Tragl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Probleem ei ole sterodide kasutamises, probleem on võistlemises. Kui tarbid, ära võistle nendega, kes ei tarbi!
Probleem on selles mõttes, et igasugune steroidide kasutamine kulturismis võib omada seost võistlussportlastega – võib-olla mitte otseselt, aga siis ringiga. Natuke valgustab seda seost Kirbu kommentaar: “Mõnigi häälekas “arvamusliider”, kes kuulutab, et puhtalt pole võimalik, on ise ka suur keelatud ainete diiler. Okei, taaskord igaühe oma valik, mida ta omal eluga teeb. Mis mind aga enim vihastas on see, et needsamad suured ja jämedad “iidolid” kinnitavad oma uskumusi noortele sportlastele ja seejärel muudavad nad oma klientideks. Kas saab olla veel süüdimatumat käitumist? Olen kindel, et ka Lauri on osaliselt sellise propaganda ohver.“
On ikka vahe olemas, kas tegemist on noorsportlasega, kes tõenäoliselt asja ei tunne, või juba vana, kogenud sportlasega, kes täie teadlikkusega oma otsused langetab. Noored on mõjutatavad. Ilmselt sõltub palju seltskonnast, mis ümber on jne. Eeskujud, värgid-särgid. Idee peaks siis olema selles, et kui ühiskonnas tavalised jõusaalijõmmid hakkavad väga laialdaselt steroide kasutama, siis ilmselt see avaldub mingil määral ka võistlussportlaste dopingukontrolli tulemuses (negatiivses mõttes).
Ma sain väga hästi aru, keda Te mõtlete. Ma lihtsalt tean, et need juhtumid pole omavahel seotud.
Muidugi sealt rakukesest on sirgunud mitukümmend kulturisti ja mis edasi otsustatakse teha on ju iga mehe enda otsus.
Selles mõttes aga on ühel teatud interneti trollil õigus, et kui kõik lehed promovad ÜLISUURI mehemürakaid, kellel naturaalse spordiga mingit pistmist pole, siis võib kiusatus ju tekkida.
Hetkel ei räägi nendest noormeestest, kes on olnud steroididega pahuksis. Lihtsalt kõrvalteemana mainin, et kui iga valgupakikene on Bull Mentula pildiga ja isegi see leht promob võistlusi, kus mehed suuremad kui mäed ja kui kõik ahhetavad Kai Greene’i ja Schwarzu peale, siis mida on oodata. Kõik ei viitsi jääda keskmikuks. Au neile, kes jäävad ausa spordi peale.
Aga seda nn.ajupesu ei tehta ei klubide-ega iniemeste siseselt. Müts maha nende ees, kes seda rasket teed nühivad ilma “kütuseta”
Kirjutan alla. Selles mõttes on valus silmakirjalikkus küll, et ühel lehel ülistatakse mõttetuid musklimägesid ja teisel lehel tehakse üks noor mees, keda keegi õieti ei tunnegi ja kes alles alustas oma karjääri, täiesti tümaks. Aga jah, müts maha nende ees, kes kohe puhta raja valivad ja sinna kindlalt ka jäävad!
tegelt oli teada, et keegi tuletab selle nn “Lõuna-eesti katku” meelde.
aga seda ma ütlen, et need juhtumid ei ole omavahel seostatavad.
…ja siiski ärgem unustagem, et see aasta on tartu1/tallinn1….eelmine aasta tallinn2/tartu0…seega tiba õhust võetud seostatus. tallinnas on ju vahelejääjate protsent suurem…
Minu argument on see, et pole vahet, kas inimene on vahele jäänud või ei ole, pole vahet kas ta parasjagu võistleb või ei võistle, iga dopingujuhtum lammutab omal kombel müüri, seda enam kui tegemist on noortega. Ma pidasin silmas neid selle, kes võistlemisest loobusid ja kes ise tunnistasid, et pole puhtad. Kui ma ei eksi, siis kõik kuulusid/kuuluvad samasse treeningrakukesse, on juuniorid, tunnevad üksteist jms. Seos oleks nagu täitsa olemas. Paari aasta jooksul 3-4 dopinguvenda ühest ja samast klubist – natuke palju.
Teab, mis keerulised seosed seal olla võisid: treenid dopingupoistega koos, endal tuleb vorm jõle raskelt, aga teised kasvavad võimsalt – psühholoogiliselt võib kupli mõnel paigast küll keerata. Ja nii see läheb.
Ma kirjutasin siia ennist pika jutu, mis mind selle loo juures häirib. Kahjuks läks tekst kaotsi. Võtan siiski mõned punktid uuesti kokku.
1. Kirjutatakse, et oli ammu teada, et mees kasutas üht ja teist. Lubage küsida, miks te teadjad siis vennaga varem ei rääkinud? On asju, mida saab ennetada – kui on head tahet. Millal jõuab kohale, et iga dopingujuhtum kahjustab rõvedalt kogu seda ala? Kui on aimata, et asjad pole korras, siis vast tuleks probleemiga kohe tegeleda? Ja tegelema peaks kõik, kellel vähegi võimalik asja väärata.
2. Heidetakse ette kehva vormi. 18-aastane pikk rannafitnessist, kes teeb vormi kooli kõrvalt saia peal ja osales sisuliselt kõikidel võistlustel- vormil polnud tegelikult häda midagi. Asi ei ole ju siiski vormis. Mis vahet seal on, milline see oli? Kui oleks võimas vorm olnud, oleks midagi parem? Kahtlen.
3. Millalgi oli juttu Tartu noorkulturistidest, kes astusid dopinguteele. Mu meelest on see juhtum nende teistega seostatav. Tundub, et ühes Tartu seltskonnas on doping ilmne probleem. Kurb, et see on noorimate sportlaste seltskond. Samas on see loogiline ka, sest tegemist on ju alles tattidega, kes alles otsivad oma teed ja võib-olla vajavadki “vanemlikku suunamist”. Ühesõnaga, tööd tuleb Tartu noorte hulgas oi kui palju teha…
4. Veel kord – iga dopingujuhtum puudutab treenerit sama palju kui sportlast. Jah, treener ei pane talle seda suhu, kuid hea treener peaks sportlasi jälgima ja ta peab tundma ära ohumärgid. Noorimas vanusegrupis on treeneri roll eriti tähtis. Kui on sellised jamad, peab treener täiendavalt pingutama, täiendavat selgitustööd tegema. Treeneritöö ei ole vaid näitamine, kuidas raskusi tõsta ja poseerida.
5. Inimesed on erinevad. Ühed suudavad oma eksimustest õppida – kui mitte kohe, siis natuke hiljem, kui juba küpsust rohkem, teised võib-olla ei suuda. Sellise jamaga kaasnev isikuvastane kampaania võib teatud isiksusetüübi juures tekitada väga hullude tulemusteni viiva vastureaktsiooni. Seega ma paneksin südamele, ärge keerake eksinule selga, vaid püüdke neid suunata. Aidake neil leida õige tee. Pole mõtet teha asja halvemaks kui see niigi on. Noor mees – vitsad on valusad. Kui asju õigesti ajada, saab tast ühel päeval tubli sportlane.
Väga kahju sellest tüdrukust. Ei taha ette kujutadagi mis tast saab, kui ta teismeline on. Lõputud dieedit, viha enda vastu, narrimised, tervisehädad….
Ajad on muutunud. Ei usu, et tänapäeval keegi sellise asja pärast koolis narrima hakkab.
Oo maaidüll.
Dieedi algusest saati(jaanuarist) pole ma maakohta pere juurde sattunud ja oi kus nüüd tundub see muidu nii igav asula idüllilise vaikse paradiisina.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samuti on seni olnud üllatavalt kerge toitmist jälgida(mõtted on muude asjadega hõivatud) ja kaloripõletuseks liikumist “tekitada”.
Näiteks eile läksin otsima kummikantimiseks sobilikku traktorirehvi ja lõpuks olin märkamatult olnud ratta seljas juba 3 tundi.
Metsade vahel sõites õnnestus boonusena ka käo kukkumist kuulda.
Rehvid ma sain(mis on ka omaette huvitav lugu) ja seega sain teha teoks juba mitu kuud dieedi ajal peas küpsenud trenniidee.
Siin siis esimese päeva (reede) trenni esimene osa:
Mina tänan.
Valus.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kehade kategoriseerimine on minu arusaamist mööda vajalik peaasjalikult süsteemi mõttes, mitte vabanduste ja õigustuste loomiseks. See süsteem, milles toimetavad ektod, mesod ja muud tegelased, on pisut vananenud. Kehakuju aspektile on liidendatud hormonaalsuse, metabolismi jms asjad. Eks seegi, et teadlased seda süsteemi pidevalt arendavad, näitab, et mingi väärtus on siiski olemas.
Eks erandeid on alati, aga erandid pididki reeglit kinnitama.
Täpselt ei tea, aga eks mingi vahe ektomorfist kulturistil Sargel ja n-ö klassikalisel mesomorfil ikka on. Sarge kohta võiks siis vast öelda “ülespumbanud ektomorf”
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Erinevus ilmneb ju sellestki, kui kerge on Sargel vormi teha (samas raske massi koguda). Või pole nii?Tarbivad ja väga palju tarbivad. Sest iga mõtlev inimene jagab piisavalt hästi matsu lahti, et mitte igas asjas kolli näha. Valgupulber on odav, mugav, maitsev, pulbri kujul toit. That’s it. No magic, no special effects. On põhjuseid seda tavatoidule eelistada ning on põhjuseid seda mitte teha. Iga mõtlev inimene suudab ise otsustada, kas tarbida või mitte.
Sa parem proovi, kas suudad tõestada miks näiteks kohupiim kuidagi parem on kui valgupulber? Arvad, et seda on vähem töödeldud? Koosneb mingitest muudest maagilistest koostisosadest, mis muudab selle “toiduks” aga valgupulbri pahaks ärimeeste tooteks, mida ullikestele müüa?
Väga raske öelda. Paljudes riikides on toit ja lisandid riiklikus mõttes täiesti erinevad kategooriad ehk ühele ja teisele rakenduvad erinevad normid, määrused jms. Täpselt ei tea, aga eeldan, et suhtumine lisanditesse (marginaalia) on leebem kui toitu (seda tarbivad kõik). Lisandite probleem ongi see, et tootjaid on väga palju ja paljude puhul ei tea keegi, mis seal täpselt on (mitte ainult toimeaine, vaid ka kahjulike ühendite jms osas). Eesti oma kohupiima ostes võid ikka üsna kindel küll olla, et saad just täpselt seda, mida saama pead.
Kui sa veel ei teadnud, siis nn kehatüübid on müüt.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Varsti ütled, et kaalualandamiseks ei tohi pärast kuute enam süüa ka? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kehatüüpide teooriat on pidevalt edasi arendatud. Ei usu, et see müüt on. Millega oma väidet tõestad?
Kirjutaks enda muljetest veidikene. Siiski esimene võistlushooaeg ja esimene välisvõistlus, Eesti koondise ja fännidega reisimine. Blogis hiljem laiemalt, aga siia võistlustega seonduvalt.
Väga lahe tekst. Tänud, et viitsisid kirjutada!
Nii kurb on tõesti, milline mulje nendest on jäänud ülejäänud maailmale, sest mõned otsustavad, seda maailma solkida. Filmis on ka sellest juttu.
Mida silmas pead?Igatahes oli mõnus õhtu ja sain palju mõtlemisainet juurde
Mõni näide ka?Kindlasti ei hakka ma team’i liikmete tehtud vigu analüüsima kusagil foorumis. Neid juhtub suure team’i puhul ju pidevalt ning selliseid asju tehakse näost-näkku kohtudes.
Kas eksinu heideti üle parda või hüppas ta sealt ise üle, seda sa ju ei tea. Koostööd tehakse ikkagi inimesega, kes tahab ise olla team’is ja alluda mingitele reeglitele ja korrapärasusele.
Kui sa ei tea mida teevad meie team’i treenerid või vanemad teamikaaslased (seda kui palju kedagi toetatakse või aidatakse), siis palun ära tee järeldusi ühe poole blogi lugedes.
Kui tähele panid, ma lisasin sulgu kommentaari, et märkus ei ole seotud konkreetse juhtumiga. Ma olen puudujääke, millele viitasin, pannud tähele teisteski tiimides, mida palju paremini tunnen. See on mu meelest nii tähtis asi, et pole patt üle korrata.
Minul pole selles küsimuses vaja seisukohta võtta ja ühe poole selgituste põhjal ei tee ma seda ammugi. Tahangi öelda, et teie, jõutõstjate, kohus on asi rääkida selgeks esmalt ja eelkõige omas ringis. Aga vaata praegu seda teemat: iga teine post teeb kaassportlast maha. See ei ole ilus, ei ole sportlik. Näib, et asi on veel teie endi jaoks ka segane.
Ehk ei peaks kõrvalseisjana teemat torkima, kuid kuna Eli Viielo blogi oli avalik ja ma seda juhtumisi lugesin (vähemalt teatud postitusi), siis kasutan kommenteerimisvõimalust. Mida ma tahan öelda: vahet ei ole, kas poliitika või sport või muu – kui on probleem, rääkige asi selgeks. Praegu jätavad asjameeste postitused tõepoolest üsna halva mulje. Nagu poliitikud oleks kokku sattunud… Kui asi on juba avalikuks saanud, viige see lõpuni. Poolikud ja segased asjad külvavad segadust, tekitavad mõttetuid pingeid, heidavad varje jne. Äärmiselt ebasportlik.
Teine üldine kommentaar (ei ole seotud selle väga segase looga): on vaja aru saada, et tiim, treeneritöö jms ei seisne üksnes õpetamises, kuidas tõsta raskusi. Treenerid ja vanemad tiimikaaslased võiksid nooremaid psühholoogiliselt toetada. Me kõik eksime aeg-ajalt. Eksinu üle parda heitmine võib olla lahendus, kuid kas parim? Kui meeeskonnas on jama, siis on see kõikide liikmete jama, küsimusi peaks endale aga esitama ka treener.
