tarmps
Forum Replies Created
-
Postitused
-
http://www.musclememory.com/show.php?a=Annus,+Olev
Kus mehel on ikka maailmatasemel saavutusi…
oi minu viga.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
aga kas siis ei tea palju on maailmarekord?
Andy Bolton 455 kg, ilma randmerihmadeta.
Ma arvan, et sa oled midagi sassi ajanud. Nii suurt raskust pole ametlikult mitte keegi tõmmanud.
Talts on aga KOLMEVÕISTLUSES üle 500kg saanud… kolmevõistlus koosneb siis surumisest, rebimisest ja tõukamisest. Tema isiklikud rekordid neil aladel: surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg.
1.mida tean – 207kg2.Eelkõige muutsin toitumist.Aega võttis enam-vähem aasta.
3.õnneks mitte
Enamus inimesi arvaksid selles situatsioonis, et asi on lootusetu.
V2ga suur saavutus. Au tuleb anda sulle!
Või siis vabaneda kaalu muutust põhjustanud harjumusest.V2ga 6igesti 8eldud! Ega ei peagi ainult toitumist muutma v6i sporti tegema nagu ma ebakorrektselt mainisin… n2iteks stress toob ka kaasa kaalu muutuse ning selle vastu sport ega toitumise korrigeerimine alati ei aitagi… tuleb hoopis stressist lahti saada.
Arvan,et võin ise-end näiteks tuua.1.Kui ma toituks tavamõistes normaalselt, tervislikult, oleks norm füüsilise aktiivsusega, siis kaaluks ma aasta pärast jälle 200kg.
2.Ei MINGEID DIEETE!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Asja point on selles,et minusugustel tuleb toituda normaalselt,tervislikult ja olla norm füüsilise aktiivsusega oma eripära arvestades,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis ei ole mingil juhul dieet!
Oleks huvitav teada palju sa k6ige rohkem kaalunud oled, mis t2psemalt tegid, et kaalu alla saada ning kaua see sul aega v6ttis? Ja kas sul on diabeet 1/2?
Jah, võib nii olla küll.Huvitav kas rasva kogumis nähtus esineb siis ka näiteks maakera jäistel aladel elavatel inimestel.
Kokkuvõtteks võime siis vist öelda, et ülekaalulisust põhjustab geneetika või harjumused.
N2htus minu teada esineb ka n2iteks Okeaania maades, nimelt aborigeenide seas. Asja nimi peaks olema uue maailma syndroom.
Kui inimene s88b normaalselt kuid on t6siselt ylekaalus, ja seda terve elu, siis on tegemist geneetilise p6hjusega. Sellest ylekaalust on raske, kuid mitte v6imatu lahti saada.
Kui ylekaal on v2iksem ning tekib hilisemal eluperioodil, siis on tegemist lihtsalt inimese enda eluviisiga ning selle ohjeldamine on lihtne – tuleb sporti teha ning toitumine korda seada.
Nagu ma aru saan on tegu siiski eeldusega, mitte põhjusega või siis ei?Ehk siis, kui see paksu geeniga inimene toitub normaalselt, tervislikult, on norm füüsilise aktiivsusega, siis on ta ka norm kaalus?
Või on ta ka normaalsete harjumuste puhul paks ja saab enda kaalu muuta ainult eluaegse dieediga?
Nende hiirte puhul oli nii, et nad ei l2inud paksuks ainult juhul kui neid synnist saati n2ljutada. Kui neile normaalsetes kogustes syya anda ja neil ka fyysilisi harjutusi teha lasta, siis l2ksid nad lihtsalt paksuks.
On ka selliseid inimesi, yldjuhul on nad v2ga suures ylekaalus, kes s88vad v2ga tervislikult kuid ikkagi kaalust alla ei v6ta. Suure ylekaalu saavutavad nad juba v2ga noorena… seega ainuke asi, mis neid t6epoolest hetkel (geeniteraapia puudumisel) aitab, on eluaegne dieet, juba synnist alates.
Hea n2ide on Prima indiaanlased… niipea kui nende populatsioon Ameerika yhiskonnaga segunes ning nede elustiil “l22nelikuks” muutus, v2ljendus ca 100 aasta jooksul (ainult 4-5 p6lvkonda, mis evolutsiooni ajaraami m6istes on “mikroskoopiline” aeg) 100%-l Prima populatsioonist diabeet ning ylekaalulisus.
Tekib kysimus, milleks evolutsioon ylekaalulisuse “haiguse” inimkodna j2ttis? P6hjus ilmselt selles, et aastaid tagasi, kui s88k oli raskesti k2tte saadav (eriti just indiaanalstel, kes olid muust maailmast arengu poolest maas), oli sellest kasu – mida rohkem rasva su keha talletas, seda suurema t6en2osusega j2id sa rasketel aegadel elama (n2iteks talvel) ja nii saigi need geenid edasi anda.
Sinu väide tõestab seda, et 100% võib öelda, et tegemist on geenide ja keskkonna INTERAKTSIOONIGA, mitte seda, et ülekaalisus on geenidega pärandatav. Kui see oleks geenidega pärandatav, siis “obese mouse” fenotüüp oleks ka siis obese, kui nende sööki rangelt ei piirataks. Tehke mõisted selgeks.Seda ma ytlesingi, et effekt v2ljendub ainult teatud keskkonnas. Aga kuna effekt v2ljendub k6ikidel j2rglastel p6lvest p6lve, siis see n2itab, et asi ON geenidega p2radnatav… lihtsalt on vaja s88ki, mis nende geenide v2ljendamist soodsutab.
T6epoolest oleksin v6inud ennast t2psemini v2ljendada, aga ma ei uskunud, et see lause siin nyyd kedagi h2irima hakkaks… peace!
Ärgem rutakem ajast ette, neid ei ole ju veel leitud” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole leitud veel sellepärast, et asi ei ole ainult ühes-kahes geenis, mida oleks tol juhul lihtne kindlaks määrata, vaid mitmes geenis, mis kõik omavahel koos keskkonnaga toimides antud effekti põhjustavad.
Näiteks hiirte fenotüübi pangas (ei tea kas nii öeldakse eesti keeles, aga see selleks) on täiesti olemas hiired, kelle järglased on normaalse toitumise puhul kõik ülekaalulised (fenotüübi nimi on “obese mouse” e. ülekaaluline hiir). Kui nende järglaste sööki aga rangelt piirata, siis näevad nad välja nagu tavalised hiired. Seega võib 100%-se kindlusega öelda, et ülekaalulisus on geenidega pärandatav.
Minevikus olen kuulnud igast seisukohti nagu ülekaalulisusele kalduv inimene, ühtedel on kiirem seedimine, teistel aeglasem jne jne.Võimalik, et on haiguslikult ülekaal põhjustatud aga mõtlen, et suuremas osas seaks need väljendid kahtluse alla või mis arvate…
Väljenditel pole midagi viga. Nii ongi – osad inimesed lihtsalt lähevad paksuks ja teised ei lähe. Aga kui söök ära võtta, siis ei läheks ka need “geneeriliselt paksemad” paksuks. Väga mitmed geenid väljenduvad alles teatud keskkonnas – samamoodi “paksu geenid” (mida veel siiamaani otsitakse) väljenduvad vaid toidurikkas keskkonnas ning peidavad ennast nö. nälja-keskkonnas. Ürgajal, kui söök oli vähem kättesaadav, need geenid lihtsalt nii tihti ennast ei väljendanud.
Probleemi juureks on see, et tänapäeva inimese eluviis on mugavaks ja mitte-liikuvaks muutunud. Mida aeg edasi, seda vähem keskmised inimesed ennast liigutavad ja seda kergemini saab liigsöömine toimuda.
Axise vastu tundsin isegi vahepeal huvi, sest oli v6imalus odavalt saada. Tegin aga netis v2hekene kodut88d ning ytleme umbes 90% kasutajaist oli selles tootes pettunud kuna see neile midagi juurde ei andnud… ylej22nud 10% j2id rahule vaid selle toote p6hjustatud erektsioonidega
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Seega ei hakanud ostma… olen alles 21 ning testostorooni tasemega ei tohiks veel probleeme olla. Nitrix’ist ei ole kuulnud midagi, googelda, ehk leiad arvamusi. Neid tutvustusi, mida toodete k6rvalt lugeda saame, ei maksa t6siselt v6tta… need on ju firmade enda kirjutatud.
