Skip to main content

sub

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 34 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Kust saaks Tartust glükoosi? #62556
    sub
    Member

    Lõunakeskuse toidupoes on. 500g maksab 13.90

    edit: nüüd maksab juba 14.90

    in reply to: 1 küsimus…või pigem mitu 10-t #62125
    sub
    Member

    Kaloraa?i ma kommenteerida ei oska, kuid trenni kohapealt ma arvan, et kui eesmärk on rasvaprotsenti vähendada, siis võib kindlasti yhe jõusaalikorra puhtalt aeroobse vastu vahetada. Või isegi kaks. Enda peale mõeldes saaks toonust säilitada kahe korraga (2x 45min jõudu + 25min aeroobne) küll ning kaks korda ainult aeroobset põletaks veelgi rasva (aga ma pole naissoost ning see sõltub kindlasti ka ainevahetusest).

    Teine asi, mis eespool juba nimetati ka, et paljud naised kipuvad jõusaalis väga väikese intensiivsusega treenima, kuid sama saab öelda ka paljude meeste kohta <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Igatahes tuleb sellele tähelepanu pöörata.

    in reply to: Kas kulturism toob kaasa ülekaalu ? #61343
    sub
    Member

    maailma tervishoiuorganisatsioon defineerib ülekaalu ja ka rasvumist kehamassiindeksi järgi, seega võib tuua kaasa jah.

    in reply to: Täitsa lõpp. Pole enne kuulnudki #59532
    sub
    Member

    Ei taha kedagi ehmatada, aga saalis kus ma käin, juhtus mõni aasta tagasi taolises olukorras (mitte päris tervena treenides) raske lugu. Mees oli suuremast palavikust ülesaanud ja otsustas, et vaja kiiresti kaotatud aeg tagasi teha.

    Ja tulemus – tänasel päeval osa küljest sellil halvatud (koos pildi kadumisega oli kogu üks külg halvatud, kuid õnneks osa taastus). Läks tõesti õnneks, et suurem osa kehast toimib normaalselt, ometi on see halvatus selgesti märgatav – paremat jalga ei suuda täielikult juhtida/kontrollida selle liikumist. Liigub ja teeb trenni, aga… Pole enam ealeski võimeline terve inimese kombel toimetama.

    Kas selgus ka, millest just see halvatus põhjustatud oli? Ma saan aru, et vahest võib pilt eest minna, inimesed minestavad ka trennist väljas, aga see ikka tõsisem lugu. Sellised krampe, et n-ö tõmbled ka nagu ei tohiks tekkida ilma tõsise põhjuseta

    in reply to: Kirjand #55633
    sub
    Member

    http://www.eesti.ee on tulemused olemas juba mingi aeg, kuidas läks siis?

    «Meile on palju antud – ikka oleme nõutud.» (Juhan Viiding)

    Läksin tehnika ja teaduse peale seal.

    Sain 90, mida on rohkem kui oodata oleks osanud.

    in reply to: SÜDA #55408
    sub
    Member

    Ma olen ise sellega hädas olnud, et rinna ees küljel on torkeid ja muid valusid, ja polegi päris selgust saanud, millest mul need on/olid. Hiljuti on oluliselt vähemaks jäänud. Ja just trennivälisel ajal näiteks õhtul enne magama jäämist.

    Mõned võimalikud põhjused:

    Mingi probleem südamega. Ma lasin omal kontrollida ja tehti igast uuringuid ja oli korras. See võib olla tõsiselt ohtlik, et tasuks ära see välistada. Infarkti jt tõsiste asjade puhul pidi valu seljas olema muidu, mitte ees rinnas.

    Kaaliumi, magneesiumi puudus. Vaata, et saaksid piisavalt ja võid apteegist küsida mõne preparaadi.

    Närvisüsteemist tingitud – näiteks ärevusest (sa ei pruugigi olla ärev valu hetkel vaid üldiselt) või stressist tingitud.

    Ribidevaheliste lihaste või seal olevate närvide põletik vms. See võib ise mööduda, kui ei, siis vaja arsti juurde minna. Minul arstid seda võimalust uurima või ravima küll ei kiirustanud. Ribidevahelised lihased võivad lihtsalt trennist ka niimoodi valusaks minna, kui teed mõnda spetsiifilist rinna harjutust.

    Minul oli vist tegu närvisüsteemi pingest tingitud valudega, sest mul tuvastati ärevushäire ja kui selle vastu ravi hakkasin saama, siis olukord paranes tunduvalt. See on suhteliselt ebatõenäoline, et sul midagi tõsist on, sest kui inimestelt küsida selliste valude kohta, siis pea igaüks ütleb, et on neid kunagi elus kogenud ja need on ise mööda läinud.

    in reply to: Vererõhk #55319
    sub
    Member

    See on kõrge jah. Tuleb välja selgitada selle põhjus ehk minna arstidega rääkima.

    Enne jõusaali trenniga alustamist oli normaalne vererõhk?

    Aeroobset trenni tuleb loomulikult teha ja selle mahu kohta ütleb spordiarst kõige täpsemalt.

    in reply to: Aspartaam #55198
    sub
    Member

    Kui keegi leiab midagi põhjapanevat, võiks siia postitada.

    Aspartaami kohta mida põhjapanevat on raske öelda, kuna see on kasutuses olnud nii vähe aega. Lühiajaliselt kasutades ei tee ta inimesele midagi halba – see on tõestatud. Aga mis juhtub siis, kui tarbid teda 20-30 aastat? Keegi ei tea.

    Metanooli tekib sealt tühine kogus. Tavalisel ainevahetusel tekib ka metanooli ja igast muudes toitudes on ka seda. Muidugi on siinkohal igast ‘agasid’, mille kohta oleks vaja teaduskirjandusest uurida.

    Ja siis veel keegi ütles, et metanool hävitab silma närvi. Kas mitte nii polnud, et metanool ei ole mürgine, kuid mürgised on tema lagundamisel tekkivad ühendid (metanaal, metaanhape)?

    Praktika ja teooria vastandamise koha pealt on kasulik ütlus, mida kuulsin ühelt programmeerijalt: praktik õpib oma vigadest, teooriat tundev inimene oskab vigu vältida.

    in reply to: Ragisevad liigesed #54938
    sub
    Member

    Liigeste raksumine võib viidata küll nt põletikule või kaltsiumi puudusele vms, aga enamasti ei tähenda see midagi halba. Glükoosamiin võib aidata ja räägitakse ka, et roheline tee on liigestele hea.

    Kui valus ei ole ega midagi eriliselt ränka, siis ma ei muretseks. Tee korralik soojendus enne trenni. Minul näiteks külmalt ka raksuvad vahest, aga pärast soojendust trenni ajal enam mitte. Kükkimisel kasuta põlvesidemeid ohutuse mõttes (mujal võib ka).

    in reply to: kasv kinni #54082
    sub
    Member

    Naljamees

    Ega regress ka üleöö ei toimu.  Kui evolutsioon võtab aega mitmeid põlvkondi, siis ei ole päris nii, et ühele põlvkonnale hakkad nö “vanaaja toitu” sisse söötma ja nad jävad lühikesteks. Selline taandareng kestab ka mitme põlvkonna aja, enne kui märgatavad tulemused tekivad.

    Mõte oligi selles, et inimeste keskmine pikkus ei suurene niivõrd tänu evolutsioonile, vaid tänu toidule…

    Kui võtta vaatluse alla näiteks 20. sajand, siis keskmine pikkus suurenes nii palju nii väikese aja jooksul (põlvkondades), et evolutsioon küll suurt rolli seal ei saakski omada.

    Peale selle, tahad öelda, et inimestel toimub oluline valik selles suunas, et pikemad saavad rohkem elujõuliseid järglaseid kui lühemad (mis annaks alust üldse sellest kui evolutsioonilisest muutusest rääkida)? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: kasv kinni #53744
    sub
    Member

    Ja see võtab aega sajandeid, mitte et sööd hommikul putru ja oled õhtuks sentimeetri juurde visanud

    Jah, keskmise pikkuse suuremine võtab aega sajandeid, sest et toidu kvaliteet paraneb aeglaselt.

    Aga eeldades, et ei ole toimunud eelistatult pikemate inimeste geenide edasikandumist, siis peaks ka preaguse aja inimene jääma lühikeseks, kui panna ta sööma nagu muinaseestlane.

    in reply to: kasv kinni #53742
    sub
    Member

    Oma pikkust ei ole võimalik mitte mingil moel mõjutada. Tee mis trenni tahes, geenetilist koodi sa muuta ei saa

    Päris õige see ei ole. Toitumisega annab mõjutada küll. Sellepärast ju inimeste keskmine pikkus kogu aeg suurenebki.

    Teine variant on ka. Kui väga noorelt hakata steroide tarvitama, siis lõpeb ka pikkuse kasvamine ära. Normaalne suguhormoonide taseme tõus ju panebki inimestel kasvu kinni, et nad ei kasvaks elu lõpuni.

    EDIT: toitumise mõju kohta üks karm näide tuli meelde – Põhja-Korea elanikud on Lõuna-Korea omadest keskmiselt 1 jalg lühemad.

    EDIT2: see kuskilt kõrva jäänud 1 jalg tundub ikka liiga palju, siis uurisin välja:

    Korea, North (adults) 164.9 cm 154.0 cm

    Korea, South (adults) 173.3 cm 160.9 cm

    mehed ja naised siis vastavalt

    in reply to: Aspartaam #53369
    sub
    Member

    Eraldi ma ei tarbi suhkruasendajaid, aga näiteks whey lemon super koostises on aspartaam küll.

    Siiski ei tapa see kedagi ma usun. Kunagi arvutasin palju ühest lemoni shakest aspartaami tuleb, lähtudes pakil olevast kirjast, et seda on 0,3%. See kogus oli ikka oma 10 korda väiksem Euroopa Liidu poolt soovitatud päevasest maksimumist.

    Võimalusel tasub muidugi vältida aspartaami, midagi head temast ei tule kohe kindlasti

    in reply to: Kirjand #52209
    sub
    Member

    «Meile on palju antud – ikka oleme nõutud.» (Juhan Viiding)

    Läksin tehnika ja teaduse peale seal.

    in reply to: Mõtiskluseks #51089
    sub
    Member

    Pole selles kindel, aga vist osadel taimetoidulistel loomadel (nt elevant) on soolestikus bakterid, kes aitavad neil valke saada.

    Keegi, kes teab, kinnitage või lükage ümber

    Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 34 total)