sweals
Forum Replies Created
-
Postitused
-
emm mis asi on surrogaatjuust ? . Ise olen suur juustussõber , eelkõige kodu juustu näol mille tervislikusest ma olen teadlik aga lisaks ka tavaline juust + feta, sinihallitus ja mozarellad. Saan aru et surrogaatjuust ongi see kõige tavalisem ja odavam kollane juust mida poelettidelt leida võib .?
Surrogaat tähendab aseainet. Juustu puhul lisatakse massi / mahu täis saamiseks taimerasvu selle asemel, et kogu juust oleks tervenisti valmistatud loomulikul juustu valmistamise meetodil (piimast). Tavaliselt on see pakendil ka kirjas kui palju on taimerasvu lisatud – selle järgi saab otsustada kui “surrogaat” konkreetne juust on. Üldjuhul on seos ka juustu hinnaga – surrogaadid on odavamad.
Kogemustele toetumiseks aitan sind: The Mediterranean Paradoxes (Hispaania, Prantsusmaa)A study published in 1995 noted that heart disease deaths in Spain from 1966-1990 dropped by 25% for men and by 34% in women.(1) The study published a table which indicated that between 1964 and 1991:
# bread consumption fell by 55%,
# rice consumption fell by 35%,
# and potato consumption fell by 53%.
At the same time consumption of
# beef went up 96%,
# pork went up by 382%,
# poultry was up by 312%,
# and full-cream milk went up by 73%.
Korreltaiivsed uuringud ei näita toimunu põhjuseid.
Sõna paradoks tähendab näiliselt vastuolulist väidet, mis tuleb ka välja erinevatest antud uuringutega kaasnenud / aasnevates aruteludest. “The Spanish Paradox” ja “The French Paradox” teemade juures on pakutud välja mitmeid erinevaid põhjuseid ning üritatud leida vastuseid nö tegelikele põhjustele mis tasakaalustasid inimeste dieete, mille tagajärjel suremus südamehaigustesse vähenes. See tema on kõike muud kui oma vastused leidnud. (Lisaks on arutletud ka teemadel kuidas sealsete inimeste rohke oliiviõli tarbimine võis tasakaalustada uut tüüpi dieete jne).
Ja veel kord. Korrelatiivsed uuringud ei näita toimunu põhjuseid.
Aga huvitav lugemine tõesti.
«Euroopa inimene saab toiduga transrasvu siiski vähe, põhiline probleem on, et tahkeid rasvu tarbitakse liiga palju. Kõige kasulikumad on taimsed õlid, sest need sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Väga kasulik toode on kohalik rapsiõli.»Artikkli IDEE JA TEEMA oli õlitöösturitel REKLAAMI teha (inimeste tervise kulul)!
Olles ise viibinud mõnda aega USA’s julgen toetada väidet, et Euroopa inimene saab toiduga transrasvu vähe. Tahkeid rasvu seevastu tuleb tõesti väga palju. Hakata keskmisele inimesele seletama, et nüüd on vaja tarbida linaseemneid, sarapuupähkelid, hakata õtma kalamaksaõli jne – see läheb lihtsalt kõrvust mööda. Hea algus oleks juba see kui hakataks kasutama erinevaid õlisid toidu valmistamiseks (mitte ainult rapsi).
Ja samas võib muidugi olla tegu ka õlitöösturite reklaamiga.
Ma arvan, et siinkohal pole aruteluga mõtet edasi minna. Kõik millele toetume on meie enda kogemus ning nägemus (mis on arvatavasti väga erinev) ning sellest tulenev subjektiivne arvamus. Peace.
MIS-KUS õige suuna???? Toidus peab olema vähemalt 50% küllastunud ehk tahkeid rasvu, mis kaitsevad küllastumata rasvasid rääsumast. Rapsiõli on 88g küllastumata ja 5 g küllastunud rasv. See sobib ju vaid rekka paaki.Ma räägin teksti üldisest ideest ning teemast. Selles tekstis pole öeldud, et päevases menüüs ainsa rasvana kasutatakse rapsiõli. See, et toidus peab olema 50% küllastunud rasvu pole ka mingi absoluutne tõde. Mina olen elanud teadmise järgi, et küllastunud vs monoküllastumata vs polüküllastumata rasvad peaksid moodustama kõik 1/3 rasvade kogutarbimisest.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Transrasvad ei ole küllastunud rasvad. Küllastumata rasvad saavad muutuda transrasvaks, mis on kahtlemata halb rasv. Küllastunud rasv nagu: hapukoor, sealiha, kookos on väga tervislikud. See on üks tüüpiline segadust ja rasvumist põhjustav artikkel.my bad. artiklis seda võrdlust ei olnud – kirjutasin omalt poolt juurde. ma ei ütleks, et see artikkel niivõrd segadust ja rasvumist põhjustab. vähemalt näidab mingi õige suuna kätte inimestele kes asjadega vähem kursis on.
aga miks mitte näiteks neid kanasnäkke(talleggi omad) neis on valku ju päris palju ja rasva mitte yldse nii palju ja sama on selle ameerika vinnutatud lihaga… mõlemad väga head minumeelest kuigi selles ameerika omas on neid rasvu natuke rohkemtallegg’i chick snacke olen ise ka mõnikord vahelduse mõttes võtnud. EE’sid jagub, aga ei usu, et korra nädala-kahe jooksul 1 pakk halba teeks kui muu toitumine paigas. sellist kraami on hea vahelduse mõttes / rutiini murdmiseks süüa – ning samas on tegemist väga hea toiduga kus paigas valk vs süsivesik vs rasv vahekorrad.
tavaliselt segatakse erinevat tüüpi HIIT treeninguid nö tavapärase rauatõstmisega.
erinevaid treeningmeetodeid valitakse vastavalt eesmärgile (vastavalt sinu praegusele arengutasemele ning tugevustele/nõrkustele kosotatud kava näeks välja natuke teistsugune kui sama spordiala harrastavale “jukule”), aga ilma intervalltreeninguta / ringtreeninguta / HIIT treeninguta (kuidas iganes me neid ka ei nimetaks) läheb võitlusalal väga raskeks. kõik need arendavad peamiselt anaeroobset vastupidavust, mis on võitleja jaoks elementaarne.
Kas ma näen sedaviisi välja, et nälgin või?
Ei ole nagu põhjust….Tahan ka hea ja sportlik ju välja näha. Trenniga on ka parimas korras, aitähh muretsemast. Professionaalid hoiavad silma peal kenasti.
Kui mul oleks kommentaare lugedes lausa paha hakanud, siis ma ei oleks nii leebe olnud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See oli lihtsalt kerge tähelepanek, et huvitav, miks nii paljud ” tavainimesed”, nagu üks kodanik seal kenasti tituleeris, oma ninaotsast kaugemale ei näe… Prille äkki vaja? Et kõik, kes ei ole nende nn “tavainimeste” moodi, on nõmedad, jamad, haiged, rikuvad oma tervist ja keha, meestel kindlasti ka ei tõuse jne jne jne…? Eks me oleme neid halenaljakaid väärarusaamadest ja teadmatusest/süüvimatusest mõjutatud kommentaare ju kõik sadu kordi lugenud. Kommentaarid on ikka ja jälle samad, nii et ei midagi uut. Meie sportlased arenevad tohutult, samas kommenteerijad jäävad täpselt samale tasemele aastast aastasse. Jõudu neile! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, kahjuks on inimene mõjutatav- üks kaagutab ees, terve hunnik kohe takka järele… Fitnessi neiu saab MM-l pronksi või terve koondis tuleb kümne parima hulka, ja kedagi ei koti, samas saab jalka võistkond haledalt kaela, või üks kohalik kossumeeskond võitis teist kohalikku, ja see oleks nagu elu ja surma küsimus- pajatavad telekanalid, ajalehed, raadio…
aktivist. ma ei saa aru, miks sa sellise asja peale nii leili lähed. see oli on ja jääb, et inimestel on vaja millegi kallal ilkuda. kui see ei ole kulturism / fitess, siis on see midagi muud. kõik on kinni lihtsalt normaaljaotuses, mille järgi on kõige rohkema alati seda, mis on seotud keskmise ning keskpärasusega. oleks palju loota, et nad sellest ka niipea aru saavad. ja kui saavadki, siis takerduvad millessegi muusse sarnasesse. see lihtsalt on nii. las koerad hauguvad – karavan läheb ikka edasi.
muidugi jah – see pole ka õige suhtumine, et las seletavad – nende enda asi mis teevad. aga usu mind – sellise “vastukommenteerimisega” sa neile küll aru pähe ei pane
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>minul on jaotatud “kostüümid” vastavalt kahele tegurile a) temperatuur,
 on alati lisasoojustatud</p>
<p>3. Ükski riiete ühenduskoht ei tohi paljaks jääda (ka siis mitte kui olen kõvasti rabelenud ja loogiliselt võttes peaks juba särk püsksist väljas olema. isegi mitte cm rannet kinnaste ning varrukate vahele. ainus koht mis tavaliselt paljas on krae ülemisest servast mütsi alumise servani)</p>
<p>Lisaks:</p>
<p>1. kannan alati botaseid – mugav joosta ning libisemisel mobiilsem. liiga palju kordi olen jala välja väänanud kuna jalas oli keskmisest raskem jalanõu mis ka ei paindunud igat pidi piisavalt hästi.</p>
<p>2. ka sokke jalga mitu kihti (ei pea olema paksud)</p>
<p>3. riided panen kõik selga toas ning mitte üksi lukk ei tule lahti ega hilp seljast ära enne kui olen tagasi siseruumis</p>
<p>hetkel midagi konkreetset ei meenu.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Müüt #5: Sa põletad rohkem rasva, kui treenid pikalt madala intensiivsusega.Tõde: Tähtsaim faktor treenimisel ja kaalujälgimisel ei ole mitte see, kui palju sa protsentuaalselt rasva põletad vaid see, kui palju sa kokku kaloreid põletad treeningu jooksul. Näiteks, mida kiiremini sa kõnnid, sõidad rattaga või ujud, seda rohkem sa põletad kaloreid minutis. Kuigi sa põletad vähem rasva, põletad sa kokkuvõttes rohkem kaloreid ja seega kaotad ka rohkem kaalu.
ja jõuamegi tagasi teemani “aeroobne treeningg vs HIIT ja segatreening”
Unelm just võitlemiseks, kuna võitlus käis poksijale sobivalt. Hea poksija üritab võitlust maha mitte lasta viia ja enamasti õnnestunult, kuid loomulikult mitte alati.nagu eelpool mainitud – kui 1 neist oleks olnud puhtalt poksija oleks kindalsti ka vastase gameplan olnud teistsugune. kuidas poksija üritab võitlust maha mitte lasta viia ja enamasti õnnestunult? ma pole veel näinud ühtegi puhast poksijat mma (spordi) olukorras püsti jäämas. seda saab eriti hästi näha inimeste puhul kes alles alustavad mma’s võistlemisega – sealt võib leida ühe konkreetse ala esindajaid – ning sealne “statistika” on näidanud, et ega ikka püsti ei jääda.
kui veebruaris trenni tuled eks siis saame oma kogemusi ning arvamusi jagada
Uskumatu, et maasvõitlust eriti ei olnudki, enamus ajast käis võitlus nagu poksijate vahel. See matš oleks olnud iga poksija unelm, kui kumbki ei tahnud maasvõitlusse minna:-)unelm nagu vaatamiseks v unelm kui poksija ise oleks seal võistelnud?
elustreening eesti (tartu).
“>