UmbIsik
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
UmbIsik
MemberPagana võimas raskus!
UmbIsik
MemberMõtlesin, et prooviks ka seda imeharjutust.Kas silme eest peabki virvendama hakkama? Vererõhk hakkab ajusi ninast välja pressima u selline tunne on?
pühapäevasportlane olen muidu
Endal pole õnneks päris virvendama veel midagi hakanud, seda ka mitte maksimumilähedaste raskuste juures. Aga eks ta vererõhku tõstab kindlasti – et selg õiget asendit suudaks säilitada hoitakse ju üldjuhul hinge kinni.
UmbIsik
MemberSuur aitäh Marekile ja Otile, kes andsid palju juurde kogu võistlusele.Joker sina olid ka tasemel, ilma sinuta me ei teakski, mis toimus – olime ju nii hõivatud kõik!!
Palju õnne!
ETV spordiuudistes öeldi, et 260kg katset ei lugenud kohtunikud määrustepäraseks, milles see põhjus õieti oli?
UmbIsik
MemberNo Kanter saab vist veel ise ka ilma kõrvalise abita riidesse ja ketta ära heita.Seda küll, aga ma ei näe põhimõttelist vahet, kas teda aidatakse riidesse panemise juures või mingi muu asjaga.
UmbIsik
MemberVäga rumal on neid tulemusi võrrelda puhtalt saadud tulemustega.Aga ei võrreldagi ju. Vähemalt võistlustel mitte.
AEG läheb edasi…Samas on juba kõrvaline abi vajalik. Tervet tiimi on vaja.
Näiteks motospordis mehhaainikuid, kes hoiavad tehnika korras ja arendavad seda.
Ja jõutõstmises… on vaja tiimi kes aitab särgi selga ja hoiab seda töökorras, arendab ja vastutab et vastaks tehnilistele nõuetele.
Kergejõustikus on ka tiimid, nt Kanteril.
AEG läheb edasi…PS. ma ei arva et coleman ilma grimmita 20kg väiksem ja palju pehmem oleks
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ja vahet polegi… kulturistid on nagunii ilusamad kui jõutõstjad.
Kindlasti ei ole väiksem või pehmem, aga mis siis? Kui kulturist(sõna otseses mõttes) juba laval seisab, siis teda ju keegi enam ei kaalu. Ja kuivust ka kohtunikud võistluse käigus ei mõõda, mõlemat tunnust hinnatakse nägemise abil ja võimalik, et üsna subjektiivselt. Nagu ma siit foorumist olen korduvalt lugenud, siis on võistlustel võimalik grimmiga “alt minna” ning seetõttu halvem tulemus saada. Täpselt samamoodi, nagu on võimalik surumissärk valesti selga panna(ka seda olen siit foorumist lugenud).
UmbIsik
MemberMina ei liigu kuluaarides ja minule oli enamus nendest kuulujuttudest uus info. Arvan, et minusuguseid on siin foorumis küll ja küll. Nii et artikkel pigem võimendas kuuldusi ja ses mõttes pole oluline, kui tõsiselt see mõeldud oli.
UmbIsik
MemberSee on siis sama asi ilmselt, millest siin on juttu on.
UmbIsik
MemberKas viga minus kui väidan et klassikaline tõstmine on spordiala, mitte konkreetne harjutus? Harjutused on klassikaline rebimine ja klassikaline tõukamine. Tegeletakse veel ka rinnale rebimisega, kuid see klassikalise alla vist ei käi?Misasi on rinnale rebimine?
UmbIsik
MemberUmbIsik
MemberOlen nüüd mõned nädalad proovinud sellest artiklist õppust võtta. Hakkasin lõuatõmbeid ja kangiga ning plokil “sõudmist” erinevate haaretega tegema. Lasin ka raskused kõvasti allapoole ning püüdsin saavutada seljalihase tunnetust, millest artiklis juttu on. Mingit reaalset käega katsutavat, silmaga vaadatavat muutust nii kiiresti muidugi toimunud ei ole. Küll aga jääb nüüd pärast trenni seljalihas korralikult valusaks, ennem see nii ei olnud. Lugesin ka Tegijate treeningu rubriigist Marek Kalmuse seljatreeningust, kus samuti tunnetust rõhutati. Esialgne mulje on, et sain veidi targemaks, tundub, et trenn mõjub nüüd õigesse kohta.
UmbIsik
MemberMida suurem pindala konkreetse kaalu juures, seda kiiremini jahtud ehk siis kehatemperatuuri hoidmiseks kulub rohkem kaloreid. Või on mingi kavalam põhjus?
UmbIsik
Memberarheoloogiliste leidude põhjal on selgunud, et muinasaja kütid olid terved ja neil puudusid nüüdisaja haigused, samal ajal kui varajaste maaviljeluskultuuride inimesed kannatasid meile tüüpiliste degeneratiivsete haiguste all. õlluharijad olid lühemat kasvu kui kütid, laste suremus oli nende hulgas kõrge ja nakkushaigused laialt levinud. neil esines ka hammaste haigusi ja luukoe hõrenemist ehk osteporoosi – Antti Heikkilä.Maaviljelejad rändasid vähem kui kütid ning seetõttu said naised tihemini sünnitada. Inimeste juurdekasv oli alati veidi ees toodetava toidu hulgast ning tulemuseks oli alatoitlus. Hügieen oli samuti viletsam kui küttidel, kogu solk ja roppus jäi kõik ühte kohta, lisaks veel koduloomadega tihedalt koos elamine ja nendelt saadud haigused.
UmbIsik
MemberNo ma täpselt neid ühikuid ei mäleta
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , mingi 32 oli.See peaks olema tõmmete arv minutis.
UmbIsik
MemberUurige järgi, äkki on šanss Tegijate treeningu rubriiki uus artikkel kirjutada.
-
AutorPostitused