tonyx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
sellised lood ajavad ikka hirmu nahka küll. keegi siin alles rääkis, et tal oli mingist pulbrist selg mädanema läinud. peale tai kane ja fast’i ei julge küll midagi võtta.
valku võtan juurde selleks, et tehtud trenn võimalikult täie ette läheks ja trennile kulutatud aeg võimalikult efektiivselt ära kasutatud saaks. eks igaühel läheb kuskilt piir, mida ta on nõus suurema lihase saamise nimel tegema, aga kui kellegi piir läheb madalamalt kui kellegi teise oma, siis see ei anna veel alust hinnangut anda.
mis sa punamytsike näiteks arvaksid, kui mõni steroidimees, kuuldes et sina steroide ei pane, sulle ütleks, et mida sa siis üldse trenni teed, kui sulle lihas poogen on? kas oleksid temaga nõus ja hakkaks ka steroide panema või jätaksid trenni hoopis pooleli?
täna proovisin siis nelja kuhjaga supilusikatäie asemel kolm normaalset supilusikatäit – vahe on nagu öö ja päev! sai vist eile tõesti liiga kange jook kokku segatud. loomulikult ei joo ma seda maitseelamuste saamiseks, aga kuna FASTi Hera + Soja mulle tõepoolest _maitsesid_, siis oli esimene ehmatus suur. nii oluline see lihas mulle ka ei ole, et arnoldi eeskujul kasvõi lehamsõnnikut kugistaks, kui see muskleid peaks kasvatama. sellisel juhul valiks pigem juba aeglasema kasvu ja kehvema tulemuse, sest minu treeningu eesm2rk pole kunagi olnud v6istlused ja konkureerimine, vaid yksnes suurem rahulolu iseendaga, parem enesetunne, tugevam tervis ning asjaga kaasask2iv meelitav t2helepanu naiste poolt pole samuti paha:)
aga üldiselt probleem lahendatud, eilne segu tuli lihtsalt liiga kange ja asi ants. tänud kõigile, kes asjalikke lahendusi pakkusid:)
tegelikult segasin need neli supilusikatäit isegi 700 ml veega, rohkem lihtsalt sheikerisse ei mahu. samas paki peal soovitatakse 4 supilusikatäit segada 200-300 ml veega, ei kujuta ette, mis maitsega see veel olla võib.
järgmine kord proovin ilmselt kolme lusikatäiega läbi ajada, vee kogust enam suurendada ei saa (kui just kaks sheikeritäit ei sega). või on keegi proovinud kakaoga või piimaga segada või miskit?
miks ta ometi nii magus peab olema? seda aspartaami on vist lausa kamaluga visatud sinna. kuidas seda magusust ometi neutraliseerida? praegu on küll tunne, et 360 krooni sai maha visatud, sest juua see kraam küll ei kõlba.
FAST’i maitsestamata ja magustamata pulbrid olid selle kõrval lausa taevalikud. kahjuks polnud neid lihtsalt Tartus müügil, siis kui ostma läksin (väike vihje FAST’i meestele, varustage oma Tartu esindust ka ikka aegajalt!). mõtlesin, et prooviks siis konkureerivat toodet, aga praegu on küll pigem kahetsus peal. paisutagu see No 1 mu lihaseid või kui õhupalle, aga kui selle nimel peaks iga päev sellist jooki jooma, siis võtab küll kahtlema.
kurat ja põrgu, jälle tuli copy/pastega nagu pudru ja kapsad. vaadake sama teksti siit uuesti:
http://www.divxsubtitles.net/avatar/toit.htm
see foorum siin on bugine, iga threadi esimene mess tuleb selline. järgmised messid on juba liigendatavad.
ei tea, kas see on õige või vale, aga ise reguleerin oma pause pulsimõõtjaga.
kui seeria järel on pulss tõusnud 130-140 peale, siis ootan enne järgmise seeria alustamist, millal pulss taastub 100-110 peale, et vältida liigset valkude põletamist ja sellest tulenevat võimalikku kahju lihaskasvule. ühesõnaga püüan hoida ennast kogu trenni vältel enam-vähem rasvapõletustsoonis, et põletada võimalikult palju pekki ja võimalikult vähe lihast. trenni lõpupoole taastub pulss aeglasemalt, siis peab pikemaid pause tegema, kuid kindlasti eelistan pigem natuke molutada, kui valgupõletustsoonis rassida.
aga isegi, kui mul see omaaretatud teooria suisa vääraks osutub, on selline mõõdukate vahedega trenn ikkagi mõnusam, kui mingite arbitraarsete 45-sekundiliste vahedega rauda väänata, samal ajal kui endal süda kolgib sees nii et silme ees läheb ähmaseks.
ketshupist – ketshupit kardan seetõttu, et sealne suur kogus suhkrut pidavat maomahlade tööd tugevalt pärssima. seega jääb koos ketshupiga toitu süües oluline maos seedimise tsükkel tublisti nõrgemaks, kui see oleks ilma suhkruta. tulemusena omandab inimene söödud toidust palju vähem toitaineid. ning näiteks kuna ma juba põhimõtteliselt mingeid valgupulbreid ei tarvita, siis on minu jaoks oluline, et kogu söödud toit läheks asja ette.
suhkruasendajast – suhkruasendajaga teed olen joonud juba üle aasta, kusjuures magusaisu pole sugugi suurenenud, pigem vastupidi, tundub teine pea sootuks kadunud olevat. vanasti ikka tõmbas kõvasti igasugu kookide ja saiakeste poole, nüüd jätavad täiesti külmaks. sõber tuli täna kotitäie kommidega, natuke nokitsesin seal kallal, aga lõppkokkuvõttes polnud mingit tahmist neid magusaid asjakesi keele peale sättida, sõin ainult kaks kommi, ülejäänud jätsin sõbrale. seega vähemalt enda peal ma küll mingit magusaisu suurenemist täheldanud pole. ka apelsine-banaane söön sama palju kui varem ning ketshupit kallan juba aastaid ühtemoodi, nii et isegi mingeid varjatumat suhkruisu tõusu ei oska täheldada.
aeroobseks tegevuseks kaalusin rattasõitu, jooksmist, ujumist ja squashi. kuna ujudes ei saa pulsimõõturit kasutada (vähemalt mitte minu mudelit), jooksmist ma lihtsalt ei talu, rattaga sõidan niikuinii kogu aeg ning lähim squash on linna teises otsas, otsustasin hoopis improviseerida ning samamoodi koduste meetoditega jätkata, nagu senini jõuharjutustega teinud olen. lemmikmuusika kõlaritesse, kummassegi kätte neljakilosed hantlid ning, ärge naerge, 45 minutiks peegli ette ööklubi tantsulõvi etendama:)
sest nagu ma aru sain, pole vahet, mida teha, peaasi, et pulss 45 minuti jooksul 130 kandis saab hoitud. pealegi mu tantsuoskused pole just kiita, ehk saan harvadeks ööklubis käimisteks sel moel ka veidi enesekindlust tantsupõrandale siirdumiseks:) ning kahe esimese sessiooni järel olen maksimaalselt rahul, sest:
1) pulssi annab tantsu pealt ideaalselt reguleerida (erinevalt squashist, kus võistlusmoment tihtipeale tempot langetada ei luba).
2) vahepeal juua lonksata on samuti lihtsamast lihtsam (erinevalt jooksmisest või ujumisest, kus joogini pääseb alles pärast treeningu lõppu).
3) tänu neljakilostele hantlitele on ka ülakehal korralikult tegevust (erinevalt rattast ja jooksust).
4) lemmikmuusikat saabki liialt harva kuulatud, lisaks annab see olulist lisaenergiat (erinevalt ujumisest, kus vikerviiside saatel võib magama jääda, või rattast ja jooksust, mis vähemalt minu puhul nõuaksid lisainvesteeringuid portatiivsetesse muusikakuulamisvahenditesse, või squashist, kus muusika kuulamine pole isegi mingi arutlusteema).
5) koduste tingimuste eelis nr 1 – pärast trenni üksnes kaks sammu dushi alla (sellega suuda võistelda ehk ainult ujula).
6) koduste tingimuste eelis nr 2 – kaks sammu külmkapini. pärast trenni esimeseks näljaks natuke kohupiima, jogurtit või riisigalett tuunikalaga – ideaalne! ja ei mingit mitmetunnist nälgimist või kõhukorinat. hüva, teiste alade puhul võib ju spordikotist isegi mingi powerbari või protein dringi välja kraamida (kuigi see vist suht kallis ja eksootiline lõbu), aga normaalselt söömiseks tuleb ikka kõigepealt koju jõuda.
7) olgugi, et tegemist võib olla pooleldi soovunelma ning pooleldi higise kõhu peal tekkinud valguse ja varjude mänguga, hakkasid mulle viimase trenni ajal peeglist esimest korda mingid hägused sixpackilaadsed piirjooned paistma:) ma saan muidugi mõistusega aru, et üksnes kahe pekipõletamiskorra järel ei maksaks sinna suunda veel vaadatagi. ometigi, kerged piirjooned juba paistsid ning sellest nägemusest (isegi kui see oli meelepete) sain indu ning kinnitust, et aeroobne element ongi ilmselt juba pikemat aega see oluline puuduv komponent olnud.
eeskätt võlgnen ma selle muudatuse eest loomulikult tänu kõigile, kes siin threadis nõu on andnud. suur tänu!
palju head nõuandeid! sahtlis vedeleb mul kasutult pulsimõõtur, selle tean nüüd järgmine kord rattaga sõitma minnes peale panna. saan ma õieti aru, et peaksis pulsi vähemalt paarkümmend minutit vahemikus 125 – 170 hoidma? see peaks siis see rasvapõletusvahemik olema?
küpsised ja kondentspiim maha jätta on lihtsad, niikuinii mekin neid korra kuus või harvemgi. hoopis hullemaks pean aga oma ketshupisõltuvust – seda läheb ikka praktiliselt iga sooja toidukorra juurde. kusjuures mitte ühegi ketshupipurgi pealt ei selgu, KUI palju seal siis kinkreetselt suhkrut on. aga kuuldavasti palju.
olen kuulnud suhkruvabadest ketshupitest, aga yhestki eesti poest pole mul sellist veel leida õnnestunud. äkki keegi teab soovitada, kust otsida ja osta? kui vähegi võimalik, vahetaksin pigem tavalise ketshupi kallima suhkruvaba vastu, kui et loobun üldse (sest millega ma siis kana ja riisi mahlasemaks maitsestan?).
vaadake sedasama juttu parem siit – http://www.hot.ee/antonpoiss/pekk.htm
siis on vähemalt liigendus normaalne. loodetavasti keegi viitsib siiasamasse foorumisse vastata.
