tonn999

Tere,

olen 20. aastane, jõusaaliga tegelenud ca 5 aastat ning jalgpalliga ca 11a.

Probleem järgmine: kaks kuud tagasi käisin õlaoperatsioonil(õlg oli eelneva kolme aasta jooksul 3x liigesest välja tulnd) ning hakkan vaikselt sporti tagasi tulema. Nädala treeningkava on järgmine: 3x jalgpall, 2x ujumine, 3x jõusaal.

Toidulisandeid olen söönd ca 4-5 aastat( pmst olen söönd kõike – aletes N.O X-plodega lõpetades tavalise prteiini ja kreatiiniga). Viimane kord oma taastsusravi arsti külastades väitis arst mulle järgmist: Proteiin ja Kreatiin on väga head lihastele, kuid on väga kahjulikud liigestele, eriti kõhrdele ning ta soovitas mul edaspidi tooteid, mis sisaldavad kreatiini ning proteiini enam mitte tarbida. See peale ütlesin talle, et ma olen kõiki toidulisandeid juba pikka aega söönd ja tänu nendele olen ma enamuse ajast väga heas vormis.

Küsimus järgmine: Kas proteiin ja Kreatiin on tõesti liigestele ja kõhredele kahjulikud nagu arst väitis?

irw, arst soovitas valku mitte tarbida ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .. ei saa arsti mõtetust mõttest üldse aru “> mis krdi moodi saab valk olla liigestele kahjulik – siis peaks ju üleüldse söömise maha jätma ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kahtlane arst!

Eks nad ikka hoolivad ja armastavad oma lapsi. Paljude puhul on tegu lihtsalt teamatusega, teadmatusega sellest kuidas peaks toituma. Pole keegi neid omalajal õpetanud ja ei oska nad ka lastele eeskujuks olla. Hiljem võidakse ju üht-teist lugeda ja õppidagi tervisliku toitumise kohta kuid siis on harjumused juba oma töö teinud. Siin saaks suure töö ära teha koolid kus peaks olema üsna põhjalik õpetus tervislikust toitumisest. Iga nädal võiks olla paar sellist tundi ja see peaks olema kohustuslik. Loomulikult peaks olema ka koolitoit vastavalt siis selle järgi koostatud. Nii see aga vist igal-pool ei ole. Tegelikult ei tuleks tervislik koolimenüü sugugi kallim sellest mis seal praegu kokku keedetakse. Lihtsalt ka siin on tegu vanade harjumuste ja ülejala suhtumisega.

Aga noh, iga koolitoit on kindlasti tervislikum kui krõpsud, burgerid coca ja saiakesed. Paljud lapsed just seepärast koolides söömas ei käigi, et sealpakutav on neile vööras, ei maitse. Kodust saadakse kooli kaasa taskuraha ja selle eest siis ostetakse seda millega väiksest peale ollakse harjunud oma keha toitma. Ja nii see läheb…………..

Vanas koolis oli krt otse söökla ees buffet, mis oli umbsel “paska” täis: šokolaadid,kommid,saiakesed,limonaadid,kõpsised ja veel eriti suur valik oli krõpse. Ning iga vahetund oli ülimalt pikk saba buffeti ees, mida edasi seda vähem hakati üldse sööklatoitu(kusjuures sealne söökla toit oli tõesti vilets, kui 100 korda parem kui see, mis puhvetist sai) sööma ja kodus vinguma, et saaks taskuraha. Kusjuures kui mina käisin algklassis oli ülekaalulisi mõni üksik aga kui lõpetasin põhikooli, olid algklassid täis mingeid julme paksmagusid, ehk siis asi läheb iga aastaga aina hullemaks. Kohati on isegi moes olla paks, nt tüdrukute seas on julmalt moes, et küljepeal “sangad” ripuvad või siis poistel on moes “sakulihas”, mis näitab, et sa oled kõvast õllet joonud ja seega “tegija”. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kokkuvõtteks ütleks, et tänapäeval ei kotiga kedagi sinu tervis, loeb ainult papp. Topid igalepoole “light”(“naiste” jookidele) või “low fat”(kommidel jms) vms peale ja müüb kenasti! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selline küsimus ka veel, et mis arvad.. et on üldse vahet märgata ka selle kasutamisel ?

Imet ei maksa oodata! Eriti kui tavatoitumine ei ole paigas ja treeningkava ei ole õige!(mida ma muidugi ei tea)

mis on valgu ja glükoosi suhe sheigis. olemas on hera80 ja trauben zucker, et 30grammi proteiini(hera80) kohta läheks siis umbes …grammi viinamarja suhkrut. loodan, et seletasin arusaadavalt.

1:2,ehk siis nt. 1 kulp valku ja 2 kulpi süsikaid… 30 grammi kohta siis 60

vajamineva valgu vajaduse pead ise endale välja arvutama, minu mälu järgi oli see 1,4-2 grammi kehakilogrammi kohta