mehed, mis linnades te elate, et elu jooksul mitmetesse sellistesse (ohtlikesse) olukordadesse sattunud olete
mingid depressiivsed eesti väikelinnad või hoopistükkis Tallinn 
Imelik, ise pole kunagi tänaval kakelnud (ühes hoovis sai veidi maadeldud 10 aastaselt
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), veidi tülitamist on ikka olnud, aga pole isegi tõuklemiseks läinud. Ja ma käin linnas (Tartus) õhtuti/öösiti väga palju ringi.
Või on see mingi kõvem eneseuhkus või adrenaliinilaks, miks ei lase olukorda võimalikult “igavalt” lahendada
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?
(kusjuures, ma olen ka uhke ja pähe endale kindlasti ei laseks astuda)
Loodan, et iroonia ei külasta mind lähinädalatel nüüd
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
pärnus
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ei tea mina pole veel peksa saanud -.- kuna liiga palju tuttavaid ja suht palju teatakse mind
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>