Undionu
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tee kükki, rinnalevõttu, tõukamist ja rebimist (klassikalist tõstmist). Ära võta väga suuri raskusi ja tee harjutusi plahvatuslikult. Nii arendad hüppevõimet, üldiselt keha plahvatuslikku võimsust ja kuna on palju kangi hoidmist ja tõmbamist, siis saavad randmed ja haare ka tugevaks. Lisaks muidugi kõhulihased, need väga olulised võrkpallurile. Tee ka sellist harjutust – kükk, hoides kangi sirgetel kätel pea kohal… arendab väga hästi keha tasakaalu ja painduvust, mida sul vaja, kui mängus hüppad ja lööd.
Kui tahad täpsemalt seeriate ja harjutuste tehnika kohta uurida, siis mina soovitaks pigem minna staadionile ja mõne kergejõustikutreeneri käest nõu küsida, sest siin foorumis anatakse sulle soovitusi, kuidas kulturistid treenivad, aga selline lähenemine sind kindlasti paremaks võrkpalluriks ei tee.
Jalg oleks tulnud kohe kinni teipida ja jääd peale, siis poleks muhku (verevalum) tekkinud. Isiklikest kogemustest võin öelda, et kui toetada kannatab jalale, siis kõndimine midagi halba otseselt ei tee, ole ainult ettevaatlik, et uuesti ei väänaks.
Naiste häda on tihti see, et kardetakse trennis raskeid harjutusi ja tõesti ainult “käiakse” seal. Ei ole ju mingit energiakulu ja ka reaalset võimalust väljanägemist parandada, kui tehakse a’la hantlitega triitsepsit/biitsepsit ja võibolla ka jalgade hargitamist masinal… Võta kang ja tee trennis baasharjutusi, selili pingil lamades ja hantlit üle pea tõmmates ei kao pekid iialgi ära.
Westside’i pakutud kava hüppajatele: http://www.verticaljumping.com/conjugate_t…ards_part2.htmlIf the athlete at hand cannot squat at least 1.5x their own bodyweight then they should focus on the combination of explosive lifts and lower intensity jumping drills. The reason for this is that due to their relatively weak strength levels they would benefit more from the extra weighted work. On the other hand if the athlete is already reasonably strong than they should be working more on jump specific activities.
See lõik kinnitab kaudselt minu poolt pakutud esimest faasi – kui jalad on suhteliselt nõrgad, siis tuleb need enne tugevaks saada, muidu kõrgele ei hüppa.
Ma olen just vastupidist lugenud (kuigi kahjuks ei ole ühtegi artiklit ette näidata), et selline periodiseerimine on ebaeffektiivne kuna kui sa näiteks oma teise faasi treeninguga lõpusirgele jõuad, siis oled suure osa sellest mille esimeses faasis arendasid kaotanud kuna sa enam ei treeni seda. Selle pärast ongi parem selline Westside’i stiilis treening kus kiiruslik ja max jõu treening on kokku pandud (ning kolmandaks on trenn keskmiste raskustega ning pikemate seeriatega). Siin on artikkel Westside’ist ning hüppevõimest: http://www.verticaljumping.com/conjugate_t…_bastards1.htmlWestside ei lähe minu soovitatuga eriti vastuollu. Esimene faas – pikad seeriad, keskmine raskus on tegemist jõuvastupidavuse arendamisega ja ei ole ju võimalik hakata raske kavaga maksimumi tõstma, kui lihased koormusega harjunud pole. Westside tähendab põhimõtteliselt teise ja kolmanda faasi paralleelselt tegemist, minu arvates on see täiesti OK, aga kui primaarne on hüppe arendamine, siis tuleks sinna lisada erinevaid hüppeid ja võibolla veel midagi kergejõustiklaste harjutuspangast (jõutõstjad seda vast enam ei tee).
Kükk, jõutõmme, rinnalevõtt… sellised lihtsad baasharjutused. Samuti võiksid oma treeningplaani (näiteks 2 kuu kaupa) kolmeks jagada – esimeses faasis lihase harjutamine koormustega (keskmised raskused, pikemad seeriad), teine faas max jõu arendamine (lühikesed seeriad, pikad pausid, püramiid) ja kolmas faas plahvatuse arendamine (kerged raskused, lühikesed seeriad, maksimaalse kiirusega, pikad pausid… siin tulevad sisse ka igasugu hüppamised). Esialgu peaks selline lähenemine päris hästi töötama, oma keharaskusega treenides oleks harjutuskorrad kindlasti palju pikemad, kui kangiga kükke tehes ja kui sa oleks sellisel tasemel, et arenguks mingit kõrgushüppaja spetsiaaltrenni juba vaja, siis sa ilmselt siit foorumist nõu ei küsiks.
Nojah, kui ma nii umbes 15 aastane olin, siis vaatasime rohutirtsu ja mõtlesime sõpradega ka, et mis oleks kui hakkaks hüppama. Alguses hüppasime nii 50-60 cm, siis aga pingutasime rohkem ja asi edenes – suve lõpuks hüppasime 5 korruselise maja katusele… kuna aga trepist alla kõmpida oli tüütu, siis lõpetasime asja ära ja otsisime uusi tegevusi. Kahjuks sel ajal meil kaamerat kellelgi polnud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vat missugune idee – tehke filma valmis, luban siin avalikult, et mingisugust autoritasu idee eest ei soovi!
Julm hinnang suht andekale asjale (minu arvamus.)Mis seal andekat on? Kutid jooksevad mööda lauda järve ja siis ajavad tõsise näoga mingit “kägu” sinna juurde…
http://www.myasics.co.uk/uk/about-us/start_myasics20.php
Algaja jooksja jaoks tundub väga hea tööriist.
Vaata ja võrdle oma videot proffide tõstmisega ja katsu erinevusi siluda… või otsi mõni klassikalise tõstmise treener ja küsi nõu. Vaevalt siit foorumi vahendusel piisavalt infot saad, et oma tehnikat märkimisväärselt parandada. (kergejõustiklased ja sõudjad kasutavad oma jõutreeningutes palju rebimist, nende alade treenerid vast oskavad ka nõu anda)
Ära seda pulbrit sealt välja küll võta, kapsli sisse ta ikka põhjusega pandud. Mul lapsena rikuti hambad ära, kui haiglas olles kapslit neelata ei suutnud – õed koukisid pulbri välja ja andsid lusikaga, pärast olid hambad musta värvi, õnneks piimakad ja tulid ära, aga aastakese käisin ikka nagu troll ringi.
ärritab nahka mja…mis näitab seda,et habe on ikkagi kasvatamiseks mitte nülimiseks:)Nahk harjub ruttu ära, kui regulaarselt nülgida. Sõjaväes sunniti kaela kraapima ja alguses käisid kõik punaste kukaldega ringi, paari nädala pärast polnud enam probleemi.
Ma raseerisin analoogsega (isa laenas
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) sõjaväes iga päev lõuga ja kaela… sisse ei lõiganud kordagi. Kui 150 EEK kuus raha antakse, siis ei raatsi ju osta neid mitmeteralisi, aga tavalised žiletid maksid poes ca. viiekas pakk.PS! Habemenuga ka olemas, aga sellega pole veel julenud proovida.
Isiklikest kogemustest võin öelda, et kui järgmine päev jalale toetada ja longata ei saa, siis tasub arstile juba minna. (kogemusteks üks luumurd pöias ja oma 20 kergemat-raskemat hüppeliigese väänamist).
