T.M.
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Palun püüdke mõista, sa ei saa kummi paela venitada ühest otsast, kui saad, siis tee edasi oma ülakõhtu.
Ei ole võimalik treenida üla- või alakõhtu. See on puhta LOLLUS!
Sul on alakõhu peal lihtsalt priskem rasvapolster, kui sellest vabaned hakkab ka su müstiline alakõht arenema.
ps palun ajada vähem PASKA! Maire Aunaste annab arvatavasti ka siin mõnedest persoonidest asjalikemaid vastuseid.
andestust, eksisin tõesti glutamiin on asendatav aminohappe,
aga point jääb siiski samaks, et kui lisaglutamiin(juhul kui toitumine on enam-vähem timmis) üldse mingit efekti annab on see platseebo efekt.
glutamiin on üks asendamatu aminohappe, miks peaks teda üleüldse lisaks manustama? Kui tutvuda näitkes piima, kohupiima jne aminohappelise koostisega, siis leidub teda sealgi ohtralt. Mis kasu on ühe asendamatu aminohappe eelistamisest teistele?
Minu teada pole ka ühtegi teadusliku uuringut(va tootjate endite sõltumatutes sveitsi instituutides läbi viidavad), mis tõestaks lisa glutamiini manustamise vajalikust, teda leidub valgus organismile vajalikus ratiatsioonis. See on lihtlabane bisnis. Samas ega ta mingit kahju ka ei tohiks teha, nii, et toppige aga pudrumulgud glutamiini täis ja jälgige kuidas särgid ning püksikud seljas rebenevad.
Lihtsalt teeks targa tähelepaneku.
Rinna siseosa pole võimalik eraldi mõjutada. Anatoomiliselt rinna siseosa kui sellist eraldi ei eksisteeri. See on linnalegend. Isegi kui rasvakriidiga tõmmata keset rinda triip pole võimalik rinna siseosa treenida rohkem kui välisosa. Rinna lihase kuju sõltub geneetikast.
Inimene tunneb küll ühes lihase osas suuremat valuaistingu, kuid see ei tähenda, et see lihase osa saaks rohkem kasvuimpulsse.
Palun tutvuda enna anatoomiaga enne kui dr. Noormanni eeskujul asjalikku ja adekvaatset nõu hakate andma.
roidide kohta teadmiste ammutamine pakub vaid akadeemilist lõbu. Nii silmaringi laiendamise nimel soovitaksin kõigil olla teoreetilise baasi laiendamisega kursis
Weideri grupi ajakirjades leidub küll üksikuid nupukesi ja ka kavu, mille kohta võib ainult kiidu sõnu öelda, kuid üldine tase on nigel. Selle all ma ei pea silmas eelkõige reklaami, vaid teaduslikele faktidele vastukäivaid lubadusi ja soovitusi andvaid artikleid. Näide on küll võib-olla üle dramatiseeritud. Kuid neid ajakirju tuleks lugeda kuis stagnaaegseid palametsa ajalooõpikuid
flex, muscleandfitness ja teised weideri väljaanded on rohkem sellised kroonika stiilis klantsajakirjad, mis rõhuvad reklaamile ja läikivatele värvilistele piltidel, pluss seal aetakse ka palju(loe:enamjaolt) konkreetset PASKA, mõned teaduslikud uudised seal küll leiduvad. Aga kui olla ala fänn, siis vaba aega sisustab ta kindlasti paremini kui nelli teataja. Pappi on why not.
Ise tellin Muscular Developmenti. Ajakirjas on ohtralt (populaar)teaduslikku materjali, silma ei pigistata kinni ka roidide ees, pluss komejanti on ka täitsa tammiselt, reklaami on ka tsiviliseeritud tasemel. Ühesõnaga paska ei aeta No bull shit!.
Aasta tellimus on natuke üle tonni, soovitan igati tellida. Muidugi seda neil, kes asjast tõsiselt huvitatud, sellise piilumishimu, et kellel on suurem või jämedam, rahuldab igati ka flexi kabariidiga ajakirjajurakas
Loodan, et küsimus oli arusaadav. Tore oleks kui keegi saaks treeningraskuste omavaheliste suhete koha pealt aidata ntx kuidas küki raskus suhtub lamades surumise omasse jne.
Nagu enne mainisin pole olemas universaalseid printsiipe, samas eksisteerib teaduslike uuringute tulemusel saadud statistiline keskmine. Jaan Loko kulturism II toob mõnede jõunäitajate omavahelised suhted välja, kuid sooviks rohkem informatsiooni antud teema kohta.
PS võimalusel palun mitte segast peksa
Üldiselt on teema juba kopitama läinud, kuid sotsiaalne närv ei anna rahu. Nii tundlik. Ai.
Vähemalt siiamaani on maailma praktikas arvestatud kogu valgu(nii taimse kui loomse) koguseid. Taimse valgu puhul pole tegemist tühjade kaloritega. Kui keegi pole vahepeal jälle jalgratast leiutanud tuleks igal juhul ka taimse valgu kogust arvestada. Iseäranis seetõttu, et inimeseloom üldjuhul nosib taimseid ja loomseid molluskeid(a la kaks piima üks sai) segamini. Tavainimese puhul on seis kusagil fifty-fiftii ,olenevalt toitumise eripärast võib see suhe kõikuda, tavaliselt loomse kasuks.
Pealegi pole mingisugust loogilist põhjust valguga kraane üle väänata, mida väga sageli just nimme tehakse. Nii jäävad taastumiseks ülivajalike süsivesikute kohale haigutama
must auk
tm
Tekkis mul seesugune mõte. Taimsed valgud on võrreldes loomsetega väheväärtuslikumad, sest neis puuduvad mõned asendamatud aminohapped. Näituseks muna võib lugeda täisväärtuslikuks valguks, selles omastamisvõime peaks organismil olema 100 protsendi lähistel, samas paljude taimsete valguallikate puhul on see pea poole väiksem.
Enda loogika nagu ütleb, et äkki peaks need taimsed valgud ikka üldisesse valgu tarbimisse sisse arvestama, korrutades need koenfitsendiga 0,5
Kas oleks võimalik seda küsimust lähemalt valgustada?
Kas keegi tõesti pole ZMA-ga maiustanud?
Äkki siiski keegi spetsialist leiab mahti lähemalt valgustada antud teemat?
Üldiselt jah C-vitamiin on ohutu. Ntx kahekordne Nobeli preemia laureaat Linus Pauling ,kes elas kuskil 90 aastani tulistas iga päev 2-3 grammi C-vitamiini sisse.
Ta oli ka üks agaramaid C-vitamiini propageerijaid. Paljud tema järgijad väidavad, et USA(FDA) soovitav annus 65 mg päevas on piisav vaid c-vitamiini vaegusest tuleneva skorbuudi ära hoidmiseks.
Proffid pidid üldse kuskil 3-5 grammi sisse ajama. Muidugi on nad ka tuntud igasuguste mõttetute liialduste poolest.
Üldiselt on doosid alla 1 mg(ka Flexi soovitus) inimloomale ohutud, kui pidevalt megadoose sisse ahmida, siis pidavat soodustama neerukivide tekket ja põhja võib ka alt võtta. Apteeker soovitas trenni tegeval inimesel päeva peale jaotades kuskil sutsu üle 500 mg manustada.
Kunagi oli siin foorumis C-vitamiini kohta pikem teema.
Kriskoix olen põhimõtteliselt nõus su mõttevahetusega.
Bohemian keegi polegi väitnud ,et kõhulihast tuleks ainult ühe harjutusega arendada, vaheldust vajavad kõik, ka lihased.
Kui asjatoimetiste kõrvalt mahti on ,siis viska minu postitatud artiklile asjatundja pilk peale.
See triitsepsi teema on sul lihtsalt lahmimine. Võistleva kulturistina jagad sa triitsa matsu arvatavasti ideaalselt. Ega niisama komejandi tegemisest (triitsa küsimusega) siin foorumis suurt tulu küll ei tõuse.
Erxsile. Saan küll aru millest ma räägin. Tänan küsimast.
Tasuks tähele panna ,et korduv jutt oli mõeldud St-le ,mitte sulle.
Kui uskumist eelistada teaduslikule faktile, siis matame selle teema maha. Muidu läheb mõttetuks lahmimiseks.
Mina usun ,et Arnold Rüütel on Arnold Schwarzeneggeri kloon, seda tõestab ka ühine eesnimi, ja Ingrid Rüütel Mary Poppinsi, kelle musta paruka sees on Karlssonilt tuuri pandud propeller, millega ühelt käsitöölaadalt teisele lendab.
Ei ole mõtet edasi vaielda. Nagu saa enne tabavalt mainisid keskendugem pigem treeningutele.
Edu kõigile!
minu arvamist mööda on selle foorumi peamiseks esmärgiks läbi diskussioonide välja selgitada tõde, mis aitaks muuta treeningu/toitumise effektiivsemaks ja loogilisemaks.It’s possible that because of the angle more stress is being applied to a certain area of the muscle, which is often a result of that part of the muscle being stretched more, causing micro trauma in that specific area. However, this means absolutely nothing in regards to muscle growth and development.
Foorumi eesmärk on tõesti see mida sa ütlesid. Aga samas ei tasu alati oma mõtetest/arvamustest kahe käega kinni hoida. Tõesti kõhulihaste puhul on tegemist ühe lihasega, aga seda lihast annab erinevate harjutuste abil erinevate nurkade alt mõjutada.
Ma olen ka sadu tarku artikleid lugenud, mis puudutab kõhulihaste treenimist, aga ajapuudusel ei jõua ma neid kahjuks siia kirja panema hakata.
Kõik need faktid ei pruugi ka alati tõesed olla. Teaduslikke uuringuid teevad mitmed asutused ja sageli jõutakse kahjuks/õnneks erinevate resultaatideni.
Mõttetu on vaielda teemade üle, kus ei ole absoluutset tõde. Selle energia võiks hoopis rakendada saalis trenni tehes.
Edu!
Kahjuks või õnneks tuleb nentida, et tõesti antud küsimuses on lõplik ja absoluutne tõde olemas. Teaduslikke uuringuid teevad küll erinevad asutused, kuid pole ühtegi uurnigut, mis tõestaks, et kõhulihase ülemist ja alumist osa on võimalik eraldi treenida või harjutuse käigus ühele osale lihasest suuremat koormust kui teisele avaldada.
Kõhulihaste treenimise kohta on netis muidugi kolossalne kogus artikleid. Olen ise samuti neid usinalt uurinud ja pole kusagilt leidnud teaduslikku tõestust kõhulihase ühtsuse teooria ümberlükkamise kohta. Kui olen olnud silmaklappidega hobune, siis avage mu silmad.
Mõned vastused. Compu kõhulihaste alumisel osal on lihtsalt paksem rasvapolster, kui ülemisel. Seega ainus võimalik kõhulihas terviklikult nähtavale tuua on karm ja tasakaalustatud dieet.
St jälle peab kordama et kõhulihas on ühtne lihas, aga õlalihased koosnevad kolmest erinevast osast. Piltlikult öeldes on kõhulihas terve vorst, deltalihased aga kolm väikest viinerit, mis omavahel sabapidi seotud. Pole mõtet vorsti asja eest teist taga viilutama kukkuda.
Ma pole samuti ühtegi kulturisti näinud, kellel kõhulihaste alumine osa on ülemisest märgatavalt kehvem. Küll on seda tendentsi täheldanud pea kõigi muude lihaste puhul, mis koosnevad mitmest osast.
