souly

Tervist,

tooksin siinkohal oma hetke “toitumis kava”, kas ja kui valesti ma teen?

Niisiis:

8.00 – Smuut (keefir+1 banaan+25g valgupulbrit). 1-2 viil leiba. tass kohvi (piimaga)

11.30 – peale trenni shake (valk+süsikad+veega)

13.30 – kodujuust hapukoorega 330g + toorsalat (“vitamiini”)

16.30 – 4-5 muna, mõned viilud leiba, kui muna ei tee, siis pelmeene 250g 10% hapukoorega.

19.30 – shake (pulber 30 g piimaga)

22.30 – kohupiim 0.1% meega. 3 spl linaseemne õli.

Sai enamvähem kirja. Päevas vett umb 2-3L. Vanus 27, kaal 77kg, pikkus 185 (+/- mõni sent, kuna pole kaua mõõtnud:) ).

Varasemast ajast jäänud “polster” kõhul. Trenn 3xnädalas (jõusaal). Eesmärk, nagu paljudel – lihasmassi juurde kasvatada. Märtsis hakata rohkem rasvade põletamise peale rõhuma.

Seega küsiksin, kui mööda ma oma eesmärkidest sihin? Mida muuta, mida mitte?

Ette tänades.

Esmalt, on hästi tore, et sa oled teadlik, mida sa päeva jooksul sööd. Sellise järje hoidmine on tark tegu. Teiseks, ma ei saa nõustuda nende nõuannetega, mis liha soovitavad. Minu küsimus on pigem, et kus on juurviljad? Näiteks hiinakapsas, lehtsalat, kergesti kättesaadavad ja kergesti töödeldavad värksed juurviljad. Need on kehale äärmiselt vajalikud toitained, mis sa sealt kätte saad. Praegu sa sööd kokkuvõtvalt surnud toitu, seda valdavas osas. Elav toit (mitte siis füüsiliselt liigutav) on see, mis annab sulle energiat ja aitab kehal enda ideaali saavutada. Sööd küll toorsalatit, aga see peaks käima sinu iga toidukorra kõrvale ning ei tohiks reeglina olla kaetud äädika vms kastmega, mis pahatihti sinna siiski satub.

Edu! Ja kui on küsimusi, lase tulla ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Et kust me siis saame kaltsiumi? Tavaline vastus oleks piim või piimatooted. Tavalise piima kaltsiumi sisaldus on 300mg ühes tassis ehk esialgu see paistab kõige loogilisem variant. Üks asi, mis takistab piima tarbimist on laktoositalumatus, mis tänapäeval kogub populaarsust. Laktoos on sisuliselt suhkur (hape), ehk see on kindel koorem su kehale Teiseks on piimas suur kogus küllastatud rasva, mis pole hea ühelegi inimesele. Kolmandaks, piim sisaldab suurt kogus proteiini, mille neutraliseerimiseks on vaja kaltsiumi. Tänu sellele 50% kaltsiumist läheb kohe kehast välja. Tänapäeva dieet on üldse suure proteiini (liha dieet) sisaldusega, ehk väga palju kaltsiumit kehasse alles ei jää.

Kaltsiumi omandamisel on tähtis magneesiumi olemasolu, mida enamasti tavalises piimas ei ole. Seetõttu võib-olla ainult 1/3 võimalikust kaltsiumist suudab keha üldse omandada koos kõige selle lisaga, mida sai mainitud. Et suurendada kaltsiumi omandamist peaks olema kaltsiumi ja magneesiumi suhe 2:1 . Kui seda ei ole või on ühes või teises suunas, siis see on koorem su kehale, sest süsteemis on midagi üle ja kui on üle, siis peab keha selle endast oma ressurssidega välja viima.

Tänapäeva inimesed on unustanud, et ka värske roheline sisaldab kaltsiumi. Värske rohelise eluviisi harrastades ei tohiks olla puudust kaltsiumist. Eriti kui uskuda, et ainult 300mg kaltsiumit on üldse vaja. Üks suuremaid kaltsiumi sisaldus on seesami seemned (959mg). Kui need ühendada magneesiumiga (suuremad pakkujad on pähklid, seemned, oad), siis saab päevase koguse kätte ilma, et piima tarbima peaks. Kui mõelda, siis lehm ise ju ei tooda kaltsiumi, vaid tarbib värsket rohelist, millest lõpuks tuleb piima. Miks mitte ise siis tarbida ka rohelist või soovite „rohelist“, mis on maohapetest läbi käinud?

Sellised mõtted pühapäeva hommikul Mina ei pea piima ammu enam kaltsiumi allikaks ja luud ei ole ka nõrgemaks läinud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tervisi!