IV trenn – 3.30 (76x)

V trenn – 4.00 (90x)

VI trenn – 12.24 (200x)

Tegelikult tuli seal 30 sekundiliste tõusudega (või 20 sekundiliste) minna, vist oli 8 minutini, aga mäletan, et mind hakkas juba algusest peale paeluma ka see korduste arv, 200 x ja kuuendal trennil saigi “mõõt täis” ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ise läksingi 30 sekundiliste kasvudena, kuid tagantjärele artiklit üle vaadates näen, et programmis oli 20 sekundilised kasvud trennist trenni.

Iga trenn algas tegelikult jalgadega surumisega, 5 seeriat 8 – 10 kordust, progresseerusin ka sellega. Nii oli ka sel, 200 küki päeval ees 350 kg – ga 5 x 9, peale mida siis esmalt 60 kg – ga üks 8 – ne kükiseeria ja siis tuli mõte see 200 x ära teha. Pikale ajalisele seeriale tegingi alati ette ühe 8 – se kohanemisseeria. Mõistagi, pärast seda kükkimist jalatrenn enam ei jätkunud, jätkasin lõuatõmmetega 10 x 10 ja ülakehaga ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…ei jätkunud, see oli nali…pärast 200 kükki oli loomulikult kõik.

Aga, kaugel sellest, nagu ma arvaks, et keegi seda üle ei tee. Minu kaal sel hetkel oli 105 kg. Olen päris kindel, et 100 kg – ga 104 x kükitajat naljalt ei leia, kui leiab, siis see on omamoodi ime ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ent, 60 kg – ga 101 x, selleks on ilmselt nii mõnigi võimeline. Lihtne matemaatika on abiks siin: kes tahab teha 101 kükki 60 kg – ga 5 minuti jooksul, see peab kindlalt tegema iga 60 sekundiga ehk minutis ei vähem ega rohkem, kui 20 kükki + lõpus ühe lisaks ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Aga, ilmselt annab juba näiteks kolmandal/neljandal minutil 60 sekundiga seda 20 – t kükki esimese ja teise minuti tempoga samaväärselt teha.

Eile, peale korralikku jalatrenni proovisin korraks ka seda 60 kg – i, jalg oli väsinud ja lolliks ei hakanud minema, poiss võttis aega, tegin 60 sekundiga 25 kükki.

Aga selline ajalugu on siis selle taga, kuidas mina selle 60 kg – ga pika seeriani jõudsin.

Alati kui Sa midagi kirjutad, siis on teada, et tegu on väga korraliku ja targa jutuga ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Loodan, et blogisse tuleb ka millalgi sissekandeid.

mida varem lavale seda parem, saad kogemusi ja kyll need kohad ka tulevad.