sub
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Paksust küll ei saa pärida. Vanematelt pärid sa kromosoomid. Võib veel öelda ka, et emalt pärineb munarakk ja isalt sperm. Munaraku tsütoplasma on tõesti tähtis mingil tasemel, kuid see pole võrreldav DNA tähtsusega.
Kas tänapäeval niimoodi õpetataksegi koolis geneetikat? Väga armas käsitlus igatahes.
Ülejäänud teadlased on muide arvamusel, et kehamassiindeks on 80% ulatuses päritav.
Jah, koolibioloogia ei väsi rõhutamast, et tunnused kujunevad välja geenide ja keskkonna koosmõjul.
See teadlaste arvamus, on tõene siis, kui vaadata asja kitsalt. Et inimene kasvab tavalises keskkonnas, elab tavalise vanuseni, sööb tavalise koguse toitu jne. Ning argimõtlemises on tõesti sellisene teadmine piisav.
See anekdoot kirjeldab minu meelest hästi seda olukorda:
Füüsikaprofessor jalutas läbi üliõpilaslinnaku, matemaatikaprofessori juurde. Füüsikaprofessor oli mingi eksperimendi teinud, töötanud välja empiirilise võrrandi, mis paistis saadud andmeid selgitavat ning palus nüüd matemaatika professorit, et see võrrandi üle vaataks.
Nädala pärast saavad taas kokku ja matemaatikaprofessor ütleb, et võrrand on vale. Füüsikaprofessor oli kasutanud võrrandit eksperimendi tulemuste ennustamiseks ja saanud väga häid tulemusi. Seetõttu palub siis matemaatikaprofessoril selle uuesti üle vaadata.
Läheb siis veel nädal mööda, saavad taas kokku ning matemaatikaprofessor seletab füüsikule, et võrrand on tõesti kasutatav, “Kuid ainult triviaalsel juhul, kui tegemist on positiivsete reaalarvudega.”
??:”>Nii et pole mõtet asjata vaielda oma mõtteviisi õigsuse kaitsmiseks. Kokkuvõttes teame ju (vähemalt pärast selle teema lugemist) kuidas ja kui palju rasvumine päritav on
Rullidega on kindlasti hea sõita, eriti kui korralikud uisud on.
Ise sõidan ka, mõnus – panen klapid pähe mingi hea muusikaga ja sõidan rahulikult tunnikese (siin selline lõik, kus on kõnniteed 1.5km ilma, et see ristuks autoteega
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Enda puhul panen seda tähele uisutades, et pulss kipub väga kergesti aeroobse trenni piirist välja minema, võrreldes nt ratta sõiduga. Et seda peab jälgima, siis on kõik korras.
Roche mõistis varakult geenitehnoloogia tähtsust ravimite väljatöötamise protsessis. Alates 1994. aastast on Roche aktiivselt otsinud koostöövõimalusi geeniandmebaasidega, bioinformatsiooniga tegelevate teadlaste rühmadega ning selliste juhtivate geenitehnoloogiafirmadega nagu Millennium Pharmaceuticals Inc. ning Human Genome Sciences. Just koostöös Millennium’iga on loomsetel mudelitel isoleeritud ning kindlaks määratud olulised geenid, mis võivad inimese puhul kanda rasvumise eelsoodumust.http://www.roche.ee/roche.php?id=68
nii et ärge ajage sellist jama kui te midagi ei tea huupi ei ole mõtet lahmida.
Enamik ülekaalulisi süüdistab oma kaaluprobleemides pärilikkust. Nii see sageli tundubki olevat – tüsedate vanemate järeltulijad on enamasti keskmisest ümaramad. Teaduslikud uuringud aga väidavad, et geenid mängivad rolli vähem kui pooltel juhtudest. Küll aga on olulised vanematelt päritud toitumisharjumused ja elustiil.
http://www.postimees.ee/050205/lisad/kasu/155611.php
siin on see tekst mida sub kasutas aga ta unustas selle kirja panna et ülekaalulisus on siiski geenidega päritav.
Eh, ma ei kasutanud mingit Postimehe teksti.
Ma ei unustanud kirja panna, et “kirja panna et ülekaalulisus on siiski geenidega päritav”. Ma ütlesin et võib olla soodumus.
Loe ise ka seda oma roche juttu, seal on kirjas, et päritav on eelsoodumus rasvumiseks.
Ega inimene pole mõni ainurakne, kes paljuneb pooldudes ja saab “emalt” lisaks geneetilisele materjalile ka muud kehaosad
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma mainisin ka, et tõepoolest, inimese esmane tsütoplasma pärineb ema munarakust, kuid ei tea küll, et seda oleks rasvumisega seotud. (See viimane lõik on lihtsalt mingi imelik mõtete seostus: ärge otsige nendes võrdlustes bioloogiliselt korrektseid seoseid 
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Paksust küll ei saa pärida. Vanematelt pärid sa kromosoomid. Võib veel öelda ka, et emalt pärineb munarakk ja isalt sperm. Munaraku tsütoplasma on tõesti tähtis mingil tasemel, kuid see pole võrreldav DNA tähtsusega.
Küll aga saab pärida geneetilise eelsoodumuse paksuks minemiseks. Sellel võib olla mitmeid mehhanisme ja tõsiduse astmeid.
Kuid, nagu teame, kujunevad tunnused geneetilise info ja keskkonna koostoimel ehk kui sa ikka ei söö kaloreid sisse, siis ei saa neid ka rasvaks ladestuda.
EDIT: seda ka veel, et “paksudel vanematel on paksud lapsed” – loogiline ju, lapsed saavad vanematelt geenid ja ka toitumisharjumused pärinevad reeglina kodust.
