Tragl

Aga kas Eesti meistrivõistlused ei ole rahvavõistlused? Või kus peaks toimuma nn. rahvaspordis võistlemine? Keegi ei lähe ju Kolga-Jaani bikiinides võistlema või veelvähem vaatama (kuigi koht võib tore olla).

Samuti võib bikiinifitness võtta ära hirmu paljudelt naistelt, kes kardavad juba sellist bodyfitnessi jalgu-käsi nagu tuld, kuigi Esta väga treenitud figuur ei tule paarist kükist.

Lihtsalt leian, et see toob materiaalset ja samuti ka sotsiaalset kasu jõu/kulturismi treeningutele ja alale tervikuna. Oleks aeg, et ühistkond mõistaks jõusaali treeningu võimalusi ilma EELARVAMUSTETA… ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

PS. Nõustun, et kulturismi kriteeriumid on raskemad – athleticul samuti.

EMV on Eesti rahva tippspordivõistlus kulturismis. Seal osalevad kõige paremad atleedid. Tippvõistlusel ei saa anda samaväärset auhinda tippsportlasele ja “pooletoobisele sportlasele”. Seda tehes kahandub paratamatult tippsportlase auhinna mõtteline väärtus.

Kui bikini fitnessi tingimata on vaja propageerimiseks ja rahva meelitamiseks, siis mina valiks viis parimat neidu ja näitaks neid meelelahutusliku osana põhivõistluse pausidel. Või teeks nii nagu eelkõneleja soovitas, näitaks neid alguses.

Kõige parem oleks, kui oleks eraldi võistlused. Kasvõi BF-le ja mõnele teisele uuele alale ühiselt samas kohas mõnel teisel päeval.

Isiklikult arvan, et bikini fitnessistide hulgast tuleb sportlasi murdosas. Kui neiul on sportlase hing, siis ta alustab treenimist bodyfitnessi jaoks (väga positiivne näide – Eli Viielo. Esimene võistlus, millel osales, oli armlifting, EMV-l võttis kohe julgelt osa ka AF-ist. Lugedes tema poste foorumis, ei kahtle ma, et tegemist on Sportlasega suure tähega). Inimene treenib ning näeb vaeva – see ongi sport. Bikini fitnessistide hulgas võib olla palju neid, kes iga päev treenivad, kuid paraku on ka palju neid, kes üldse ei treeni (Ott on sellele isegi viidanud). Ilusad sportlikud tüdrukud on küll kena vaadata, kuid spordivõistlusel tahaks siiski näha tõelisi sportlasi.

Samas paljud bikinifitnessi võistlejad käivad pm. iga päev trennis ja treenivad teisigi – mis neist vähem sportlased teeb? See milline on spordi lõpptulem füüsisele visuaalselt, ei tähenda et maratoni jooksja oleks vähem sportlane kui sprinter… Või ma eksin? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Just on hea, kui kulturism ja jõusaalitreening hakkab end siduma tipptasemel tervisespordi ja ilualadega – igaühe enda valik kuhu kategooriasse tahab liigituda.

Lugesin kunagi ühe kulturisti arvamuslugu alast Mens Physique. Tal olid ka nn. ,,suure kollina´´ eelarvamused ala kui terviku kohta. Samas ütles ta peale ala ja võistlejatega tutvumist, et tore kui terved ja heas-kuivas vormis mehed tuuakse välja teistele eeskujuks. Eriti tänases Eestis ei saagi kõik välja näha nagu Marcus Rühl vms… lihtsalt et oma töö või põhitegevuse vilju mitte kaotada!

Kas Eestisse üldse ,,physique´´ tuleb kunagi?

Ei, sa ei eksi. Lisan veel täpsustuseks, et kindlasti ei ole mu jutt sihitud sellele, et tõeline kulturism võrdub kollidega. Vastupidi, kollid ei ole mu jaoks samuti sport. Olen tähele pannud, et ka mitmete Eesti kulturismi juhtfiguuride jaoks pole kollide tegevus kuigivõrd võrdsustatav spordina. Mu meelest on see äärmiselt positiivne. Kollid on äärmus. Bikini fitness on ka äärmus, aga skaala teises otsas. Kollide teemat peaks üldse eraldi vaatlema, sest seda pole võimalik lahutada dopinguteemast.

Ütlen veel kord, et bikini fitness pole tingimata halb, kuid mu meelest pole õigustatud selle sidumine tippspordiga. Võtan eraldi kokku punktid, miks on see nii:

Ehkki Eestis on sportkulturism võimsalt arenenud, on kulturism meie spordikultuuri seisukohalt paraku marginaalia. Kes seda uskuda ei taha, võtku lahti nt eilne või tänane Postimees. Spordile eraldatakse iga päev 2-3 lk, kuid EMV-st pole isegi nupukest. Marginaalia on ala sellepärast, et kulturismi on inimesel, kes pole sellega seotud, raske mõista. Raske mõista on sellepärast, et kulturism pole mõõdetav. Alati on seal teatav annus subjektiivsust. Inimene tänavalt ei saa kulturismi mõttest niisama naljalt aru. Kulturismi saab lähendada spordile ainult ala läbipaistavaks muutmise ja subjektiivsuse vähendamise läbi. Bikini fitness paraku viib subjektiivsuse täiesti uuele tasemele.

Kuna Bikini fitnessi olemus pole sportlik (ehkki sportlik aspekt on olemas, aga see on ka paljudes teistes asjades, nt tantsus), ei tohiks seda siduda ala sportlike harudega. Kui lisad meepotti tilga tõrva, kannatab manustada küll, aga kui kallid sinna kannutäie tõrva, rikub kogu mee.

Bikini fitness muudab ürituste korraldamise raskeks. Kuna ala on erakordselt populaarne, siis tuleb osalejaid aina juurde ja juurde. Millal on varem juhtunud, et EMV-l osalevad nt klassikalises kulturismis lätlased? Ürituste korraldamine muutub komplitseerituks ja võistlused võtavad terve päeva.

Ehk mida ma tahan öelda, tippsport on tippsport, rahvasport on rahvasport. Neid omavahel segada on raske.