stumpa
Forum Replies Created
-
Postitused
-
See sõltub sellest, mis alal tahad olla üle keskmise, treeningkava erineb totaalselt, kui tahad olla kõva vastupidavuse-, kiirus-, jõu- v osavuseala tegija
samas, mis on see õige tehnika? sõltub ju eesmärgist.just nimelt!
Tavaharrastaja ei peagi oskama ülejalakurvi ja doublepushi jne, kuid norm kehahoiakuga (mitte madalaga), tõugates kõrvale, mitte taha ja sõita kasutades nii ratta sise- kui ka väliskülgi võiks osata küll. kui vaadata kasvõi rocca rada, siis nii 50% sõidab jalad x-s lääpas ja lestad laiali, nagu karumõmmid uiskudel:)
uisutamise õpetamise koolkondi on sisuliselt kaks 1) need, kes pooldavad õppimist platsil ringe tehes (kunstlik) 2) need, kes lähevad kohe laia ilma peale sõitma (realistlik).nende vahe on selles, et see, kes platsil õpib ei pruugi omandada neid teadmisi, mis tulevad kohe sõitma õppides tänavatel (etteplaneerimine, inimeste liikumistrajektooride tajumine, liikluskorraldusest arusaamine, erinevate teede tunnetamine ning pidurdusvõimekus erinevates olukordades).
ise pooldan õpetamisvarianti nr 2.
analoogiana võiks tuua olukorra, kus poisse õpetatakse a la skautideks (metsas käbide korjamine ja käbisõda) ning pärast väljaõpet saadetakse Iraaki. sama on ka uisutamisel, šokk võib olla üpris suur.
variant 3 “mixed”: põhitõed selgeks platsil ja praktika rajal. kui vaadata enamikku, kes radadel kruiisib, on nende tehnika täitsa metsas, kusjuures ise õppides ja kõrvalt vaatamata, ei pruugigi seda selgeks saada.
Vat kuna ma uisutaja pole, siis ma ei oska sulle sellist kohta pakkuda. Kas uisutajatel oma kodulehte pole? Või mingit siseringi, kus info liiguks. Ma olen aru saanud ja mulje jäänud et pirital peaks saama mööda randa kimada küll. Kui pikkuse mõttes jääb väheks, keera ots ringi ja tee mitu ringi. Indrek Sei teeb basseinis koguaeg 50 meetriseid otsi ja ta küll ei virise
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tee mõni ring uiskudel ja veendud, et pirita kallasrada sobib kulgemiseks, kuid trenniks see sobilik vaid varahommikul v hilisõhtul, kui tühi ettearvamatu käitumisega kaasliiklejatest.
ütle mulle ka see koht, kus uisutaja saab turvaliselt sõita” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lillepi park on autode poolt turvaline, kuid seal ka omad ohud.
Kui ajab rütmi segi, siis on ehk õigem valida jõusaal kus sind ei segata. Või siis antud juhul rulluisurada, kus sa ei pea selliseid peatusi tegema.seda mina teengi ja suudan ka rütmi muutustega kohaneda:)
Kui väidetakse, et pole probleem 8 km (ehk nii 15-20 min) jooksul mõned korrad nii igaks juhuks peatuda, siis tõin arusaadava näite.
8.5 km kohta 4 ristumist. Ma arvan et sel juhul pole probleem igakord igaks juhuks nende ristmike ette korraks seisma jääda.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>tegelikult on, ajab rütmi segi, see on nagu teeksid ntx 10 -st seeriat ja siis 3, 5 ja 8 peal pead vahet.
Autot on palju raskem suure kiiruse pealt pidama saada. Võiks öelda isegi et võimatu.Loomulikult ei saa suurel kiirusel autot pidama, kuid jutt oli üle kergliiklustee minevatest suhteliselt väikestest ristmikest, hakkad 90-ga keerama ntx rannamõisa teelt lollidemaa poole!!!!!
Kiirusel 30 km/h on auto peatamine võrreldes samakiire uisutajaga momentaalne.
Järgmine imerohi
Oh mehed mehed mis te räägite. 40 aasta tagune sõjavägi oli naljategemine… võrreldes 2 000 aastat tagasi sõjaväega.Ajad muutuvad.
Ja mis kasu on õppida toime tulema AINULT meestest koosnevas mikroühiskonnas, kui seda kuskil vaja ju ei lähe (peale sõjaväe siis). Kas me peaks siis peale sõjaväge käima ka veel kuskil mujal koolitusel, kus meid õpetatakse toimima AINULT naistes koosnevas mikroühiskonnas? Ma ei usu eriti, et sõjaväes mittekäinud inimene ei oska teiste meesterahvastega samas ruumis eksisteerida.
Võta seda laiemalt….. kui tavaelus kuskil polegi ainult meeste ühiskonda, siis sõjaväest see kogemus olemas, kogu eluks:)
– samahästi võiks tõstatada küsimuse, et milleks megasuur lihasmass, reaalse elu praktilises tegevuses saab hakkama ka tavainimese kehaga, milleks maratonijooksja vastupidavus, tavaelus ju pole vajadust läbida 42 km joostes.
Ja et sõjavägi teeb noorest mehe, nagu paljud praegu veel kõnetavad, siis andke andeks, mis mis on mehelikuse tunnus, mulle seda möla mitte ajada. Et jah kohustuslik teenistus peab edasi loomulikult edasi toimima, aga minu nägemus on natuke teine.Sry, süvendan OT-d. Loomulikult on võimalik saada ka sõjaväeta meheks, kuid sõjaväe peamine kasutegur meheks saamises on kogemus hakkama saamiseks ainult meestest koosnevas mikroühiskonnas, mis ei ole just sõbralik-heatahtlik.
Ehk eesti kaitsevägi ses osas lihtsam ja kasutegur väiksem, kuid nõuk armee 2 aastat võõrkeelses ja valdavalt vaenuliku suhtumisega keskkonnas andis hea kogemuse enda eest seismises ja enda kehtestamises.
Mida arvate sellisest toitumisest. Seda on drastiliselt vähe, kuid kui kiired võiksid tulemused siiski olla.Enne trenni roheline tee, pärast trenni kohv.
Esimene söök 1 muna ilma rasvata pannil+100g kodujuust+1 tomat.
Teine söök 100g kodujuustu+100g toorsalatit. Pärast õhtust trenni pool õuna.
BodyPump, BodyCombat ja Jõusaali harrastan.
selliste inimkatsete tulemusena hävitad end, viid oma aeglase ainevahetuse veel aeglasemaks ja hakkad vihkama trenni ja oma toitumise jälgimist.
vastupidavust treenida muutub mõttekaks puberteedieast, aga kui tahab, las sõidab, ainult, et kui laps sõidab nii ca 70% põhivastupidavuse sagedusel, siis sul on päris kerge, sellepärast oleks hea, kui tal oleks omaealisi sõpru, kellega koos sõita, muidugi nii, et ei oleks liikluses, teha trikke ja kasvõi mängida ratastel kulli – see arendab last palju rohkem, kui ühtlane sõit rasvapõletuse-põhivastupidavusetsoonis:)
Pole küll otseselt lastetreener, kuid selles vanuses ületab lapse loomulik areng treeningul saavutatavad tulemused,
keskenduma peaks koordinatsiooni ja liigutuskiirust arendavatele harjutustele, mitte vastupidavuse ja jõutreeningule, rattaga võiks ta niisama sõita, harjutada sõidutehnikat, kiirendab jne, st las laps mängib rattal. Sundida pikkadeks otsteks ei maksa, kui tahab, las tiksub kaasa, sundimisega saavutad, et laps hakkab ratast vihkama.
20-25 km on lapsele tund ja rohkem.
Trenni nii, et see mõlemale täie ette läheks, laps ja täiskasvanu koos teha ei saa.
