souly

Isiklikult on osutunud kasulikuks elustiili muutmine tasakaalustatuks. Toitumise koha pealt tähendab see pH taseme tasakaalus hoidmist kehas. Keha saavutab seejärel oma ideaalse kaalu, mille hoidmine ei ole mingi trikk. Lihtsalt alustada tuleb mõtteviisi muutmisest. Teiseks tuleb analüüsida oma praegust menüüd, viia seal happelised toidud alla 30% osakaaluni ning suurendada aluselistte toitude osakaalu üle 70%. Ülejäänud teeb keha ise – saavutab tasakaalu, ainevahetus jms protsessid saavad korralikult toimima hakata. Energia tuleb kehasse tagasi. Oluline märksõna ongi tasakaalustatud, sest teadma peab mineraale, vitamiine, mida su keha vajab ja kust neid saada ning mis veelgi olulisem – kogused, palju sul neid vaja on.

Ja loomulikult, see peab olema elustiil, ühegi dieediga seda ei saavutata.

Isiklikult olen 75D (vahel DD) ja minu eelistus hetkel on Adidase sportrinnahoidjad (tase 4), kuna suurem partii. Saab siis ka aktiivsemat trenni teha. Hind oli Rademaris ca 700 krooni, aga väärt ost. Laiad õlapaelad, toetav korv ja pulsikella mõõdik ei sega ka.

Kui ikka kaalu ja ma leian, et ka sugu sisestada ei saa, siis ei saa ka andmeid 100%-lise tõena võtta.

Jah lisaks selline huvitav mõte, et mida puhtam ja töötlemata on toit, seda paremini organism selle omaks võtab.

Sest kui süüa säilitusaineid täis asju, siis organismi esmaeesmärk on võidelda nö mürkide ja organismile mittesobivate ainetega ja nende eemaldamisega organismist ning seedimine ja toidu enda omastamine jääb tahaplaanile .. ehk siis nahavahele ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Peki tekkimise teooria ongi see, et keha loob kaitsekihi mürkainete eest, mida ta väljutada ei suuda ja seetõttu on sunnitud talletama need endas. Kaitsmaks aga elutähtsaid organeid mürkide eest loob ta kogumite ümber mõnusa paksu pekikihi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja tõepoolest, ega siis toiduseedimiseks aega ei jäägi, rääkimata sealt väärtuslike toitainete kättesaamisest.

Palun näita mulle tõendusmaterjali sellise lause kohta.

Huvitavat lugemist:

Aspartaam on alumiiniumi tootmise kõrvalsaadus. Loogiline ju, et selline metallurgia saavutus ei ole eriti tervislik.USA-s oli aspartaam 8 kuu jooksul keelatud, kuni kõikvõimas tööstus suutis kavalate juistide abil oma tahtmise läbi suruda.

Aspartaami kohta leiab hulgaliselt inglikeelseid artikleid. Piisab, kui vaid panna otsingusse “aspartame” ja neid leiab rohkemgi kui vaja.

Eestikeelses meedias aspataami kahjulikkusest ei räägita. Vaevalt, et siin taga küll karastusjookide tootjate lobby on. Pigem on tegemist lihtsalt tarbimiskultuuri ees lömitamisega.

Sõltumatus meedias on aspartaami kahjulikkuse teadvustumine ka Eestis päevakorda tõusms.

Aspartaam on oma olemuselt suhkruasendaja. Seda leidub dieetjookides, mitte ainult Coca – Colas vaid peaaegu kõigis närimiskummides, siis ka veel igasugu suuvärskenduspastillides, väga populaarsetes kihisevates vitaminiseeritud joogitablettides etc. Võimalik, et seda leidub ka magustatud konsetraadist valmistatud kergetes alkohoolsetes jookides.

Samuti on aspartaam diabeetikutele mõeldud toodetes.

Aspartaami tunneb ära kas tähisest E951, vahtevahel on isegi lisatud juurde hoiatus – sisaldab fenüülanaliini.

Mis ongi aspataami mürgina toimub komponent. Võimalik, et kõigil toodetel polegi aspartaami sisalduses märgitud.

Aspartaamiohtlikud on nn. magusad dieetjoogid. Nende jookide asemel võiks tarbida lihtsalt mineraalvett.

Tavalistes maiustustes aspartaami ei leidu. Nendest saadavatest kaloritest on võimalik vabaneda ennast liigutades. Muidegks kõige tervislikum toode on porgandisiirup.

Aspartaamiga toodete vältimiseks on tore, kui teavitaksite oma lähedasi, töökaaslasi ja vaenlasi aspartaami olemusest. Kui teave levib massidesse, lõpetatakse aspartaamiga toodete valmistamine, kuna neile puudub lihtsalt tarbija.

Seni aga…ärge lösutage nagu põrsad solgiaugus ja vaadake, mis te endale sisse joote – sööte.

ja veel http://www.katre.pri.ee/blog/?p=392

Puuviljad sisaldavad küllaltki palju suhkrut siiski, nii et nendega tasub kindlasti piiri pidada.

Sinu soovitus oli liha mitte tarvitada ja seda ei saa küll tervisele kasulikuks pidada,eriti veel jõusaalis käiva inimese jaoks, ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hmm, oskad Sa öelda, miks ei saa liha mitte tarvitamist kasulikuks pidada?

Pea hoogu!

Räägime köögiviljades (eriti lehtsalat) sisalduvatest nitraatidest ka.

Selle vastu me kahjuks ei saa, kasvatatavaid juurikad ikka väetatakse. Ideaalvariandis tulekski süüa juurvilju, mis on enda kasvatatud.

Samas, lihas on seda kõike samuti, lisaks ka nitriteid, mis on veelgi mürgisemad. Loomad söövad samuti taimi, mis on koos happevihmadega jms keemiliste ühenditega. Sellest on mõjutatud ka loomsed produktid.

See, et nad toitaineliselt tühjad on oma massi kohta …, kogu menüü ei peagi ja ei tohi koosneda ainult lehtsalatist ning hiinakapsast. Loomulikult on nad toitaineliselt vaesemad kui mõni muu juur- või köögivili. Need on ühed näited asjadest, mida võiks lisada oma menüüsse. Juurikatest saadavate toitainete ning nende rikkuse teema on juba hoopis midagi muud. Minu soovitus oli lisada midagi tervisele ka ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>