Tragl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kas need sajad kergejõustlikased kannaksid selle vigastuse kohe ette?
Sest mina olen neid õlavalutajaid surujaid näinud küll ja küll
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Gmaster, äkki annad oma hinnangu õigest surumistehnikast? Mis sellest õlgade kohalt süvendatud pingist arvad?
Pink peaks just veidi laiem olema. Vigastuste oht suureneb, kui puudub korralik toetuspunkt, lisaks kui õlad pingilt läbi vajuvad suureneb ka rinna-lihaste liig-venituse oht jne. Ikka pink laiemaks ühesõnaga.
Aga ei muidugi jah, kulturist ei peakski täiesti jõutõstja moodi suruma. Eesmärgid ju tõesti erinevad. Küll aga tuleb asjale mitme punkti alt läheneda. Kehva tehnikaga enda vigastamine pole ühelgi juhul mõtekas, isegi kui suudad seal oma lihast 10-20% paremini töödelda. Üks suurem vigastus on enamasti selline tagasilöök, et sa ei jõua elu sees seda kasutegurit realiseerida. Seega pigem teha ohutult ja nõksa väiksema effektiivsusega seda surumist oma rinnale – aga olla kindel, et saad sooritusega hakkama ka järgmised 20-30 aastat järjest ilma probleemideta.
Pealegi, isegi kui hõlmad rinda veidi vähem, siis mõned jõutõstjate surumise tehnika-nipid kasutusele võttes suudad sa lisaks ohutusele ka siiski üldjuhul rohkem suruda. Ehk teed selle veidi väiksema lihase hõlmamise jälle üldise koormuse ja jätkusuutlikkusega tagasi.
Mida laiemaks pink läheb, seda raskemaks muutub olukord õlaliigsele ja abaluule. Tulemuseks vigastused. Kui pink on liiga kitsas, siis jah, tasakaal kaob. Tulemuseks jälle vigastused. Pink tuleks teha oma keha järgi.
Ma usun, et jõutõstjad ei lähtu oma asendi puhul siiski eelkõige ohutusest. Mu meelest muutub liigutus ohutumaks just siis, kui käed kitsamaks viia (vähendab rinna osakaalu). Jõutõstjatelt tasuks siis üle võtta liigutuse kaar (surudes üles kerge kaar suunaga taha).
Ohutusega on nii mõndagi tegemist. Keskmise kulturisti õlad kehast eemal, kang lõua alla laia haardega tehnika puhul on vaid aja küsimus millal õlg läheb enamasti. Jõutõstja eesmärk ei olegi niiväga rinnalihast töösse kaasata, pigem võetakse seda vähemaks. Rõhk lendab triitsale, seljale, jalgadele – kõigele suures mahus. Kogu keha lülitatakse surumisse max. võimsusel sisse.
Ega kulturistidele polegi väga mõtet jõutõstjate surumist kiita, kuna eesmärgid on erinevad ja kulturistil puudub mõte jõutõstja moodi teha. Olen lugenud, et rinnalt surumise ohutuse suurendamiseks oleks vaja hoopis pinki ümber teha. Õlgade juurest peaks kitsam olema vms. Ma ei kujuta küll ette, kuidas seal tasakaaluga on, ja pole ka sellist pinki kuskil näinud.
Ohutusega pole seal mingit pistmist, puhtalt soorituse optimeerimine vastavalt reeglitele (lühem trajektoor, rinnalihase parem kaasamine). Maailmas on sadu kergejõustiklasi (kuuli- ja kettamehed), kes pidevalt ilma igasuguse varustuseta 200+ kg rinnalt suruvad ja seda jõutõstja ning ka kulturisti jaoks kohutava tehnikaga, aga pole veel kuulnud, et keegi neist lamades surumisega oma õlga oleks vigastanud.
Rinnalt surumine on jõutreeningu kõige vigastusterohkem harjutus. Kui seda saaks asendada, ei peaks seda üldse tegema.
Ma arvan, et 3-4x nädalas 10-12 km on väga adekvaatne koormus, et hea toitumisega visuaalseid muutuseid näha.
Ma isegi väga pikemaks neid jooksusid ei venitaks.
Olenevalt rasvaprossast võid saada ka head jalad ja kõhu.
Kaloraaži kohta .. kuni 500 kcal defitsiidis.
“Jooksen umbes 10-12 km, eelmine nädal jooksin ükskord ka 15 ja teinekord 19,5 km.”
Ma saan aru, et ta jookseb üle 10 km iga kord. Ja tahab kaalu langetada 53 kilolt 52-le.
Ausalt öeldes ei saanud aru, milles probleem on ja mida saavutada tahad. Mõtle see enda jaoks hästi läbi ja kirjuta uuesti.
Ma olen püüdnud veenda ennast MP kategooria vajalikkuses, kuid nüüd seda viimast videot vaadates vajus õhuloss jälle kokku. Kõige rohkem häirib see, et mehed surutakse selles kategoorias mingitesse naiselikesse raamidesse. Kõndimine, poosid, muu – nagu modellide eneseekponeerimine. Kui hinnatakse naha kvaliteeti, kena näolappi, ilusaid pükse ja vägevat soengut, siis milleks neile meestele üldse musklid? Minu jaoks on täiesti mõttetu kategooria, mis lähtub lihastest, kuid mis ei võimalda üheski asendis nende lihaste näitamist. Oleks seal selline võimalus olemas, oleks asi tunduvalt lootustandvam.
Tere kõigile!
Tore, et on tekkinud põnev arutelu uue spordiala suhtes! Minu isiklik arvamus uuest spordialast on hetkel selline, et see on aja küsimus kui menś physique kategooria mehed on samasugused nagu klassikalised kulturistid.
Kui nii läheb, siis see on puhtalt kohtunike probleem. Üldiselt ei olegi ükski kohtunik võimeline sellist ala hindama. Probleem ei olegi niivõrd kohtunikes, kui selles, et see ei ole päris normaalne ala. Sama asi on bikini fitnessiga.
LKV viitas õigesti, et see ei ole probleem, kui nt bodifitnessist võistleb atleetikus ka. Aga MP ja kulturism on kaks äärmust, mida ei ole lihtsalt võimalik kokku panna. Sama asi bikini ja bodifitnessiga.
Minu meelest on hapu see, kui võistleja võistleb nii kulturismis kui ka physiques, nii bikinis kui ka bodyfitnessis… Täiesti erinevad nõuded on nendel aladel!
Saan aru kulturism/fitness ja athletic fitness, atheltic fitness ja bodyfitness…
Ma püüdsin sellele ka ühes postituses tähelepanu juhtida, kuid korraldajaid ei näi see põrmugi häirivat, mis on kummaline. Siin peaks kohe alguses selge vahe sisse tegema. Või siis peaks olema selge, et kulturismi katis võistlejal puudub igasugune lootus füüsikus kõrget kohta saada – võistelgu kui tahab, aga ärgu lootusi hellitagu.
Raske öelda. Pigem kaldun arvama, et mõned üksikindiviidid lihtsalt teevad mis nad tahavad ja IFBB-s ei ole jõudu, mis neid takistaks. Ühesõnaga näkku irvitamine tervele süsteemile. Ma ei usu, et amatöörspordis ükski keemiat täis topitud koll oluliselt mõjutaks toidulisandite tööstust.
IFBB puhul tekib küsimus, kellele on kasulik, et dopingukontrolle läbi ei viidaks?
Asja taga on fitnessitööstus, eelkõige lisanditööstus. IFBB sõltub äridest. Ärid määravad kursi.
