Tragl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Võistlus läheneb ja paneme ennustuse ka käima. Palun ennustada paaride lõppjärjestus esimesest kuni kaheksanda kohani. Auhinnaks nagu ikka 1000 fitti ja ennustamine läheb lukku 25.12. kell 14.00 siis kui võistlus algab.
Täpset võistlejate nimekirja praeguse seisuga näete all, seal on toimunud algse versiooniga muudatusi.
1. Sõudmine – Leonid Gulov, Kaspar Taimsoo 1.
2. motokross – Priit Rätsep, Juss Laansoo (varus Indrek Mägi) 7.
3. suusatamine – Timo Simonlatser, Kaarel Nurmsalu) 2.
4. vormel – Kevin Korjus, Sten Pentus 8.
5. kergejõustik – Andres Raja, Mikk-Mihkel Arro 4.
6. pallimängud – Martti Juhkami, Reimo Tamm 6.
7. Raskejõustik – Mikk Raudsepp, Raigo Kuusnõmm 3.
8. Ujumine – Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov 5.
Olles ise ajakirjanduses küünarnukkideni sees olnud, võin öelda, et väga palju sõltub toimetajatest ja ka õnnest – kas see päev on kulturismi spordiks pidav ajakirjanik tööl või mitte.
Loomulikult võib tulla see ka tase kõrgemalt – näiteks võib sporditoimetuse juht öelda, et kulturism pole sport, ja nii ongi.
Pahv näiteks kulturismi kindlasti spordiks ei pea. Pulleritsu jaoks on ainult suusatamine sport
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga EKFL on Tserpi ikka paar korda moosinud mingite lõunatega ja bankettidega ja tema on ka kulturismist kirjutanud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nii ta on. Enamasti jääb kõik toimetaja taha kinni. Pahvi jaoks on sport ainult korvpall. See on ülimasendav, kui ühekülgselt Postimehes sporti kajastatakse. Seejuures on spordile eraldatud kõige enam mahtu.
Tutvuste ja sihikindla töötlemise kaudu annaks siiski üht ja teist korraldada. Hea eeskuju pakub seejuures Maarja Värvi ja MMA ühendamine. MMA mehed on teinud head tööd. Ajakirjanikust mingi projekti raames kulturisti voolida on muidugi raske.
Mina jätkaks teemat teisest kohast – nimelt meedia plaan…
Kas ja kui süviti tänased alade eestvedajad sellega tegelevad? Mitmete sportlaste ja treenerite meedia plaan suurepäraselt täidetud (kas siis meelega või kogematta – pigem ikka meelega
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) aga kulturismi ja fitnessi kui ala meedia plaan.Nimelt lugesin just uudist Kristina teise koha kohta – lühike uudis (vist Postimehes) ja hägune tume pilt. Kas on asi selles, et väljaanded ei taha sellest normaalselt kirjutada – korralik pikk artikkel ja korralikud pildid, või on neile liiga mahukas infot saada.
Antud aladel on Eestil vist kõige rohkem EM ja MM tulemusi näidata… Kas eksin? Seega oleks ju loomulik, et ka meedia annaks oma panuse või ala edendajad meediasse…
Kõige mannetum on see, kui on suur uudis, kuidas mõni Eesti korvpallur viskas kuskil välismaal 4 punkti ja võttis 3 lauda (5 lõiku, kommentaarid, pildid jne.) . Kõrval üks lõik, et Eestlane tuli MM-il teiseks, EM-il kolmandaks või mis iganes muu näide.
Kas igast väljaandest näiteks 1 ajakirjanik leida, kes ei teeks copy/paste uudist, vaid saakski enam-vähem valmis artikli, mille enda nime alt välja laseks oleks väga vale/vastandlik? Ma ei usu – pigem jõuakski tulemused ja ala tervikuna ka inimesteni. Rääkimata sportlaste tunnustusest, kes seda igati väärivad – rohkem kui 4 punkti ja 3 lauapalli…
Päikest
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täiesti nõus, meediaga opereerimine on ülioluline teema. Praegu võib küll öelda, et kulturism sisuliselt pole pildil. Kajastamine on juhuslik ja marginaalne. Kui mõne nupukese saab, siis on juba suur asi. Reportaaže ja intervjuusid pole ammu näinud.
Isiklikult arvan, et meedia jaoks võiks organisatsioonis olla pressiesindaja või muu isik, kes asja tunneb, aga ilmselt jääb see raha taha. Teemasid on väga palju ja ilma tugevama lobi-tööta läbimurret paraku ei saavuta.
Üks mõttetera mind natuke segab. See nt ebasportliku bikini fitnessi nimetus on kindlasti vale. Vaadates viimaste suurvõistluste materjali, pean nõustuma nendega, kes tunnevad muret, et bikini on minemas järjest rohkem bodyfitnessiks. Samuti on mõned bodyfitnessi võistlejad juba kulturistimõõtu. Iga uus ala on alguses lapsekingades, aga võib areneda kosmilise kiirusega! Bikinit ei saa enam kuidagi nimetada ebasportlikuks alaks kui isegi juuniorite kategoorias võistlevad piigad olid päris võimsa ja treenitud vormiga. Läheb lihtsalt aega kui võistlejad, publik ja kohtunikud uue alaga täielikult harjuvad.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Imre, põhimõtteliselt nõus. Algul tunduski mulle, et probleem on kohalike bikinistide nõrgas vormis. Vahepeal lugesin ma läbi võistlus- ja hindamisjuhised ning selle põhjal võiks öelda, et probleem on kategoorias tervikuna. Määrus sätestab väga täpselt, millised nõudmised võistlejale kehtivad. Nt on seal öeldud, et keha ei tohi ühestki asendist separeerida. Peab olema lihtsalt ilus, vormis, igasuguste kulinatega üles löödud naisekeha – terve ja tegusa tütarlapse miinimumtase.
Teisiti öeldes, määrus ei võimaldagi tütarlastel üldse mingit tõsist arengut. See, kui kohtunikud annavad musklis tütarlastele esimesi kohti, on nende praak. Määruse järgi ei tohiks seda olla. Seega ei ole probleem niivõrd isegi tüdrukute vormis, kui ala kontseptsioonis ja määrustes. peaks muutma määrusi, kuid seda ei saa teha, sest kohe tuleb selga BF. Kuna see on nii igakülgselt problemaatiline ala, nimetangi ma seda ebasportlikuks.
Aga see selleks. Mis sa muu kohta arvad?
Pausid on lühikesed – tunned et oled valmis tegema ja teed, sest seeriate maht on suur ja kuna intensiivsus on madal, siis ei ole vaja ka pikki pause. Taastaval päeval läbitõstetav kg maht on suurem sest seeriad on pikemad 10-15 kordust ja igale suurele lihasele 4-5 harjutust 4-5 seeriat väikestele lihastele 3-4 hajrutust 3-4 seeriat
Mul oleks taastava trenni kohta kaks küsimust: kas võin eeldada, et see on vajalik eelkõige tiheda ja regulaarse treenimise korral? (kui on ebaregulaarsed sundpausid, siis kaotab see mõtte?) Mille poolest erineb tipptasemel taastavate tsükliteta treenimise tagajärjel saavutatav ebasoovitatav seisund tavalisest ületreenimisest? Ehk milles täpsemalt see ebasoovitatav seisund väljendub?
Kristina’s free routine;
Ma ei tea, palju neid kavu kokku oli, kuid mulle meeldib see tunduvalt rohkem kui võitja-tüdruku oma (see, mis üleval on). Väga huvitavalt lahendatud esinemine. Pinge püsib kuni lõpuni.
Väikese üllatuse pakub grupipilt. Kristjuu on jätnud piltidelt pisikese tüdruku mulje, grupipilti vaadates selgub, et on koguni kõige pikem omas katis. Kui pikad need teised võistlejad siis on – meeter viiskümmend?
Schwarzenegger’i biits istudes peaks vist olema keskendunult kõverdused (inglise keeles concentration curls).
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seda eelkõneleja kirjeldaski. S-i biits peaks olema seistes küünarvarre kõverdamine, üks käsi põlvele toetatud. Parandatagu, kui eksin.
Bbmania, jätka samas vaimus ja kes teab, järsku saab sust ühel hetkel esimene inimene, kes bänni saab. Kas foorum on su arvates peldikusein, kuhu kurat teab mida üles panna?
Arvatavasti. Surumisel rinna tööle keskendumine on oma-ette kunst ning vähegi tugevam õlg kipub kohe vahele trügima ja liigselt kaasa aitama. Dominantne kehapool siis seda enam. Kulturistide puhul eriti tavapärane kuna surutakse tihtipeale väga palju tehnika tõttu õlaga.
Pakun, et nii mõnegi mehe jaoks oleks jõutõstjate tehnika õppimine kasulik, et vähendada traumasid ja seeläbi pikemas perspektiivis isegi paremat rinda omada. Vigane õlg teeb ka rinna treenimise pea võimatuks ning õlga on kerge vigastada. Jõutõstjate tehnika lubab seevastu triitsepsi tugevat tööd, mis palju vastupidavam vigastuste tekkele ning samas lubab kasutada suuremaid raskusi.
Milline jõutõstjate tehnika on?
Esmapilgul lööb kohe silma süsivesikute tohutu kogus, pakun, et paljud 100kg + inimesedki ei söö endale päevas sisse ligi 300g süsivesikuid, samas on tarbitava valgukogus päris väike ning samuti ka rasvade kogus. Ning olles ka ise gümnaasiumi õpilane on karm reaalsus see, et kui sa tahad ikkagi nagu väga täpselt kaalu kaotada, pead hakkama ise endale kooli süüa kaasa tegema – koolitoidu makrotoitainete väärtused on kohati väga keeruline ennustada ning sõltuvalt koolist tihti ka ebakvaliteetsete suhetega, see ei nõua üldse suurt lisapingutust, et endale lõunasöök karpi kaasa teha.
Kui kirjandust vaadata, siis on suhted mu meelest küll üsna normaalsed. Võib-olla viimase söögi ajal võiks veel tükikese fileed võtta.
Probleem ei ole pükstes (püksid võisid koju unuda), probleem on kesises vormis (kui ta just juunior polnud).
Muidu, kas kogu keha peab karvadest puhas olema? Mis siis juhtub, kui mõni mees karvase rinna või jalgadega lavale tuleb? Võetakse punkte vähemaks?
Näiteks käe karvad on ju enamasti nii heledad ja peened, et neid ei pane nagu tähelegi. Kalvi Orava pilte vaadates mina küll aru ei saa, et tal jalad karvased oleks olnud.
Eks kõik on maitse asi! Kas keegi oskab öelda Frank Zane Mr Olympia mõõtusid? Tegemist ei olnud just kaugeltki kõige suurema bicepsiga mehega, aga lõikas ikka!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eks mingil määral kindlasti, kuid hindajaid on palju ja hindamisjuhis konkreetne. Mu meelest loeb ikkagi üldmulje (terviku esteetika). Puhta lihasmassi ülehindamine viibki mõttetute ekstreemsusteni.
Huvitav, kas see võib ka natuke mõjutada, et pikem mees peab rohkem sööma ja valk on teadupärast kallis… Lisaks veel vajalike raskuste puudumine saalides jne.
All peaaegu kaks meetrit musklit. Igatepidi esteetiline, midagi pole öelda. Nüüd võrdluseks võib mõelda lühikestele slaavlastele – nt Lesukovile, kes on 1,68. Mu meelest näeb ülimalt ebaesteetiline välja. Vahet pole, kas laval või lava taga – masendav musklipall. Imestan, et ta üldse auhindu on saanud. Oleks kuskil 5 cm pikem, oleks pilt ilmselt parem.
