T.M.
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kalorikulu on selgelt pulsis kinni, suurenenud vedelikueritus on seotud ka pulsi tõusuga(sellel põhinevad kõik need sauna-beldid, kiledressides jooksud ning vana hea leilisaun ise)
Kui palju see mõjutab kalorikulu saab enda pulssi mõõtes kindlaks teha, võrreldes seda mormaalpulsiga.
Et seljapuzzle lõplikult kokku panna, siis äkki valgustad põgusalt ka oma teist selja(laiuse) treeningut.
Günter on tõesti võimas, nii oma pikkuselt kui ka massilt. Kuid jumalast antud sünnitaja puusad annavad talle vana minski külmkapi sarnase väljanägemise. Ning V selga ei saagi joonistuda
Swartsu ajal ei teatud neist kõrvalmõjudest ja üldse neist ainetest suurt muri munnigi sellest ka rämedad doosid.Aga jah see et karbist metaanist munad ära veel ei kao on õige sest swartsul ju mingi aeg tagasi mitmed lapsed sündisid niiet tehke omad järeldused.Aga jah swarts oli keemik ja uskuda et vant tegi puhtalt on lihtsalt enesepetmine..Vaidleks kategooriliselt vastu, et Schwarzu ajal olid doosid rämedamad. See on müstiline nonsenss.
Vaadake tänapäevaseid kulturismi elukaid. Tipptasemel on massid tõusnud a la 20 kilo.
Retooriline küsimus. Äkki on 20 kilo otsa tulnud toitumise ja treeningu arvelt ja mitte hobusedoosidest?
Arnold Scwarzenegger alustas süstemaatiliste treeningutega 13-aastaselt. Seega oli ta selle pildi peal 7-aastase staaziga. Üldine praktika näitab, et kui toitumine ja treening on täiesti paigas on selle ajaga võimalik jõuda oma maksimumi lähedale ja sealt edasiminek kulgeb väga aeglaselt ideaaljuhul a la 1 kg aastas. Seda muidugi juhul kui keemia tunnist poppi teha.
Endast ajutiselt endast välja pigistatud/higistatud vedelikust mängib kalorikulus sisulist rolli. Kuigi sellel on teatav kaudne seos.
Muidugi kulub saunas rohkem energiat kui jõudeolekus, kui sa tahad välja arvutada suurusjärku, siis mõõda oma pulssi saunas ja võrdle seda oma normaalpulsiga.
Kalorikulu on iga inimese puhul erinev, kuid võrdelises seoses nende pulsiga.
Seega teatud alus nendel saunaga saledaks väidetel on, kuid vastupidiselt topshopi väidetele on leilitamine kalorikulu mõttes tunduvalt vähem kasulikum kui sportliktreening.
Kõhulihas vastupidiselt üldlevinud jõusaali legendidele ei ole mingi müstiline hübriidlihas. Siin ei ole jällegi mõtet jalgratast leiutada ja treenida seda imesüsteemidega.
Üldiselt tehaks kõhule rohkem kordusi kuna ei taheta oma keskkohata enam suuremaks paisutada ollakse rahul sellega, mis on. Ntx Johnnie Jackson või ka Ott ei anna kõhulihastele hooajaväliselt üldse hagu. Kõht kaasatakse ka paljude teiste harjutuste puhul töösse ning ka see pakub neile mõningast pinget.
Kuid algaja kulturisti puhul, kelle eesmärk on just nimme neid kõhulihaseid kasvatada on 8-12 kordust lisaraskusega ideaalne.
Empiirilisest vaatevinklist võttes on üldlevinud praktika, et kõhule ja säärele tehakse paar kordust rohkem kui teistele lihastele. Selle kasulikust ei ole teaduslikust tõestatud ning see võib taaskord osutada linnalegendiks.
Ise sooritan seerias üldjuhul 8-16 kordust
jah, on isegi üks mister olympia, kes oli üle neljakümne viie vist, ma ei mäleta enam nime! aga vanus pole tähtis, võid alustada ka 60neselt, kui gerontoloogia kohapealt on edasiminek väiksem, aga siiski on see olemas
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See oli vanameister Chrid Dickerson, aastanumber 1982 ja vanust turjal 44 eluaastat.
Ntx Albert Beckles kelle sünniaasta on kuigivõrd hõljuv suurus a la viis aastat ette taha hakkas tegelema kulturismiga kusagil 30(35) aastaselt, seda siiski jõutõstmise taustalt.
Oma viimase proffi show Toronto pro invitationaly võitis väidetvalt üle 60-ne aastaselt, kindlalt oli ta üle viiekümne. Serge Nubret saavutas samuti tippu kusagil 50-nda eluaasta kanti.
Samas Arnold ja Casey Viator võitsid juba 19-aastaselt tiitleid.
Mõni võib ju nüüd küsida, et miks teha nii tugevalt trenni ja nii pikalt taastuda? Et kas poleks mõtet teha natuke kergemalt ja samas nõuaks see ka vähem taastumis aega?Vastan: Soovitan sellist varianti omadest kogemustest ja võin öelda, et edasiminek on kindlustatud ja kokkuvõttes arenete mingi ajaga rohkem (näit aasta) kui tihedamalt ja kergemalt treenides.
Muuseas ma pole selle variandi ainuke pooldaja. Maailmas on muide mitmeid tuntuid harjutajaid olnud ja on ka praegu kes seda pooldavad.
Oleme seda proovinud ka noorte juures, ja mitte ühe sportlasega.
Tulemused on olnud märgatavalt kiiremad kui neil kes treenisid tihedamalt ja sellest tingitult ka kergemalt.
NB! Räägin alati seda mida olen ise kogenud OMA treeningutes, ja seda mida olen järgi proovinud ka teiste peal.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kulturismi treeningmeetodid ei erine sugugi kardinaalselt üldisest treeningmetoodikast. Seega on kaunikesti naiivne väita, et üks kord/kaks korda nädalas igale lihasgrupile vatti anda on see ainuõige ortodoksne tee ja kulturismi perpetuum mobile. Kõik oleneb intensiivsusest ja mahust ning treeningute vahelistest puhkeintervallidest. Teoreetiliselt võib ka biitsepsit või kõhtu treenida iga päev.
Samuti nagu teistel spordialadel tuleks maksimaalse arengu saavutamiseks kasutada erinevad treeningmeetodikaid. Sestap näiteks varieerida ka üks/kaks korda nädalas süsteemi.
Muidugi võib konkreetsele jõmmkärakale sobida paremini üks süsteem kui teine, aga siit ei saa teha üldistavaid järledusi. Rohkem kui üks kord nädalas treenides kipuvad paljud lihtsalt liialt hasarti minema ja tulemuseks on ületreening.
Üldiselt on enam levinumad just need metoodikad mida tipud kasutavad. Ntx vana kooli kulturistid treenisid kõike kaks korda nädalas, Yatesi ajastul kinnistus üks kord nädlas süsteem, Coleman juhtimisel on toimunud kaks korda nädalas süsteemi renessanss.
Pole mõtet hambad risti kinni hoida dogamdest, isegi kui need on tekkinud tänu empiirilistele kogemustele. Mõistust!
Teksti tuleks mitte ainult gramatiliselt, vaid ka teleoloogiliselt lugeda.
Arenema all silmas pidasin jah silmas välja paistma
Tean, et rocki töll Antti Vasar pidavat 130 rinnalt suruma, samas Vallo Allingu 100.
Aga üle ookeani Ben Wallace 210 kilo.
Pole jõu, ilu ja tervise anatoomia nimelise klassikalise suurteosega kahjuks lähemat tutvust teinud. Kuid kui seesugune üllitis räägib sulle ülakõhu eraldi või rõhutatud treeningust, siis see on jällegi pooleperssega pask!
Usun ka, et jõu, ilu ja tervise anatoomiat ega ühtegi teist teost pole mõtet piibli pähe lugeda. Kui siis ainult piiblit ennast. Kui sul on piisav teadmistepagas olemas, mõtle oma peaga, kui mitte siis hangi see.
Lugupeetud kodanik Kaiv ja kompanjonid.
Palun tutvuge enne anatoomiaga, ei ole mõtet tühja koha pealt lahmida. Ei ole võimalik treenida ala- ja ülakõhtu eraldi ega ka erineva tugevusastmega. See mis weideri pudrumulgud(nt flex) seletevad ülakõhu kohta on samuti absoluutne pask.
Tänan vastuse eest.
Kuid, kuid kas tõesti saab rinnatreeningu kaldenurga valikul lähtuda vaid empiirilistest andmetest? Inimorganismid võivad ehituslikult küll mõnevõrra erineda, kuid amplituut 15-60 kraadi tundub enda jaoks ilmatumalt pikk
Kas ei ole teostatud teaduslikke uuringuid erinevate harjutuste mõjust rinnalihastele? Või peab ainult baseeruma eelnevatel kogemustel?
