Svander
Forum Replies Created
-
Postitused
-
1. Ei selgu, mida pead vormi saamisel silmas?? Kas nimetatud piirkonda on kogunenud(koondunud) hinnaguliselt palju rasva ja tahad seda “põletada”? Või hoopiski vajab kasvatamist tuharalihas/tuharalihased, et viia asi “vormi”?
2. pulsikellast on “rasvapõletamisel” kasu siis kui seda kasutada p i d e v a l suhteliselt pikaajalisel aeroobsel koormusel(sörkjooks, stepper jne). Jõusaalis (ehk siis anaeroobsel koormusel) on see suht kasutu atribuut ehk juhul kui on tegemist südame töö jälgimisvajadusega (võimalik haigus jms).
Anaeroobne koormus on teistel alustel ja tõstab pulsisagedust nii-või teisiti teisele tasemele. Aeg-ajalt võib jõusaalides näha, et mõni kannab pulsikella ja jälgib seda tehes tavakordustega jõuharjutusi. Sisuline mõte sellel puudub.
3. äratoodud toidumenüü annab minimaalselt informatsiooni. Puudub äratoodud toidu hulk, toitainete sisaldus jne( näiteks: lõuna aeg söön prae?).
Vabanda otsekohesuse pärast aga siiski…. 99% kindlalt võib öelda, et toitumine on päris viltu. Mis alusel võib seda väita???
Sisuliselt loen siit välja 2 toidukorda päevas!!! S.o. hommiku ja lõunasöök, kusjuures hommikusöök sisaldab põhiosas süsivesikuid. Teine on siis lõunasöök, mille sisu on teadmata. Aga mis toimub lõunast kuni õhtuni???
Miks peale treeningut ei söö???? Mõtled järelpõlemise peale pärast sisulist nälgimist?? Või mille pärast?
Ausalt öeldes on siin ainult küsimärgid.
Lohutuseks võib aga öelda, et Sinu mure ja kirjeldatud probleem on täiesti ootuspärane – vormi niimoodi tõesti ei saavuta.
Seega kokkuvõtlikult:
*4-5 korda päevas süüa
*menüüsse lisada rohkem valku
*peale treeningut (ca 15-30 minuti pärast) natukene kiiresti imenduvaid süsivesikuid ja valku
* aeroobne koormus valida sobiv vastavalt eesmärgile
*pöörduda spetsialisti(treeneri) poole kes annab soovitused õige treeningumetoodika ja toitumise kohta.
A j a p i k k u tekib terve kaskaad terviserikkeid. Tekib maksa ja-või neerupuudulikkus. Muud nähud (mitmesugused)on kas otseselt või kaude eelpool nimetatud düsfunktsioonidega seotud.
Kunagi oli kvalteetset õli saada Stockmann´i kaubamajast. Päritolult vist Saksa toode.
Hetkel peaks suuremates apteekidest saadaval olema ka soome “Bio” linaseemne õli. Nähtaval ei pruugi seda olla. Tuleb küsida, sest säilitatakse seda mõnes kohas külmkapis.
Soovitan südamest m i t t e osta linaseemne õli turult ja ms. kohtadest. Linaseemne õli on üks igati väärt asi aga tal on ka väga suur puudus – kipub väga kiiresti rääsuma. Rääsunud linaseemne õli ei ole mitta kasutu vaid suisa ohtlik!!
Odavate vahenditega on seda väga raske külmpressi meetodil valmistada, seega aidatakse natukene temperatuuriga kaasa… Halvim on see, et sellisel juhul ei saa enam aru mis staadiumis see rääsumise protsess on.
Tean,mida räägin sest olen linaseemne valmistamisega ise kunagi kokku puutunud.
Põhimõtteliselt peaks Eiselt ka olema…
Kui nüüd päris aus olla siis enamus nn “tootjaid” on tegelikult pakendajad (ka nimetatud Eiselt)
Toorainet (mitmesugused valgud ja nende hüdrolüsaadid) produtseeritakse maailmas suuremas osas 2-3 tootja poolt. Kõik on ära standardiseeritud ja sertifitseeritud. Osa komponente maksab rohkem (näit vadaku hürdolüsaadid)osa vähem.
Edasine on juba turunduse, ja müügitaktika küsimus.
Kasutan Nutriplus Best Whey´d. Olen igati rahul
Optimaalne hind ja kvaliteet. Minu puhul toimib hästi. BW pole siiani probleeme tekitanud.Võibolla tuleneb see sellest, et minu teada on BW saada olevatest proteiinidest kõige suurema vadakuvalgu hüdrolüüsiastega (Proteiin Nr1 puhul on vist hüdrolüüsitud ainult selle kollageenne osa?)
Pole kunagi keskendunud reklaamile. Tuleb pisut ise süveneda teemasse.
Fastiga seotust pole (esialgu) veel toidulisa toimes märganud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ausalt öeldes ei viitsi sellel teemal enam pikemalt “jahuda”.
MM-ga päri- vaielda pole siin tõesti mõtet. Argumendid ei aita nagunii.
See rohkem sotsiaalpsühholoogia valdkonda kuuluv teema. Enam on asi millessegi uskumises, eelarvamuste jms.
Lühidalt öeldes kurnatakse organism kehaomase valgu lõhustumise teel tekkivate jääkainetega lihtsalt üle.
Kunagi, mõnes teise teemaga ja teises võtmes võin natukene ehk näitlikumalt ja pikemalt seletada.
lõppkokkuvõttes on igaühe oma vaba valik, mida oma organismiga ette võtab.
Kogu selle asja suuremaks probleemiks on aga hoopis muu.
Millise muretusega saab netis kõiki ettevõtmisi soovitada? Informatsiooniks ainult see, et tegemist on 17 aastase( mis peaks eriti ettevaatlikuks tegema !) neiuga .
Punamtsikese küsimusele saab vastata sedamoodi, et keegi pole seda välja mõelnud. See on üks levinud arhetüüp ja mingil määral seotud ka nn “kollektiivse alateadvusega”.
Suuremas osas on tegemist mentaalse ettevõtmisega. Teada tuntud asi paljudest religioonidest, kus on selgelt distsipliini kasvataja (see külg on eriti tugev islamis).
Selles on ka mingi terake tõtt. Viimaste oletuste najal on paastul “ärgitav” toime kesknärvisüsteemi, neuromediaatoritesse. Siit ehk side ka paastu nn vaimse poolega??
Paastumise puhul tuleks välistada kindlasti kalduvused buliimiale või anoreksiale, muidu võivad ettvõtmisel olla dramaatilised tagajärjed.
Seega on “mürk” ja “saasteaine” arhetüüpsed mõisted. Konkreetse iskuga pole neil suure töenäosusega (loodetavasti) pistmist. Loodetavasti selles mõttes, et 17 aastasel neiul pole mingit mürgitust ja saastamist olnud. Mõnede tõvede puhul on tõesti vaja pidada eridieeti, et kiirendada lipofiilsete mürkide kiiremat elimineerimist organismist.
Ühes asjas on “KAOS”el õigus, kaalulangetamise eesmärgil pole paastul mõtet. Veelgi enam… Kaal küll kaob, kuid põhiosas kehaomase valgu lõhustumise teel.
Depoorasva rakkude hulk olulisel määral ei vähene.
Füsioloogidel on teada-tuntud ütlus: “rasv põleb süsivesikute tules”
Tundub, et nimetatud teema kuulub kuhugi mujale, foorumitesse (delfi vms)
on selgelt kahjulikud ja seda kaasaja metodoloogiliselt õige füsioloogia ja meditsiini seisukohalt. Loomulikult vohab(ja jääb vohama) suurel määral pseudoteduslikku jampsi mürkainetest ja jääkainetest, võrreldes inimorganismi tont teab millega.
Siiski tuleb teha üks mööndus. Paast on töesti näidustatud kui on vajalik 1)” lülitada välja”mingiks ajaks seedetrakt, või 2)(spetsiaalse dieedi abil !!!) toibuda konkreetsest mürgistusest (raskemetallid jms). Nr 2-te ei saa õieti paastuks pidada.
Olen isiklikult kokku puutunud juhtumitega, kus sellistel paastujatel on väga pikaks ajaks sassis organismi hormonaalne balanss.
Loodan omalt poolt, et uisapäisa paastumise apologeete jääb tulevikus vähemaks ja paljude tervis saab seeläbi ka kaitstud.
Minu meelest osutas Ott õigele asjale. Tegemist on ka /spordi/eetikaga.
Nikotiin kui alkaloid on 98% tervisele kahjulik. Aga…. on ka mingil määral kasulik. Nikotiinil on neuroprotektiivne toime, st võib täheldada regulatiivset toimet neuromediaatoritesse. Nn”ravina” kasutatakse küllaltki harvaesinevate autoimmuunhaiguste korral.
Mõtteavaldusi on palju – selleks lõppeks ka foorum on. Tegelikult on asi ju lihtsamalt lihtsam: enne luuakse reeglid ja seejärel “mängitakse”.
Kurbloolisus seisneb aga selles, et meil kiputakse vastupidi tegema.Enne mäng ja seejärel hakatakse seletama, õigustama, isegi Euroliitu kiruma
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Osa klassikalisi diureetikume (nt furosemiid jms) ei ole kaugeltki “süütud” ravimid.
Süüvige natuke teemasse, uurige!
Varikoosse laiendi puhul(astet tuleb muidugi otse hinnata) on üldjuhul täiskoormusel anaeroobne trenn vastunäidustatud. Kuna varikoos on veeni nõrga silelihskoe (ka veeniklappide häire) häire tulemus, teeb tüüpiliselt anaeroobne pigutus asja hullemaks.
Lioton (jms) aleevendavad aga ei ravi. Kindlalt väljakujunenud varikoos vajab kirurgilist sekkumist.
