tony
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma ei taha nüüd mingi party pooper olla, aga nii palju kui mina kuulsin (ja piltidelt nägin), siis läks Kaidol 270kg ajal tagumik pingilt lahti. Ega ei saa ju süüdistada ka – vaja suruda ju, suur raskus ka.
Pärast olevat see seal jutuks ka tulnud, kuid siis tuli jõutõsteliidu presidendi staatus jutus välja.
Nojah, jälle ehedal kujul ehteestlaslik kadedus! Ma ei hakka siin teoretiseerima Kaido katse puhtuse üle, sest kuigi olin võistlusel kohal, otsustavad katse kõlblikkuse üle ikkagi kohtunikud ja minu mäletamist mööda võeti katse häältega 3:0 vastu. Mis siin vaielda? Ja subjektiivselt võttes võin öelda, et ei minul ega vist ühelgi pealtvaatajal ei tekkinud katse puhtuse osas vähimatki kahtlust. Võistlusel kahtlemata oli “piiripealseid” õnnestunuid katseid, mis 2:1 häältega vastu võeti, aga ükski Kaido katse nende hulka ei kuulunud. Ja ka kohtunikud olid tublid, mina nende keerulise töö kohta küll ühtki halba sõna ei ütleks. Ainult ühe katse tulemus vist läkski seenioride hulgas žürii poolt ümbermuutmisele- Margus Reegi 225 kg. Rahvale otsuse põhjust ei teatatud, seega huvitaks mind, milles seal probleem oli?
Aga selline must kadedus hämmastab mind küll- selle asemel, et keskenduda oma tulemuse parandamisele, üritatakse hoopis konkurendi tulemust kuidagi pisendada… Keegi ei keela ju üritada Kaido tulemust ületada- kui mitte absoluutse tulemuse osas, siis Wilks’i punktidega. Eestlased on ikka ületamatud oma kaigaste kodaratesse loopimise oskuse poolest
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tean näiteks inimeste hulgas, kes tegelevad ise aktiivselt spordiga, mitmeid, kes räägivad siiamaani Noole kettaheitekatsest Sydney olümpial kui tegelikult üleastutud katsest, millega talle olümpiakuld kingiti!!! Oleks sealse võistluse žürii koosnenud eestlastest, oleks Noolelt tõenäoliselt see katse ka ära võetud 
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Samuti oli väga paha lugeda kommentaare, mis kuni eelmise aasta Osaka MMini sageli kettaheitevõistluste tulemustega kaasnesid, kui Kanter järjekordselt Aleknale kaotas. Ca pooled kommentaarid olid alati stiilis “Mõttetu mees Kanter, aeg pillid kotti panna, sa ei hakkagi võitma…” Ja tegu oli sel hetkel kindlalt maailma kettaheitjaga nr. 2!!! On see siis nii väga paha saavutus? Kas poleks see ka siis suurepärane, kui Kanter oleks “igaveseks teiseks” jäänudki!? Mida on neil mürgistel kommenteerijatel võrreldavat vastu panna?Siin eelkõnelejad on andnud juba palju häid soovitusi- tee kindlasti Capoguy soovitatud harjutusi (kui muidugi valu ei sega), lisaks treeni kindlasti ka õla tagaosa. Hobusepalsamiga võid määrida (MSM Power), aga võid ka Fastumit või Diclacit proovida, mõju on individuaalne. Lendamine unusta seni ära, kuni õlg seda tehes tunda annab. Võimalik, et pead lendamised üldse oma treeningkavast välja jätma, mina olen igatahes nii teinud. Rinnalt surumist tee kindlasti jõutõstjate stiilis (küünarnukid võimalikult keha lähedal), kui surud nii, et isoleerid rohkem rinnalihast, hoides käsivarred keha pikitelje suhtes täisnurga all- nagu teevad kulturistid, langeb õlaliigesele suurem koormus ja riskid vigastuse süvenemisega. Võimalik, et saad ilma valuta suruda vaid kitsa haardega- siis esialgu surugi nii, kuni õlg paraneb. Võimalik, et ei saa selili üldse suure valu tõttu suruda- siis proovi kaldpingil suruda. Ühesõnaga otsi üles harjutused ja nurgad, mida kasutades valu ei tunne või tunned seda minimaalselt. Arsti juures käi kindlasti, aga spetsialisti juures, mitte perearsti- vali mõni tuntud spordiarst või traumatoloog- ortopeed. Süstid võivad aidata, aga ei pruugi- minul näiteks ei aidanud. Sul probleem ilmselt õlaliigeses, sidemetes või kõõlustes, see tähendab, et õlalihaseid võid ja peadki edasi treenima- aga ainult harjutustega, mis valu ei tee- ja see harjutuste valik on kindlasti individuaalne. Tugev lihas toetab liigest, vähendades sellele langevat koormust. Jäta ära harjutused, kus õlaliiges võib sattuda liiga suure pinge või ebamugava nurga alla- näiteks ei soovita kangi tõmmet lõua alla (upright row), lõuatõmmet kukla taha, kukla tagant surumist. Isegi laia haardega lõuatõmme võib olla ebasoovitav, kasuta kitsast althaaret või neutraalset haaret (peopesad vastkuti). Ja kasuta enne trenni soojendavaid salve! Mul on endal õlgadega aastaid probleeme olnud ja siiamaani annavad tunda, ehkki püüan nendega väga targalt ümber käia. Oleksin alguses targem olnud, poleks ilmselt neid jamasid ka tulnud, aga no inimene õpib ju ikka ainult oma vigadest
“> Praegu järgin ise ka hoolsalt sulle antud soovitusi ja õlad lähevad tasapisi paremaks, ehkki on 6-7 aastat vahelduva eduga tunda andnud. Arst soovitas paar aastat tagasi ka oppi, aga selle jätaksin siiski viimaseks võimaluseks. Head paranemist!Kas sellega võib kaasneda mingit probleemi (Olen kuulnud et ei tasuks ebavõrdselt treenida ) , kui teha näiteks biitsepsit ,rinnalt surumist või mingit harjutust , mida on võimalik teha rinnaltsurumispingi ja kangiga kodus iga hommik ja + kolmel päeval nädalas käin ka jõusaalis ( tavaliselt õhtuti E,K,R) ?Äkki loeksid alustuseks I. Otsuse “Kulturism ja Fitness” läbi, jääksid ehk paljud rumalad küsimused esitamata… Link http://www.fitness.ee/lehed/amazon/materja…s_kulturism.pdf
Aga ise ütleks- rohkem pole alati parem!
Alessandro need tulemused pole veel midagi
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Gladkikh Sergey 1989 RUS 60,95kehakaal 260,0kükk 160,0surumine 235,0 Tõmme 655,0 kogusumma, seda nägin ma oma silmaga. Päris uskumatu.
Nojah, aga siin tegu siiski mehe, mitte naisega, minu toodud tulemuste taga olid pea sama rasked NAISED… Nagu näha, tõmbes ja surumises need naised isegi ületavad sinu vene juuniori tulemusi, mida uskumatuks pead
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>tony,väärt jutt! TänudPalun, palun!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tean paari kümnevõistlejat, nemad küll rinda ei tee.Ning ma ei väitnud, et enamuse tööd teeb ära trapets, ma alustasin reie – ja tuharalihastega.Enamus jõudu kuulitõukel tuleb ikka jalgadest ja puusadest.Nojah, sulle ikka meeldib vaielda teemadel, mida ei valda- vot sellepärast saingi pahaseks ja hüppasin sulle üsna teravalt peale
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Inimene tahab asjalikku nõu, aga sina vastad talle teemal, millest sul tegelikult õrna aimugi pole- kogu sinu kokkupuude kuulitõukega piirdub paari kümnevõistlejast sõbra ja mõne suvalise ingliskeelse saidiga, kust “tarkusi” ammutad. Kõigepealt suunad inimese klassikalist tõstmist treenima (põhimõte on muidugi õige, vaja on treenida plahvatuslikkust, mida enamuses tõstjate treening ka teeb, aga kõiki tõstjate treeningharjutusi pole kuulitõukajal küll mingit mõtet teha, vaja on valida neist kasulikumad enda jaoks), siis väidad talle, et lamades surumist pole mingit mõtet teha, soovitad selle asemel pigem trapetsit treenida ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja lõpuks tuleb välja, et sinu informatsiooniallikad on 2 kümnevõistlejast tuttavat. Millised on nende tulemused kümnevõistluses ja kuulitõukes? Tean hästi, et KÕIK Eesti kümnevõistluse tipud, keda ma isiklikult treenimas olen näinud (ja neid on 3-4 tükki kindlasti), kasutavad oma jõutreeningus heitealade arendamiseks ka lamades surumist, seda tegi ka olümpiavõitja Erki Nool, kelle rekord selles harjutuses peaks olema 150 kg juures. Kas ma olen kuskil öelnud, et kuulitõukel pole jalgade ja kerelihaste jõud ja kiirus tähtis? Loomulikult on, kogu algkiirenduse saab kuul just nende lihaste plahvatusliku töö abil, käsi annab kuulile vaid liikumissuuna ja lõppkiirenduse. Nii et kahtlemata on jalgade jõud ja kiirus kuulitõukes olulisemad kui käte (ja rinna) jõud, aga ega see veel tähenda, et viimaseid üldse tarvis poleks treenida. Mõned treeningõpetuse raamatud näiteks väidavad, et 10kg juurdekasvu lamades surumises võrdub kuulitõukes 30 cmiga. Selili surumine pole ehk kõige olulisem harjutus, mille abil oma kuulitõuketulemust parandada, aga oluline on ta kindlasti.Kogu mu jutu mõte on selles, et kui ikka teemat ei valda, pole tarvis inimesi segadusse ajada või neile suisa valeinformatsiooni jagada- sa ei pea vastama teemale, mille kohta sul midagi asjalikku öelda pole! Kui tead midagi kindlalt või on isiklikke kogemusi, on su nõuanded kindlasti teretulnud, kui aga millestki vaid kuulnud oled, siis võiksid oma postituses ka niiviisi väljenduda- “ma arvan, aga pole kindel” ,”olen kuskilt kuulnud/lugenud” etc, mitte väljenduda, nagu kõlaks su postituses lõplik tõde.
Rinda nüüd küll kuulitõukajad ei treeni, see lihas ei ole kuulitõukajale vajalik.Enamuse tööst teevad reielihased, tuharalihased, erinevad keha keskosa – ja puusalihased, trapets.Vähemal määral ka delta ja triitseps.Ma ei näe põhjust, miks kuulitõukaja peaks rinnalt surumist tegema.Kas sa tunned isiklikult mõnd kuulitõukajat? Oled nende trenne näinud? Mina tunnen ja olen ka nendega koos treeninud.Sa teoretiseerid, et enamuse tööst teeb kuulitõukes ära trapets??? Mismoodi? Selle üle tõesti vaieldakse, kas kuulitõukaja jaoks on paremaks jõuharjutuseks horisontaal- või kaldpingil surumine, aga üks neist on kindlasti ülakeha jaoks põhiliseks harjutuseks. Mõtle natuke loogiliselt, kuidas liigub käsi kuuli õhku paisates… Põhilised ülakehalihased, mis töötavad, on rind, triitseps ja delta. Muidugi on jalal ja kerelihastel vähemalt sama suur roll hea tulemuse saavutamisel, aga ma kahtlen, kas trapetsil
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Muide, Youtubest võid leida piisavalt surumisvideosid, kus tippkuulitõukajad suruvad selili 250kg kanti raskuseid, mõned isegi suuremaid. Miks nad seda peaksid tegema, kui sinu jutu järgi ei ole neil mingit mõtet antud harjutust treenida? Kas nad lihtsalt uhkustavad ja näitavad rahvale oma suurt jõudu harjutuses, mida nad kunagi ei treeni? Millised võiksid olla nende tulemused veel siis, kui nad lamades surumist treenima hakkaksid? Või nad raiskavad siiski oma kallist trenniaega harjutuse peale, millest neil tegelikult mingit kasu pole? Tahavad lihtsalt inimestele näidata,et nad on ka tugevad ja treenivad selle demonstreerimiseks enda jaoks täiesti mittevajalikke lihaseid? Või leiad ise parema loogilise seletuse?Tahaks teada mis teha just jalgadele.Kangi rinnalevõtt, rebimine, kükk- need oleksid põhiharjutused. Lisaks ei teeks paha aegajalt ka jõutõmmet teha. Neist rebimine ja rinnalevõtt on otseselt plahvatusliku jõu arendamiseks, kükki võiksid teha nii absoluutse jõu arendamiseks kui ka vahepeal samuti plahvatuslikule jõule rõhudes- sel juhul kasutad lihtsalt 50- 80% raskusi ja tõused kükist võimalikult kiiresti üles. No ja ülakehale oleks põhiharjutusteks kindlasti lamades surumine ja surumine kaldpingil- viimane ehk isegi rohkem, liigub ju kuulitõukel käsi ette- üles, nagu ka kaldpingil surumise puhul. Eks need ongi heitjate põhiharjutused, mida nad päevast päeva teevad, paljud neist ei kasutagi muid harjutusi üldse. Aga ikkagi oleks hea vigastuste ennetamiseks ja lihaste düsbalansi vältimiseks treenida ka selga, kõhtu ja õlga.
Pane otsingusse 5×5 kava, Oskaril on tõlgitud terve artikkel sellest. Saad oma kõigile küsimustele ammendavad vastused, ma arvan.
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=2795
Siin siis link antud artiklile.
Kuidas näeb välja korrektne harjutuse sooritamine? Ei leinud videot kuskilt. Kuidas jalgade asend harjutuse algul ja lõpul? Kas põlvedest kasa aitamine on lubatud?Kasulik harjutus, aga vigastusteoht tundub suur ebakorrektsel sooritamisel.
Vastan siis ka algsele küsimusele- jalgade asend võiks olla vähemalt õlgade laiuselt (ise hoian veidi laiemalt, saan enda jaoks stabiilsema asendi, aga proovima peab ise, kuidas mugavam on), põlvest sirged jalad. No ja kui seeria lõpul enam ühtegi korda puhtalt suruda ei jõua, saad väikest jalgade abi kasutades, põlvenõksuga teha soovi korral ka mõned sunnitud kordused. Käte asend võiks samuti olla õlgadest pisut laiem, aga haaret võid trennide lõikes soovitavalt varieerida- kitsama haarde korral saab suurema koormuse ka triitseps, laiema haarde puhul langeb suur osa koormusest õlale. Aga suurimaid raskusi suudad tõenäoliselt tõsta keskmist haaret kasutades. Vigastuseohuga on nii, et seljale võib halvasti mõjuda küll, sest raskemate korduste ajal kiputakse end ikka liigselt taha painutama ( et kaasata surumisse ka rinna ülaosa, tehes harjutuse sooritamise kergemaks) tekitades seljas niiviisi ülepinget. Need videod on selles osas üsna illustreerivad- esimene, kus surub naine (Kara Bohigian), laseb ta raskemate korduste puhul end ikka üsna tahapoole paindesse, seda on selgelt näha. Ja on individuaalne, kuidas see seljale mõjub- mõnele ei tee midagi, mõnel teeb selja natuke kangeks lühikeseks ajaks, mõnel aga teeb selja nii valusaks, et tükk aega ei lase midagi teha. Teised videod, kus Mark Rippetoe õpetab püsti surumist, keskendubki ta just sama probleemi vältimisele- selleks ta õpetabki algasendis puusad taha viima ja siis surumist alustades need nõksuga ette tooma, et surumise ajal poleks selg nõgus ja taha kallutatud ja saaksid suruda trajektooril eest- taha pea kohale, mis kaasabki töösse suuremal määral just õlalihased, vähendades samal ajal pingeid seljas. Igatahes teoreetiliselt tundub Rippetoel õigus olevat, video on õpetlik, proovin oma järgmises õlatrennis ka nii suruda. Aga muud erilist vigastuseohtu siin küll pole, tegu on väga hea baasharjutusega, mida võiks võimalusel eelistada istudes surumisele, sest püsti surumine kaasab harjutuse sooritamisse palju rohkem stabiliseerivaid lihaseid, olles seega raskem ja tõhusam oma toimelt. Lisaks on suureks plussiks soovi korral lihtne sunnitud korduste kasutamine- surumise juures natuke jalgu abiks võttes.
Vahe on selles, et svungi puhul aidatakse jalgadega kaasa. Põlvenõksuga.Jah, nii see on, svung võimaldab kasutada seetõttu ka suuremaid raskusi. Ja kui tahate näha tõesti eeskujulikku svungi sooritamist, käige klassikalise tõstmise meeste treeningut vaatamas- nende meeste puhul tehakse kangi rinnalt üles surumisel mitte osa tööd, vaid lausa põhiline töö ära jalgadega, mitte õla- triitsepsiga. Tegu nagu polekski surumisega, on üks plahvatuslik kangi üles paiskamine. See on ka mõistetav, sest nad treenivad svungi tõukamise arendamiseks ja tõukamise reeglid näevad ette, et ei tohi tekkida mingit silmaga nähtavat seisakut kangi liikumisel ülesse, vastasel korral on tegemist nn. järelsurumisega ja katset lihtsalt ei loeta, hoolimata sellest, et sa ta sirgetele kätele said. Tegelikult svung ongi sisuliselt tõukamine, ei toimu lihtsalt käärallaistet. Ja et veelgi jalgade tööd rõhutada, svungitakse ka kukla tagant ja kasutatakse vägagi suuri raskusi. Igatahes võin neile öelda, kes svungil ja püsti surumisel vahet ei tee, et õigel sooritamisel on need kaks täiesti erinevat asja- ühega treenitakse põhiliselt tõukamist, jalalihaste plahvatuslikku tööd, kus muidugi õlal ja triitsepsil on ka oma roll, aga peamiselt stabiliseeriv, ja teine on puhas õla- triitsepsi harjutus. Ja raskuste vahed võivad olla meeletud- mees, kes svungib 140 kiloga, ei pruugi püsti suruda rohkem kui 80 kg- ga. Ja vastupidi- ise ma näiteks spetsiaalselt svungi ei tee, tavaliselt lihtsalt lõpetan püsti surumise seeria 1- 2 katsega, kus aitan natuke jalaga kaasa, kui enam puhtalt suruda ei jõua ning kui mu rekord on püsti surumises 110 kg- ga 2 kordust, siis svungida suudan vast 130- ga 2 kordust. Aga kui treeniksin esmajärjekorras plahvatuslikku svungi, mitte surumist, hakkaksid mu svungi näitajad kindlasti paranema ja surumise omad kahanema…
Muretse parem vere hüübivuse pärast:OK, märkus on omal kohal, aga kui vere trombotsüütide sisaldusega kõik korras ja mingit veritsemist pole täheldanud pärast 1 pudeli (250 ml) Mölleri kalamaksaõli ära tarvitamist doosiga ca 6-7 ml päevas, siis kuidas oleks ikkagi vastustega mu küsimustele? Senini olen tagajärgedest täheldanud vaid kõõma tekke olulist vähenemist ja vererõhu mõningast langust, mille võib vist suurel määral just kalamaksaõli arvele panna, sest midagi muud toitumises ja vitamiinide-mineraalide tarvitamises muutnud pole. Loomulikult pole mul kavatsust võtta 10 ml kalaõli päevas, kui see mu tervisele halvasti hakkab mõjuma. Samas erinevate teemade alt olen lugenud, et inimesed (ka Fred ise) tarvitavad kala(maksa)õli lonksudena ja ma usun küll, et niimoodi võttes on kogused küll vähemalt 10 ml päevas, kui arvestada seda, kui vähe see 5 milliliitrine teelusikatäis ikkagi on. Kas kellelgi neist on olnud probleeme vere hüübivusega? Ma ei tea seda… Ja olen lugenud ühe teema alt ka, et sul, Rotteril, on olnud tõesti probleeme haavanditega juba norm. doosi kalaõli tarvitamise puhul. Äkki on see sinu individuaalne eripära? Igatahes tänud märkuse eest, üritan olla ettevaatlik ega torma kohe liitrite kaupa kalaõli jooma
Ja ma arvan, et 30 mg Q10 koensüümi päevas vähendab ka natuke võimaliku veritsemise probleemi, kas pole?Ja muide, Rotter, avastasin su hingelt ühe patu
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- nimelt sirvisin sinu rubriigis “küsi Oldmanilt” (miks see pole juba ümber nimetatud “küsi Rotterilt” rubriigiks?) sarnase küsimuse teema alt “Mölleri kalamaksaõli”, kus küll inimesed arutlevad selle teema ümber, aga mitte sina, kuigi küsitud on ju Sinult??? Kas sa ei oska või ei taha vastata?Tere Fred!
Leidsin su postitustest kala- ja kalamaksaõlide kohta mõndagi õpetlikku, aga tekkis ka üks küsimus:
nimelt takistab neis õlides sisalduvate kasulike rasvade oksüdeerumist D- vitamiin, mida on lisatud ja mille sisaldus on antud nii Mölleri kui Lysi kalamaksaõlide puhul. Aga kuidas on D- vitamiini sisaldusega Lysi kalaõli puhul?- ei maaletooja kodulehel ega toote etiketil pole sellest sõnagi. Ise arvasin, et leidsin endale optimaalse õlide tarvitamise mudeli- päevas 5ml nii Mölleri kalamaksaõli kui ka Lysi kalaõli- esimesest saan A, E ja D- vitamiini lisaks Omega- 3 rasvhapetele, teisest jälle suurema koguse Omega- 3e. Mida sellest arvad? Ja kas oleks mõistlik tarvitada neid korraga, et saada ka D- vitamiin samal ajal kätte?
Kui võtta aga Möllerit 10 ml päevas, kas siis vitamiine liiga palju ei või saada? Teiste vitamiinidega ilmselt muret poleks, aga D- vitamiini tuleks mingi 20 mikrogrammi, mida peaks olema 4x päevanorm? Kas selle pärast peaks muretsema?
Kõlab hästi. Vot nii teegi. Või mis ?
Nujah, Alan, teeksin küll nii, aga sellisel juhul juhul peaks mul oksekauss kohe kangi kõrval olema, muidu ei jõuaks ma ju 40 sek. pärast uuesti seeriat tegema ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga tegelt on mul sobiv kauss kodus olemas küll ja kindlasti võidaksin sellise treeningstiiliga endale hulgaliselt fänne ja austajaid Aga mis seeriatevahelistesse pausidesse puutub, siis üks artikkel siitsamast leheküljelt
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=4212
Ja muidugi suudavad kõvemad mehed ka väikeste oksendamispausidega kõvasid trenne teha, mäletan, et Lasse Vireni raamatus (Viren on teadupärast soomlasest mitmekordne olümpiavõitja pikamaajooksus) oli sarnaseid episoode üsna mitmel korral kirjeldatud, aga tavalisel inimesel üldjuhul ikka raske end niimoodi piitsutada ja kas ka mõttekas? Iseasi, kui mingi suurepärase motivatsiooniallika leiaks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui pikad vahed sul on seeriatel. Sõpradega koos läheb mul mõnikord mingi.. 3 minutit, mis pole muidugi õige. Olen kuulnud et kõige parem oleks selline.. 40 sekundiline paus.Nojah, ma olen kogu aeg imestanud, et inimesed teevad trenni 30 sekundiliste pausidega seeriate vahel. Olgu, kui teha väiksemaid lihaseid ja kordustes väike varu jätta, on kõik OK. Ja kui on tegu väga treenitud ja hea taastumisega kulturistiga. Aga enamus meist teeb ju siiski niiöelda jõudu ja lihast mõlemat ja kui teha ikka piiripealse raskusega ja nii palju, kui jõuad, siis ma tahaks näha meest, kes baasharjutuste juures suudab selliseid puhkepause pidada. Endal on vaja mõelda ja proovida, mitte lugeda, et 40 sek. pausi on õige! Jah, mõne jaoks ja mõne harjutuse jaoks ja teatud treeningperioodi jaoks, aga tavalise treenija jaoks üldjuhul siiski mitte, ajab treeningu liigselt intensiivseks. No kui ma teeks näiteks lamades surumises 40 sek. pausiga trenni, siis 1. seeria suruks näiteks 120kg 12 kordust, teise vast 6 kordust, 3. seeria tuleks 3-4 kordust ja viimaseks oleks juba nii läbi ja pulss nii kõrgel, et 1- 2 kordust vast tuleks heal juhul. (samas kui teha sama seeria umbes 3 minutiliste pausidega, tuleks korduste arv orienteeruvalt 12, 10, 9, 8 väikeste võimalike variatsoonidega) Proovige, kui ei usu! Aga tehke seeria korralikult suutlikkuseni! Ja siis kahe minuti pärast alustage uue harjutusega ja tehke samamoodi intensiivseid tööseeriaid! Ja tehke ka kükki ja jõutõmmet 40 sekundilise puhkepausiga suutlikkuseni seeriate vahel ja vaadake, mis teie keha ütleb selle peale. Pakun, et enamus tavalistest saaliskäijatest hakkab poole trenni ajal oksele suurest pingutusest, sest trenn läheb juba täielikult anaeroobsesse tsooni ja keha ei suuda lihtsalt sellele valule vastu panna.
Kogu selle jutuga tahan lihtsalt öelda, et endal tuleb mõelda ikka ka, mitte lugeda kuskilt, kuidas on õige.
