Skip to main content

Tervis7

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 76 through 90 (of 132 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Toitainete jaotus #153682
    Tervis7
    Member

    100g kohta u. 6g süsiv, ülejäänud on kiudained. Kiudained aeglustavad süsivesikute vabanemist veelgi… Nii, et kookose võib lugeda “nulliks”.

    Kust sinu andmed pärinevad?

    Kaloriarvutist siit lehelt:

    kookoshelves (100 g):

    – 707 Kcal, 62 g rasva, 6 g valgud, 30 g süsivesikud, 24 g kiudaineid

    Kaloreid kokku: 707 Kcal

    Rasva: 62 g.

    Valke: 6 g.

    Süsivesikuid: 30 g.

    Kiudaineid: 24 g.

    in reply to: Toitainete jaotus #153468
    Tervis7
    Member

    Kookospähklis ja kookoshelvestes on ka päris korralikult süsivesikuid. Kas see rasvaallikas mitte neid liiga palju kaasa ei too?

    in reply to: Calorite kaotamine saunas. #153461
    Tervis7
    Member

    saunas ei kaota sa mingeid kaloreid xD

    Kas sa natukenegi mõtled enne kui midagi kirjutad? Läbi sauna on siis sinu arvates leiutatud igiliikur, milles oleva inimese energiakulu on 0?

    in reply to: lõua tõmbamine #153460
    Tervis7
    Member

    No see on nüüd küll natuke puusse. Tee endale selgeks, mis lihased lõuatõmbes töötavad ja mis lihased surumises.

    in reply to: Mida soovitate hommikuks süüa? #153458
    Tervis7
    Member

    Mulle näiteks ei mahu üldse pähe, kuidas mõnedel hommikul absoluutselt midagi sisse ei lähe.

    Hommikuti ei suuda enamjaolt need süüa, kes enne magamaminekut liiga palju söövad.

    in reply to: Saalihuumor. #152666
    Tervis7
    Member

    Tehkem selline test ära, et sööks palju kapsast ja kaalikat ja hoiaks peeru 5 päeva kinni ja siis kui teha tõmmet või kükki ja laseks siis vussu välja, siis tuleks räigelt värsket…… <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui sa viis päeva midagi kinni hoiad, siis sul vaevalt ainult peer tuleb…

    in reply to: paar küsimust #152659
    Tervis7
    Member

    Tundub, et mitte…

    in reply to: Süsivesikud. #152657
    Tervis7
    Member

    Asendametud aminohapped:

    Histidiin

    Isoleutsiin

    Leutsiin

    Valiin

    Lüsiin

    Metioniin

    Fenüülalaniin

    Treoniin

    Trüptofaan

    Asendatavad aminohapped:

    Alaniin

    Arginiin

    Aspargiin

    Aspartaat hape

    Tsüsteiin

    Glutamiinhape

    Glutamiin

    Glütsiin

    Proliin

    Seriin

    Türosiin

    in reply to: paar küsimust #152650
    Tervis7
    Member

    1.kui midagi muna vastu on siis pole hullu. Kui muna aga sööd siis soovitan vaheldada.

    Et kui muna sööd, siis tuleks muna kodujuustu vastu vahetada? Miks?

    in reply to: Süsivesikud. #152628
    Tervis7
    Member
    in reply to: Toitumine #152446
    Tervis7
    Member

    siinkohal küsiks ise ka, on seal valgu suhtes vahet, kas muna on praetud või keedetud?

    Valgu suhtes ei tohiks nii suurt vahet olla. Aga vedelamapoolsest kollasest on vitamiinid paremini omastatavad ja rasvad oma headuse säilitanud. Härjasilma puhul peaks see ka nii olema samas nagu ka vedela kollasega keedumunal. Kui muna siniseks keeta või mustaks praadida, siis osa temas sisalduvast heast kraamist kaob. Praadimisel kindlasti kaob rohkem – suurem temperatuur.

    in reply to: kõhulihased: pekk või trenn #152271
    Tervis7
    Member

    Toitumine ja rasva põletav treening käsikäes.

    in reply to: millist metoodikat rasvapõletuseks #152270
    Tervis7
    Member

    Koguseliselt põletab teine variant rasva rohkem, kuna energiakulu on suurem. Pluss pikaajalisem mõju ainevahetuse kiirusele.

    Teise puhul on aga probleemiks see, et ta on palju tahtejõudu nõudvam kui esimene. Kui pole kaua liigutanud, siis võib alustada esimesest variandist ja liikuda teiseni. Aga kui võimu endas on, siis anna kohe teisega minna. Edu!

    in reply to: Rasvapõletajate valik #152155
    Tervis7
    Member

    Aasta tagasi oli ikka palju pikem nimekiri. Ja nimekirja pikkus polegi nii oluline kui efektiivsus.

    Ma võin teile vihjeid anda, mida võiks üritada sisse tuua

    in reply to: küsimus vere kohta ja “haiguse” nimega “roos” #152125
    Tervis7
    Member

    Roospõletik on A-grupi B-hemolüütiliste streptokokkide poolt põhjustatud naha ja nahaaluse koe põletik, mis levib mööda naha lümfisooni. Haigustekitaja sissepääsuks on nahamarrastused (nt seenhaiguse korral nahalõhed varvaste vahel) ja muud nahavigastused. Roospõletiku korral nahk punetab tugevasti, temperatuur tõuseb, vastav piirkond on turses, tavaliselt piiritletud teravate villidega, kuid villid võivad ka puududa. Sagedamini esineb roos säärtel, kuid ka näol või kätel. Lööbe piirkond on valulik, võib esineda sügelust, sageli kaasneb kõrge palavik koos vappekülmaga. Haigus kestab nädalaid ja võib korduda. Roos võib olla hilisema lümfiturse põhjus, ka on roos sagedasim komplikatsioon lümfitursega patsientidel. Raviks kasutatakse antibiootikume – penitsilliini või erütromütsiini 10 päeva jooksul, soovitatakse vähem liikuda (liikumine soodustab mikroobide levikut). Rasketel juhtudel peaks jääma voodirežiimile ja sääre roospõletiku korral tõstma jala kõrgemale.

    Allikas: “Kodutohter”

Viewing 15 posts - 76 through 90 (of 132 total)