tereummikust
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Teed nalja või ei oska end väljendada?
Tõstevööd kasutatakse siis,kui vajadus on,mitte esimesel võimalusel.
Tõstevööd peaks inimene kasutama siis, kui ta leiab, et tal selleks vajadust on. Inimesed on erinevad ja nõnda ka nende jõud ja kehaehitus, sellest omakorda ka nende vajadus vöö järele. Mina kasutan tõstevööd, kui tunnen, et vaja on ja kõik toimib väga hästi. Siiralt loodan, et keegi ei lõpeta vöö kasutamist nüüd ainult sellepärast, et mõni (loe:daemonium) oma ääretult pealispindset teooriat siin peale raiub. kthxbye
Seedimisele on parem kui vahetult enne ja peale söömist vett ei joo, umbes tund-poolteist enne või pärast vms.Huvitav müüt.
Ära karda vett, joo enne, joo söömise ajal ja joo veel peale ka kui tahad, vesi on väga tähtis, maomahlu tekib juurde kui vaja
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>mix sul vööd vaja, oma kere lihastest ei piisa, kuna tõmbad nii palju?Tõstevöö on abivahend vigastuste ennetamiseks. Tark kasutab, kui võimalus on.
Vaadates su praegust menüüd, tundub küll, et sa tarbid rohkem, kui sööd, ehk siis – Kas sa juba ei kaota kaalu?
(Jogurt vahepalana on huvitav, kas see jogurti tarbimine on kilo, või klaasike?)
Iga hommik kergelt praetud 250g tatart singiga ja kohv koorega, elan ilusti 12neni ära.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et kui sa treenid muidu 6 korda nädalas, siis see nädal aega puhkust teeb sulle vaid head. Kui toitud enam-vähem korralikult ja päris iga öö ei pidutse, ehk siis magad korralikult – ei halvene tulemused absoluutselt. Ei tasu nii hullult ka nüüd paratseda, väike puhkus aegajalt mõjub ainult positiivselt.
Vähemalt mulle
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Dieet ei ole ohtlik, kui seda korralikult ja tervislikult sooritada, enamus kahjuks seda ei tee. Ehk seletad lähemalt oma dieedipõhimõtetest? Mida sööd, kui palju sööd, mitu korda päevas sööd? Kõige lihtsam oleks, kui tooksid ehk välja näidiseks oma päevase toitumiskava.
Ennem pole tundnud,et süda klopiks, nüüd viimasel ajal pikemat maad jookstes või käies hakkab kohe süda kloppima. Iga kord peale jooksmist pean võtma kindlasti validooli, sest rinnus süda hüppab. Validool teeb enesetunde paremaks, siis süda ei klopi nii palju. Puhkeolekus ei tunne üldse, et süda klopiks, aga kui jooksta kilomeeter maad, siis kohe tunda, et süda klopib. Tarvitan küll vererõhurohtusid, aga sportimise juures süda klopib nii hirmsasti,et tahab rinnust välja hüpata.Oli kunagi samasugune jama, kui mul esinesid vererõhu ja südameprobleemid. Siis avastasin enda jaoks spordi ja sai üks päev natuke liiga tehtud. Õhtul süda kloppis nii hullusti, et mingist unest polnud tolkugi ja muudkui värisesin, asi lõppes kiirabiga. Edaspidi üritasin oma võimete piiresse jääda ja aegamööda kasvasin sellest probleemist lihtsalt välja.
Mingeid soovitusi kahjuks öelda ei oska, kui juba isegi vererõhurohtusid võtad, oled ilmselt ka palju arstide nõu kuulnud. Ehk peaksid siis neilt endilt uurima – mis aitaks, kui üldse aitaks?
Apteekides müüakse kasvõi neid kõige tavalisemaid põlvesidemeid, Select’i omad mul endal. Ei mäleta palju maksid, väga taskukohased igatahes. Hoiavad põlved soojas, ei tea, kas neil ka muud funktsiooni on. Kui minna juba spetsiifilisemaks, siis tuleks vast enne spordiarstil nõu küsida
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Asi ei ole ainult rummis ja koolas, vaid kõigis alkoholi ja gaasiliste jookide segus. Need 2 ei käi kokku, jooge mahla.
Rummis on tõesti vähem kcal, kuid mina isiklikult pean viina tarbima mitmeid kordi vähem, kui rummi, et saavutada joomingu nn. eesmärk. Seda enam, et ma joon viina apelsinimahlaga, mis sisaldab C-vitamiini ja kui ma ei eksi, siis C-vitamiin aitab väga tõhusalt pohmaka vastu. Sellest tingituna ka see ACC2000 variant, mis siin keegi enne mainis.
Ja olgem ausad, viin on ka tunduvalt rahakotisõbralikum.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui ma olin noorem, nii umbes 11-12 siis oli mul samuti väga kõrge vererõhk, süda puperdas tihti ja olid kahinad. Käisin mitu korda uuringutel ja masina all jne. Miskit ei selgunud, öeldi vaid, et päritud tundlikust närvisüsteemist põhinev. Spordiga ei tegelenud absoluutselt. Siis üks päev avastasin enda jaoks jalgpalli ja see oli armastus esimesest silmapilgust. Väljakul möödusid sõna otseses mõttes päevad, nädalad. 3a hiljem läksin taaskord arstile südamekontrolli ja selgus, et vererõhk täiesti normaalne, südame löögid muutunud väga tugevaks ja stabiilseks ja kahinad kadunud.
Muidugi on see probleem individuaalne, aga minul aitas regulaarne sport.
