urmasg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Aitäh vastamast. Ma tõesti ei taha kedagi solvata aga sellised programmid ja turustamise meetodid ei tekita minus eriti usaldust. Ma küll väga ei süvenenud, mis kujul vitamiinid Vemmas olid, aga olen kogenud, et kontsentreeritult mingi vitamiini tarbimine võib rohkem kahju kui kasu tuua. Oma peaga oleksingi küllastunud rasvu piiranud, koogid jmt välistanud ning muu samaks jätnud.
Jagasin lihtsalt kogemust ja siin polegi midagi solvuda. Minus näiteks ei tekita usaldust apteekides pakutavad vitamiinid, kuna sealt saad suure tõenäosusega sünteetilist kraami ja mina neid oma suust sisse ei julge ka ajada. Ühe apteekri väitel võid saada nn. looduslikku preparaati, milles looduse osakaal jääb 10% kanti.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Milles vitamiinitarbimisega seotud kahjulik kogemus seisnes?
Ühe inimese näide ei ole muidugi eriline tõendusmaterjal. Aga osaliselt on sul õigus – otseselt rasva, kui ühte toitainet, kindlasti nii süüdistada ei saa. Pigem on tegemist süsivesikute ja rasvade ning nende ala-tüüpide omavaheliste seostega.
Minu kogemus on sama, et süsivesikute ja rasvade koostoimes võib olla küsimus. Kuigi hakkasime seda jälgima seoses Bod-e programmiga, mis kaalulangetamiseks mõeldud, siis selle raames hakkas ka kolesterool paika minema.
Samas võib ka B6, B9, ja B12 puuduses või (teistes toitainetes) olla küsimus nagu siin väideti, sest miks muidu mõnel Vemma kasutajal kolesterool normaliseerus ainult toidulisandi lisamisega oma menüüsse?
Muidu toitun juurviljadest, rasvasest lihast.. keefir, juust, või, avokaadod, pähklid, veidi tumedat leiba, tatar, hirss veega + paar spl moosi, ka banaani ja puuvilju sõin, hakkasin ka vahetult enne võtma kanepiõli, kuid seda pole kaua võtnud.
Sa armastad ikka päris palju rasvast süüa. Avokaadod ja pähklid on ju väga head rasvaallikad, aga siia lisaks veel rasvast liha, juust, või
Bod-e programmi toitumissoovitusi ja kasutati Bod-e burni lisaks.Samamoodi noor inimene. Muidu oli kolesterool pidevalt tõusnud.
2007 oli 6,76,
2008 7,28,
2011-2012 aastavahetus 8,9
ja nüüd peale kuuajalist tarbimist 5,9.
Teine näide, kus oma sõber sai kolesterooli kuu ajaga normi. Algselt oli 7 ligi.
Kasutas Vemmat ja jõi hiinlaste Liuwei teed ca 1 liiter päeva jooksul. Piiras rasvase liha söömist ja piimarasvade kasutamist.
Mis on huvitav näiteks Bod-e programmi puhul, et selle ajal ei tarbita rasvu ja süsivesikuid samal toidukorral.
Kui organism hakkab tasakaalust välja minema, siis tasub organismi elu lihtsamaks teha ja mitte süüa kõiki toidugruppe läbisegi. Kui sööd hommikul süsivesikuid, näiteks pudru, siis ei ujuta seda võiga üle. Pane hoopis moosi, mis Sulle maitseb. Leivale ei pane võid peale vaid hoopis toorjuustu. Seal on ka küll 24% rasva, aga ikkagi üle 3 korra vähem kui võis. Sööd õhtul liha, eriti, kui see veel rasvasem on, siis jäta süsivesikud kõrvalt ära ja söö seda maitsva salatiga. Ühtegi toidugruppi ei tasu välja jätta, aga ei ole mõtet kõiki korraga süüa.
Ja meie kogemus näitab, et analüüsi tulemused muutuvad ja üsna kiiresti.
Kuna imetad last, siis Sulle sobiks Vemma, mida võib kasutada nii raseduse, kui ka imetamise ajal, millest võid lugeda 20 aastase staažiga ämma-emanda blogist.
Teed võib kõrvale juua. Mõlemad sisaldavad antioksüdante, mis mõjuvad kasulikult ka kolesterooli puhul. Lugesin huvipärast läbi ka südame-apteegi soovitused kolesterooli alandamiseks. Igati nõus, et värsked puuviljad jt antioksüdante sisaldavad tooted on abiks. Seepärast ei jätaks puuvilju kindlasti välja, eriti kui õunad oma aiast pärit. Rotter’i teises kolesterooli postituses jagatud artikkel näitas hästi ära vajaduse alandada põletikulisi protsesse, vähendada oksüdatiivset stressi, kindlustada piisava B6, B9, B12 tase organismis. Vemma alandab CRP taset, mis uuringust välja tuli ja sisaldab ka vajalikke vitamiine. Rafineeritud suhkru tarbimist tasub piirata, aga mitte puuvilju ära jätta.
Kes ei riski, see shampust ei joo:
Väga hea artikkel! Tänan!
Sain enda jaoks hulga häid viiteid:
Prime contributors to cardiovascular disease
First of all, cardiovascular illness results when key bodily functions go awry, causing inflammation,[vii] imbalances in blood sugar and insulin, and oxidative stress.
To control these key biological functions and keep them in balance, you need to look at your overall health as well as your genetic predispositions, as these underlie the types of diseases you’re most likely to develop. It is the interaction of your genes, lifestyle, and environment that ultimately determines your risks — and the outcome of your life.
This is the science of nutrigenomics, or how food acts as information to stall or totally prevent some predisposed disease risks by turning on the right gene messages with our diet and lifestyle choices. That means some of the factors that unbalance bodily health are under your control, or could be.
These include diet, nutritional status, stress levels, and activity levels. Key tests can reveal problems with a person’s blood sugar and insulin, inflammation level, level of folic acid, clotting factors, hormones, and other bodily systems that affect your risk of cardiovascular disease.
Particularly important are the causes of inflammation, which are many, and need to be assessed. Inflammation can arise from poor diet (too much sugar and trans and saturated fats), a sedentary lifestyle, stress, autoimmune disease, food allergies, hidden infections such as gum disease, and even toxins such as mercury. All of these causal factors need to be considered anytime there is inflammation.
Combined together, all of these factors determine your risk of heart disease. And I recommend that people undergo a comprehensive medical evaluation to see what their risk really is.
There’s no doubt about it, inflammation is a key contributor to heart disease. A major study done at Harvard found that people with high levels of a marker called C-reactive protein (CRP) had higher risks of heart disease than people with high cholesterol.
Although modern medicine sometimes loses sight of the interconnectedness of all our bodily systems, blood sugar imbalances like these impact your cholesterol levels too. If you have any of these conditions, they will cause your good cholesterol to go down, while your triglycerides rise, which further increases inflammation and oxidative stress. All of these fluctuations contribute to blood thickening, clotting, and other malfunctions — leading to cardiovascular disease.
What’s more, elevated levels of a substance called homocysteine (which is related to your body’s levels of folic acid and vitamins B6 and B12) appears to correlate to cardiovascular illness. Although this is still somewhat controversial, I often see this inter-relationship in my practice. While genes may play a part, tests done as part of a comprehensive evaluation of cardiac risk can easily ascertain this factor. Where problematic levels occur, they can be easily addressed by adequate folic acid intake, along with vitamins B6 and B12.
No kui hommikune laadung saamata on, siis peakski selle tasa tegema õhtu-poole. Muidugi, et kohe mitmekordselt – see juba kahtlasem teema.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Võimalik, et niimoodi ka saab, kuigi minu kogemus langeb kokku Mareki soovitustega, mis tegelikult langeb kokku Bod-e programmiga. Väga mõnus on süüa veidi 5 korda päevas 3 tunni tagant. Alati on hea kerge olla. Sellest võib sõltuvusse jääda
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seda oligi arvata, et naised saunas rääkisid.
Sõbrad mittesaunas rääkisid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis lasteaed see on, lihtsalt huvi pärast?
See läheb juba otsapidi isikuandmete kaitse alla. Ma ei ole selleks temalt luba küsinud. Mu hea tuttav.
Mulle aga tundub, et vaadeldaval ajahetkel lihtsalt pole antud kohas haigust põhjustavaid viirusi, baktereid, allergeene.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vaadeldav ajahetk on periood septembrist maini. Et lasteaed on muudetud steriilseks keskkonnaks ja terve aasta jooksul on hoitud viirused eemale? Millegipärast teised lapsed on sama tõbised, kui varasematel aastatel. Kindlasti levivad seal nüüd viirused toidu kaudu
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seega ei saa hinnata immuunsusmarkerite tõusu garanteeritult parema tervisega. Sest reaalis võib parema tervise olla taganud hoopiski muutused elustiilis või keskkonnas.
Nojah, raske vastu vaielda ja ega see polegi eesmärk. Eesmärk on, et inimesed tunneksid ennast hästi ja oleksid tervemad. Reaalne elu näitab, et tervis läheb paremaks ja tuntavalt misiganes põhjusel
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Kui külmetushaigused enam lapsele külge ei hakka ja ennem oli see pidev probleem, siis lapsevanemale sellest tõestusest piisab ja minule ka. Ehk siis korrektne seletus oleks, et mulle tundub, et inimeste immuunsus tõuseb oluliselt, sest nende haigestumine külmetushaigustesse väheneb tuntaval määral ja tavaliselt kaob sootuks? 
Ütleme nii, et sama asi on ka L-karnitiiniga. Üks uuring tõestab, et L-karnitiini tarbimine poole aastaga tõstab karnitiini taset organismis, aga kas tänu sellele ka rasva põletab. Ei ole tõestatud.
Sellest saan aru. Kas immuunsuse tõus ei ole siiski lihtsamini tuvastatav, eriti kui toodet kasutab palju inimesi pikema aja jooksul?
Rotteril on point. Selliseid uuringuid… jah, polegi nagu eriti ette juhtunud.
Täpne mõju haiguste ennetamisele on teadmata. Immuunsuse tugevdamine on keeruline teema.
Sellisel kujul uuring, mida Rotter eelnevalt kirjeldas, peaks olema pikaajaline ja oleks väga kulukas. Kes peaks olema huvitatud seda kinni maksma?
Farmaatsiafirmad kindlasti mitte. Toidulisandi firmad hoiavad siin suhteliselt madalat joont, sest igasugune tulemus, mis näitaks haiguse kadumist, annaks alust toote liigitamise ravimite hulka. Meil on uuringud, mis näitavad immuunsusmarkerite tõusu ja me näeme sadade kasutajate pealt, mis see endaga kaasa toob. Külmetushaigustesse jäämine väheneb oluliselt, kes pidevalt tarvitavad. Kusjuures tihtipeale on märkajad ja ütlejad kõrvaltvaatajad – sõbrad ja tuttavad, kes tunnevad meid hästi – ja märkavad muutust. Seda paneb ju tähele, kui muidu tatised lapsed enam lasteaiast ei puudu näiteks. Ka lasteaia arved näitavad muutust. Kui küsimus on oma tervises, siis teaduslike tõestustega võib asja absurdini viia, samas enamik normaalseid inimesi, suudab aru saada, kas mingi asi mõjub talle hästi või mitte. Enda tervis ei ole arstide ja teadlaste asi, vaid minu asi ja paras annus talupojamõistust aitab siin teinekord rohkem, kui mingid uuringud.
Kas keegi tahab väita näiteks, kui mingi uus gripivaktsiin välja tuleb, siis sellele on tehtud pika-ajalised ja sõltumatud uuringud suure hulga inimeste peal?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui hakata ravimitele tehtavaid kliinilisi uuringuid uurima, siis sealt tuleb selliseid asju välja, et paha hakkab. Vaadake filmi Food Matters, mis praegu youtube’is üleval terves pikkuses. Seal räägib päris põhjalikult nii vitamiinidest, mineraalidest kui ka teaduslikest uuringutest.
Lihtsalt neid ei ole. M.O.T.T.
Oota, kas Sa nüüd ütled, et teadlased on lollid, kui jälgivad mingeid immuunsusmarkereid? Et kui immuunsusmarkerid kuuajalise tarbimisega tõusevad, siis see ei näita veel immuunsuse tõusule?
Anna mulle mõni link, kus on kliiniliselt tõestatud, et peale immuunsüsteemi tugevdamist Vemma toodetega vähenes ka reaalselt haigestumine.
Otsi aga ise seoseid immuunsuse ja vitamiinide tarbimise vahel, kui seda soovid. Ja kui sellised uuringuid postitama hakkad, siis proovi ennem teada saada, millised olid toimeainete kogused ja samuti vitamiinide päritolu. Ja mis see Vemma praegu siia puutub? Kui mina mõnikord kontekstis Vemmale viitan, siis sellepärast, et mul on sellega seoses kogemusi ja tagasisidet kasutajatelt, aga mitte selleks, et midagi kellelegi tõestama hakata. Mulle piisab juba tehtud uuringutest ja kasutajate tagasisidest. Need on ületanud minu igasugused ootused.
Kas sa ikka tead, kuidas inimese immuunsuse tõstmine käib?
Kas see oli nüüd retooriline küsimus või on tahtmine teada saada tegelikkuses järgi proovitud lahendusi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tasub äkki natuke psüholoogia vallas silmaringi laiendada. Mõttevahetus muutub mõttetuks, kui selle eermärgiks on tõestada oma õigsust. Mind huvitavad lahendused, mis praktikas käegakatsutavaid tulemusi annavad.
Niikaua, kui võtta aluseks RDA normid, on see tõesti võib-olla keeruline ülesanne. Kuna oled googeldamisega väga kodus, siis ei tohiks olla raske leida üles ka need uurimused, mis näitavad ära, millist efekti annab näiteks C-, D- ja B9- vitamiinide dooside tõstmine. Meriseale sobiliku koguse C vitamiiniga on küll raske inimese immuunsust tõsta
