Tragl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tahoe, Suburbani, Escalade´i plussiks on see, et nad ei maksa suurt midagi, sest inimesed kardavad selliseid pille osta.
Pmst võid uurida mingeid 4X4 Chevy Vane või Astroid ka. Need on ka väga head asjad ja pakuvad veelgi rohkem ruumi. Saab edukalt kasutada ka reisimiseks.
Ott, mul on vahelduseks selline küsimus, millisel võistlusel sa oled saanud kõige suurema rahalise auhinna?
Sobib.
Muidu mis vanuseni üldse on mõtet suurt lihasmassi ülal hoida enne kui see liiga laastavaks muutub?
Vanusega muutub lihasmassi säilitamine üha raskemaks. Ei teagi sellist näidet, kus lihasmass on ikka veel nii suur, et võiks probleeme tekitada.
CR-V ja RAV on tõesti rahvaauto, aga kas nendes on ka 7 istekohta? Kui on suur pere, siis peab olema ikka turvaline ja suur masin, mis sõidab läbi tulest ja veest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See muudab asja. Sellisel juhul vaata üle ka Chevy Tahoe või Suburban. Tugev auto, ruumi on lahedalt. Gaasiseadmega tuleb kilomeetri hind ka päris mõistlik. Hinnad on odavad, tehnika lihtne ja töökindel, varuosade kättesaadavuse ja hinna poolest pole ilmselt halvem kui Land Rover.
Ja mis oleks korralik rahvaauto? Mazda MPV on mul juba olnud.
Ma neid komöödiaid pole näinud. Selles filmis, kus pereisa ostab pojale jõuludeks nukku, on mu meelest küll niisugune efekt nagu termikas oleks kiiruga pereisaks ümber kasvatatud. Üheplaaniline on ta küll.
Ei ole taadil häda midagi! Mees paugutab veel uue soenguga mitukümmend aastat
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui ma seda ülal esitatud pilti nägin, vaatasin algul, et Clint Eastwood.
Võimalik jah. Ma huvi pärast vaatasin, Pumping Iron on 1977, seal ta on super, iga naise unistus. 1982 tegi Conani, seal ta on vist ka veel üsna sama. 1984 ja 1985 tulid Termikas ja Commando. Nendes esineb juba täiesti uus Arnie. Nii et ajaliselt üsna kiire muutus.
Arnie puhul on üks fenomen, millest ma pole aru saanud. Kui ta võistles, oli tegemist väga kena, lõbusa, avameelse, sujuvalt suhtleva mehega. Järgmine moment on Arnie puine, kange ja kandiline märulikangelane. Praktiliselt kõik muutus, ainult musklid olid samad. Huvitav, millal ja miks see muutus aset leidis?
Veel lõpetuseks ka minu uus silmarõõm. Kui vana auto korda saab ja müüki läheb, siis on lootust selline auto endale soetada:
Ära jama nende Land Roveritega, osta korralik rahvaauto.
Kus meie siis asume? USA ju teebki trende. Ehk loen välja, et kõik uued alad on viga? Milles see väljendub?
Ma ei mõista üldse, kust pärineb arvamus, et mida rohkem massi ja kuivust seda sportlikum?!
Eesti meistrivõistluste järgselt käisin isiklikult 2 raadios rääkimas, Tv3 tegi intervjuu ja ETV näiotas spordiuudistes. Minu arust piisavalt. Teen oma esimest hooaega, kuid olen leidnud ka sponsoreid – Reebok esiotsa, Olympic, kes piisavalt tõsiseltvõetavad ettevõtted.
Aga miks sa loed välja, et kõik uued alad on viga? Ütlen veel, et see, mis on viga ja eelis, sõltub eesmärgist. Kui kulturism liigubki eelnimetatud “fitness lifestyle´i”, mis haarab praktiliselt kogu rahvast, suunas, siis on uued alad väga OK. Neid peaks veel juurdegi tegema – nt lastele. karvase rinnaga meestele jne.
Mina isiklikult siiski eelistan kulturismi maksimaalset arengut klassikalise spordi liinis. Kui ma võistlen, siis meeldiks mulle väga, kui minu pingutus kannab natukenegi võrdlust välja teiste vanade spordialade esindajate pingutusega. “Fitness lifestyle” süsteemis see paraku pole võimalik. Arvan ka seda, et see, mis läänes on OK ja toimib hästi, ei pruugi tingimata meie konteksti sobida. Universaalseid lahendused lihtsalt ei ole vahel parimad lahendused.
Seda, kust pärineb arvamus, et mass ja kuivus võrdub sportlikkusega, ma ei tea. Loodan väga, et mina pole enda seisukohti nõnda esitanud, sest tegelikult ei ole ma sellega nõus. Bikini Fitness ja MP on kindlasti sportlikud tegevused. Tants ja kujundujumine on ka sportlikud tegevused, samuti kepikõnd. Võib-olla asi ongi selles, et need on sportlikud tegevused, kuid mitte iga sportlik tegevus ei kõlba EMV-le. Mulle nt meeldib jalutada. Võin jalutada väga pikalt ja vajadusel ka kiiresti, kuid ma ei arva, et oleks vaja EMV-d jalutamises. On olemas tippsport, rahvasport ja terve hulk sportlikke tegevusi. Iga asja jaoks on oma koht, aeg ja inimesed.
Egle, põhimõtteliselt oled sa poole aasta jooksul saavutanud rohkem tähelepanu kui kõik vanade alade esindajad kokku. See on väga kõva sõna, siin pole midagi öelda. Tunnistan ausalt, et ma pole kõiki su esinemisi isiklikult veel näinud (kindlasti too need oma teemas esile), kuid mõnda siiski ja, ära nüüd solvu, kuid nende põhjal ütleksin ma, et kindlasti tuleb selle tähelepanu eest tänada (ka) sinu abikaasat.
Aga mis oli minu küsimus teema püstitamisel?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas leidub siin foorumis poisse/mehi, kes oleks huvitatud selles divisionis võistlemisest?
Ja vastused??????
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui asi oleks otsustatud siis poleks ju mõtet ka foorumlastelt küsida. Võtan endale peagi selle aja, et MP paremini kõikidele lahti mõtestada. Kuid nagu ka bikinis näha oli siis reeglid pani paika ikkagi aeg. Usun, et ka MP muutub oma esimestel aastatel.
Väga tore, kui vähemalt leidub huvilisi, kes sõna võtavad!
Aga kas pealkirja ka vaatasid?
Selles, kas seda kategooriat annab väga modifitseerida, kahtlen ka mina. See on ikkagi IFBB kehtestatud ja tugineb nende konkreetsetele reeglitele. Liiatigi tekib modimisel see probleem, et siis ei saa võistlejaid ju rahvusvahelistele võistlustele saata? Igatahes praegu on jäänud ka mulle mulje, et IFBB süsteemis seda hüppelauana ei vaadelda. Praegu foorumit lugedes on aga selge, et mõistetakse seda kategooriat väga erinevalt.
Raha on iga asja juures kuum teema. Need kes seda ise ei jaga ei tohiks ka kurta selle üle, kes ja kui palju seda jagab
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küsiksin siis ise ühe rahalise küsimuse tulistelt foorumlastelt: Kui EKFL ei too MP Eestisse, kas oleksite nõus maksma sellisel juhul näiteks 30 € võistlustele sissepääsu eest ja toetama selle läbi sportlasi, keda te peate päris sportlasteks?
Ma arvan, et tean mis vastus on.
Küsimus pole absoluutselt ju rahas!
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küsimus on sportlastes ja selles, kui palju ja milliste kriteeriumite järgi hakkame hindama inimesi, kes oma geneetika poolest ehk ei küündi kulturistiks. Kas on patt neile keelata võistlemist omasuguste seas? Peaksid nad jääma eluaeg selle tõttu viimaseks, et võistlevad vales kategoorias?
Minge täna trenni ja mõelge selle üle!
Elu on liiga lühike, et oma pead vaevata tühiste asjade pärast ja raha pole alati määrav. Kui mina teeksin kohtuniku tööd raha pärast siis oleksite mulle juba kõik oma elu võlgu
Ma teen asju südamega ja ärge ka teie meie armsad külastajad seda unustage
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ilusat pühapäeva!
Kas see, et ma isiklikult ei ole kosmoses käinud, tähendab seda, et mul ei ole õigus kosmosest rääkida? Ma võtsin teemas sõna seepärast, et paluti avaldada oma arvamust. Praegu saan ma aru, et tegelikult oma arvamus ikka väga oodatud pole, tuleks lihtsalt kaasa kiita, sest asi on sisuliselt otsustatud.
Minu arust on probleem osaliselt selles, et erinevad pooled ei saa ühtmoodi aru, mida MP tegelikult kujutama peaks. Teema algataja võiks kontseptsiooni natuke lahti kirjutada. Praegu jääb mulje, et Eesti MP saaks erinema sellest MP-st, mis avaneb nt tuubi videoklippidest.
Küsimus on tegelikult väga lihtne. Tegutseda tuleb eesmärgist lähtudes. Antud juhul on vaidlusküsimuseks just eesmärk. Teine asi on see, et tuleb teadvustada – midagi võttes, valides, lisades tuleb samaaegselt ka millestki loobuda. See, mille kasuks otsus langetada sõltub eesmärgist. Kui kulturism peab olema ala, milles klassikalise spordi põhimõtted pole olulised ja tuleb tagada võistlemisvõimalus kõigile, siis on Bikini, MP jms väga omal kohal. Nende alade lisamine toob uusi võistlejaid ja rohkelt vaatajaid. Mündi teine külg on see, et mõnede, nimetagem neid “vana kooli spordimeesteks”, jaoks muutub kulturism ebameeldivaks. Tõsi ta on, neid vana kooli mehi on hulga vähem kui uute alade pooldajaid. Samas sõltub rahade jagamine ja spordi näo kujundamine tavaliselt just esimestest.
See tsitaat on subjektiivsuse musternäide. Sellest järeldub, et spordi peamine ülesanne on olla mänguline. See, mis kellegi jaoks on mänguline, on sügavalt subjektiivne. Samas on ära toodud, et sport peaks olema valdavalt võitlusliku ja kehalise iseloomuga, aga ei piira definitsiooni ainult sellega. Mis selle teadmisega pihta on hakata?
Definitsioonid ja spordist arusaamine on ajas pidevalt muutuvad. Mingi aeg tagasi olid lume- ja lainelaudurid laia massi arvates marginaalne grupp kanepit suitsetavaid friike. Nüüdseks on alad Olümpial. Nagu sa ehk tead, ei tulnud raha ja populaarsus nendele aladele mitte seepärast, et keegi kuskil avastas, et Riigi Teatajas oleva spordi definitsiooni järgi on need alad sportlikud, vaid läbi selle, et ettevõtted (Red Bull etc.) tabasid need lahedad subtrendid ja võimaluse tegelikult laia kandepinnaga alade harrastajaile end promoveerida. See muutis kõik – hakkasid toimuma suurejoonelised võistlused ja teleülekanded. Hakati välja andma ajakirju, aladepõhiseid reklaame etc. Alles siis hakati ‘peavoolu massi’ poolt aladesse suhtuma hoopis teistmoodi kui seni.
Kusjuures mõlemad alad põhinevad subjektiivsel hindamissüsteemil. Või võta curling – kas see on mängulisem, võitluslikum või suurema kehalise aktiivsusega kui mistahes jõusaalisport? Curling on Olümpial ja ametlikult defineeritud spordina.
Arusaam spordist ei ole ajas eriti muutunud. See, mis on muutunud, seisneb selles, mida mõningad korporatsioonid hiigelrahadega tagant on surunud. Muutuvad hetkevoolud (uued alad on nende saadus), kuid tuumarusaam spordi olemusest on jäänud samaks. See, et on lisandunud meeletult uusi alasid, ei tähenda, et vanad alad oleks hakanud muutuma või et nende positsioon kuidagi nõrgeneks. Liiatigi, paljud nendest uutest aladest on sisuliselt jäänud marginaaliaks, ehkki neid nende olümpiasaatuse tõttu kajastatakse. Kui meie meedias kujundujumisest räägitakse, siis mitte selle suutepäraste tulemuste tõttu, vaid ikka probleemide, mis kerkivad esile ala subjektiivsusest, tõttu. Kui spordi aluspõhimõtted radikaalselt muutuksid, siis poleks enam põhjust rääkida spordist. Tänasel päeval ei ole klassikaline sport kuhugi kadunud ja ei kao ka tulevikus.
