Skip to main content

sub

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 34 total)
1 2 3
  • Autor
    Postitused
  • mai 22, 2006 at 2:14 p.l. in reply to: osta omale head geenid #84052
    sub
    Member

    Teoorias võiks selline asi ju olla võimalik ja teoorias võiksid ka kõrvalmõjud olla palju väiksemad kui anaboolsetel steroididel.

    Eks nad seda üritavadki müüa.

    Samas geene see siiski ei muuda, retseptorite kaudu töötab, kui töötab.

    märts 31, 2006 at 2:09 p.l. in reply to: Tribulus Terrestis ja ZMA (b6, tsink, magneesiumaspartaat) #78157
    sub
    Member

    Nutrients and botanicals for erectile dysfunction: examining the evidence. (Altern Med Rev. 2004 Mar;9(1):4-16.)

    Kirjutatakse:

    Well-controlled clinical trials regarding the effects of DHEA or potential precursors to DHEA such as protodioscin are nonexistent. Due to the absence of quality research on DHEA and Tribulus terrestris there is minimal information regarding the long-term safety or efficacy of these agents when used to treat ED. Pro-sexual activity of these agents via increased steroid hormone production is plausible, but a clear causative relation-ship is yet to be determined.

    ED – erectile dysfunction

    DHEA – dehydroepiandrosterone

    märts 31, 2006 at 1:55 p.l. in reply to: Tribulus Terrestis ja ZMA (b6, tsink, magneesiumaspartaat) #78152
    sub
    Member

    Eriti palju uuringuid jõunäitajate suhtes ei paista olevat tehtud (publitseeritud). Viljakuse tõstmist on rohkem uuritud. Siin on üks trenniga seotud uuring, mis on kahjuks tehtud väikese arvu osalejatega ja tulemused on suht kahtlased:

    __________________

    Int J Sport Nutr Exerc Metab. 2000 Jun;10(2):208-15. Related Articles, Links

    The effects of Tribulus terrestris on body composition and exercise performance in resistance-trained males.

    Antonio J, Uelmen J, Rodriguez R, Earnest C.

    Human Performance Laboratory, University of Nebraska, Kearney, NE 68849-3101, USA.

    The purpose of this study was to determine the effects of the herbal preparation Tribulus terrestris (tribulus) on body composition and exercise performance in resistance-trained males. Fifteen subjects were randomly assigned to a placebo or tribulus (3.21 mg per kg body weight daily) group. Body weight, body composition, maximal strength, dietary intake, and mood states were determined before and after an 8-week exercise (periodized resistance training) and supplementation period. There were no changes in body weight, percentage fat, total body water, dietary intake, or mood states in either group. Muscle endurance (determined by the maximal number of repetitions at 100-200% of body weight) increased for the bench and leg press exercises in the placebo group (p <.05; bench press +/-28.4%, leg press +/-28.6%), while the tribulus group experienced an increase in leg press strength only (bench press +/-3.1%, not significant; leg press +/-28.6%, p <.05). Supplementation with tribulus does not enhance body composition or exercise performance in resistance-trained males.

    märts 1, 2006 at 7:29 e.l. in reply to: Naharebendid #72985
    sub
    Member

    Toidus sisalduv 100 mg C-vitamiini imendub täielikult, aga kümnekordsest kogusest imendub alla poole ja sajakordsest kogusest 10-20%. Kui C-vitamiini kogus veres on tunduvalt suurenenud, hakkab vitamiin erituma väljaheitesse. Soolestikus imendumata jäänud vitamiinid võivad põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust.

    Kõik õige jutt. Seda me loeme ajakirjadest ja igalt poolt ka.

    Ega ma ise ei kuulu nende hulka, kes arvavad, et megadoosides C oleks imeravim, ma lihtsalt ütlesin nende arvamust. Eeldan, et sa oled tutvunud Linus Paulingu teostega vitamiin C kohta? Ja siis veel Irwin Stone ja meie kaasaegsetest Robert F. Cathcart (kuulus http://www.orthomed.com/titrate.htm ).

    Saad sa kuidagi nende seisukohti ümber lükata, peale selle, et tsiteerid toda põhilist õpikulauset vit C kohta? Tean, et raske küsimus, kuna see teema pole aastakümnetega lahendust endiselt leidnud…

    Muidugi näiteks Cathcart on loonud omale sellised väited, mida on praktikas väga raske kontrollida või ka ümber lükata (platseebo katset teha vms).

    veebruar 28, 2006 at 5:49 p.l. in reply to: Naharebendid #72933
    sub
    Member

    Vitamiin C suurte koguste (ikka 3-10g päevas) pooldajad räägivad, et see aitab naistel raseduse ajal oluliselt vähendada naharebendite teket.

    Eks seal ole oma idee sees, kuna vitamiini C kulub terves organismis kõige suuremas koguses kollageeni sünteesiks.

    Samuti on jõusaal nahale parajalt pingeline, nii et võtke siis korralikult C-d.

    jaanuar 21, 2006 at 12:15 e.l. in reply to: Sooviks kriitikat ja arvamusi. #67466
    sub
    Member

    7 kuuga liiga väike areng , on võimalik palju enamat saavutada.. eriti veel algusfaasis..

    Ma ütleks pigem, et 14a on nii noor, et raske on suurt lihaskasvu saada (sõltub muidugi indiviidi kehalise arengu kiirusest). See ei tähenda kindlasti, et ei peaks jõusaalis käima, praegu õpid harjutusi tegema ja lihast tunnetama jne, tuleb kindlasti kasuks. Varsti on väga hea kasvuiga käes <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    jaanuar 12, 2006 at 11:46 p.l. in reply to: Proteiin No1 kuidas on #66584
    sub
    Member

    Mul saab varsti läbi pakk No1-te, varem sõin whey lemonit ja ei saa öelda, et mingit vahet oleks märganud tulemustes.

    Aga no1 maasika variant on väga hea maitsega küll <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Järgmiseks tahaks leida siiski mingi 100% vadakuvalgu.

    jaanuar 4, 2006 at 6:16 p.l. in reply to: Kas kulturism toob kaasa ülekaalu ? #65727
    sub
    Member

    maailma tervishoiuorganisatsioon defineerib ülekaalu ja ka rasvumist kehamassiindeksi järgi, seega võib tuua kaasa jah.

    Kehamassiindex ei ole sobiv kulturistidele ja alla 18 aastastele!!! Seda on väga selgelt öeldud igal pool. Siis peax enamus kulturiste ülekaalulised olema <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Äkki sa siis ütled ka, kuidas vastav organisatsioon defineerib mõiste “kulturist”? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    detsember 9, 2005 at 10:45 e.l. in reply to: Glükoos ja suhkruhaigus #63944
    sub
    Member

    Jah, ma eksisin seal veidi. Tõepoolest, ei ole leitud seost suure koguse lihtsüsivesikute tarbimise ja insuliini resistentsuse või puudujäämise vahel. Suhkrute söömise oht seisneb seega peamiselt selles, et need kipuvad paksuks tegema ja kui rasvunud oled, siis võivad tulla need II tüüpi diabeedi hädad.

    detsember 7, 2005 at 5:37 p.l. in reply to: Glükoos ja suhkruhaigus #63813
    sub
    Member

    Jah, see oht on olemas. Kui sa suure koguse glükoosi korraga võtad läheb insuliinitase järsult üles. Pidevalt nii tehes rakud “harjuvad” selle rohke insuliiniga ja normaalse tasemega glükoos nii hästi rakkudesse ei lähe. Selle peale toodab kõhunääre insuliini juurde, aga kuskil on piir, kus toodetavast insuliinist enam ei jätku. Selline olukord, kus tekkinud insuliinikogus pole piisav nim. teist tüüpi diabeet.

    Tasub mõõdukalt tarbida glükoosi, mitte lasta rasva koguneda ja uurida ega suguvõsas seda tüüpi diabeeti pole esinenud.

    detsember 5, 2005 at 9:10 p.l. in reply to: reie siselihased #63629
    sub
    Member

    Jalad laialt ning varbad väljapoole suunatud.

    Vaata siit mõlemad partid ära, näitab ja seletab, mis kuhu mõjub:

    http://www.thefitshow.com/week5/milos_quad…os_quads1lg.htm

    november 30, 2005 at 1:19 p.l. in reply to: küsimus Vend Vähile #63305
    sub
    Member

    Kuidas need toitainete sisaldused on arvutatud – kas nii nagu nad on, või kui palju inimene omastada suudab…

    Ikka nii nagu nad on.

    november 25, 2005 at 6:41 p.l. in reply to: Käte haardeulatus #63006
    sub
    Member

    Pikkus: 176cm

    Ulatus: 191cm <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Päris friik ju. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Varem polnud mõõtnud, aga muidu jõusaalis olen tähele pannud küll, et küünarvarred (ma mõtlen neid, mis on randme ja küünarnuki vahel) on suht pikad, kuna paljusid asju tehes saavad nad suure koormuse ja siis ei jõuagi teha korduseid juba enne kui õige lihas väsib. Aga see on probleem peamiselt siis kui treeningus on paus olnud, mingi aja pärast need lihased kohanevad ja ka ümbermõõt kasvab <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    november 24, 2005 at 9:06 p.l. in reply to: Kollageeni valgu aminohappeline koostis? #62933
    sub
    Member

    Leidsin vastuse:

    http://www.hot.ee/kzma/tabel.jpg

    november 19, 2005 at 12:20 p.l. in reply to: Valgud kanalihas #62578
    sub
    Member

    Sa oled valesti vaadanud.

    Kanafilee (toores) (100 g):

    – 116 Kcal, 22 g valku, 0 g süsivesikuid, 3 g rasva

    Kanafilee (küpsetatud) (100 g):

    – 142 Kcal, 26 g valku, 0 g süsivesikuid, 4 g rasva

    Küpsetatud sisaldab siis rohkem valke 100g kohta, kuna vett on välja läinud. Keetmine vees on kõige tervislikum valmistamisviis enamiku toitude puhul jah, aga kanalihaga vast erilist vahet pole kui nt ahjus teed. Peasee, et rasva sees ei ujuta.

    edit: trykiviga

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 34 total)
1 2 3