somps
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Jooksen, ujun, kärutan ratta peal.
Jooksmine – okei ilma puhul eelistan seda teha õues, hiljuti nt olin haige ja praegu külmast õhust veidi veel hoidun ja jooksen toas. Seda siis kas sisehallis või lindil. Reeglina vähemalt korra nädalas lähen sisehalli.
Ujumine – mis seal ikka, reegelel, et basseinis ujun. Vähesel määral, kui olud soosivad, olen ka meres.
Ratas – suvel mõõdan mööda maanteid kilomeetreid. Mõnikord üksi, teinekord grupisõidus. Maastikule satun üha harvemini. No ei meeldi mulle maastikusõit väga. Talvel enamasti eelistan spinnerit, kuid talvel on rattasõitu ka vähem kõvasti. Eelmine suvi sai neid rattakilomeetreid ikka mehemoodi kogutud – 4300 ja veidi peale.
Treeningmetoodika – 3-4x nädalas on pikem baasaeroobne (mõned sutsakad tulevad ka seal sisse), 1-2x nädalas on intervall ehk kiirustega mängimine, 2-3x nädalas on ÜKE (reeglina lisaraskuseid ei võta, mängin kestvuse peale), 1x nädalas on põhjalikum venitamine. Treeningud toimuvad enamasti pulsikellaga ning kõrge hommikupulss tähendab, et sel päeval jääb trenn ära või toimub pigem staatiline venitamine jms madalal pulsil. Oleneb kui palju tavapärasest kõrgem on. Ahjaa – aeg ajalt teen plaaniväliselt ka asju, lihtsalt seetõttu, et see on fun.
Minu rahuoleku pulss on sinna 45 kanti, ohtlik ei ole, pigem saan arstidelt kiita, et heas vormis süda. Aga kiire pulss võib olla tingitud mitmest asjast? Pikaajaline kõrge pulsisagedusega, elik anaeroobses, treenimine tekitab nö “hiiresüdame”, kus süda hakkabki kiiresti tööd tegema. Tee koormustest algatuseks ära, et veenduda südametöö normaalsuses ning siis hakka tegema nö baasaeroobset. Peaks mõne ajaga pulssi alla tooma. Aga neetult palju on kannatust ja regulaarsust selle jaoks vaja. Lisaks puhka piisavalt treeningute vahepeale.
Ahjaa – kardioloog ütles mulle minu pulsi kohta üsna üldistavalt viimasel koolitusel: “Sportlased on toredad, madal pulss ning tugev kardiovaskulaarsüsteem, kuid suur osa lõpetavad ikka stimulaatoriga..” Sellega viitas, et madalapulsilised tegelased võiksid aeg-ajalt lasta EKG teha, et võimalikud blokaadid varakult ära tuvastada.
Karmenil on siin mõned ideed, mida kasutada: http://gallery.mailchimp.com/34d5858bfb3c27a814db5e633/files/002_coach_Karmen_trenniideed.pdf
Noh, rütm on ka natukene sama… Aga plageeritud kindlasti ei ole.. Samal prinsiibil võiks öelda, et J-Lo feat Pitbull “on the dance floor” on Kaoma “Lambada” pealt maha vehitud. Seejuures seal on oluliselt rohkem sarnasust. Muideks, Pink Floydi “Another brick on the wall” ja Eminem “Toy soldiers” on ka lastekoori kasutanud. Edasi?
Ujumiskursused on ka muidugi mõte… Või vähemasti paar eratundi – omadest kogemustest võin öelda, et on küll hea kui keegi kaldalt seletab kus viga tuli ja kuidas proovida parandada…
Ratast ostes tahaks teada ka ratta kohta pisut muud kui mudelit? Esikäiguvahetaja, tagumine käiguvahetaja, käikude üldine arv, keti seisund, rehvide seisund (palju kulunud jms), millal hooldatud, kuidas on piduritega lood? Raami suurus – ehk siis millisele kasutajale paslikum, oleks ka ilmselt vajalik. Amortide kohta tahaks infot. Mitte, et ma teda ostma hakkan, lihtsalt soovitus…
Just sellepärast, et vahepeal oled ravi pooleli jätnud, tulebki korrata koormustesti. Ja tähelepanelikult kuulata mida arst räägib. Kindlasti ütle, et Sul on olemas pulsikell ning soovid nõuandeid millise pulsiga peaksid treenima. Ma ei usu, et keegi keelab liikumise. Koormustestiks vali kindlasti uuesti Bruce’i meetod (sain aru, et just nii tehti esimesel korral!?), sest siis on mida võrrelda. Kaasa võta ka eelmine koormustest. Need pulsivahemikud, mis on internetis, on mõeldud inimestele, kelle südametöös ei esine muutuseid, ning on siiski umbkaudsed. Kui Sa tõesti ei soovi minna arsti juurde, siis mine raamatukokku ja tee südametööga seotud raamatud lahti. Muidugi, see on vaid minu isiklik ja sõbralik soovitus, tervise säästmise nimel või nii, Sa ei pea seda kuulama kui ei soovi.
Muide, mina olen umbes 10 aastat Sinust noorem, ning minu kestvustreeningute keskmine pulss on 130-135 enamasti.
http://maraton.postimees.ee/446126/rumal-sportija-lopetab-sudame-rutmihairetega/ vana artikkel, kuid meelde tasub tuletada siiski.
Ütleks vahepeale, et see ei ole nii. Rattaspordis on mägedemehed elupeenikesed, et võimalikult vähe massi mäkke vedada. Sprinterid on lihaselisemad kuna äkilised kiirendused vajavad suuri lihaseid, et saavutada võimalikult kiire tempo. Ja kui te seda TDF vaatade siis on näha kui need mägede etapid hakkavad siis jämedate jalgadega sprinterid katmestavad. Jaan Kirsipuu pole enda jämeda sprinteri jalaga veel ühtegi TDF lõpuni sõitnud. No ja see jala jämedus tuleb rattaspordis ikka kehaehitusest. Igastühest ei saa mägede meest.
Niisama väikseks lisainfoks.
Muidu, oled sa märganud, et TDF on mnt-ratastega? Asfaltil? Mitte mudaste mülgaste otsas? Kirsipuu ja Taaramäe on mõlemad mnt rattaga võistlemas?
Lihtsalt tähelepanek. Aga mida ma ka tean
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Võib ju absoluutselt juhtuda, et eksisin praegu rängalt pidades TDFi maanteesõiduks, edaspidi olen targem 
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sinu puhul oleks väga mõistlik teha enne treeningute alustamist siiski ära koormustest (arstiga, vähemalt EKG-põhine). Sealt saad teada ka enda jaoks soovituslikud pulsitsoonid, 141 on selgelt liiga kõrge. Artefaktide põhjuseks võib olla tõesti kehv kontakt või lõtv rihm, kuid ka mõni patoloogiline muutus südametöös (kuivõrd alguses sellele vihjasid, siis sealt ka soovitus koormustestile minna).
Kui pikka aega ei ole treeninud, siis esimesed tulemused peaksid tulema kuu-kahega, edasi läheb aeglasemaks. Võid jälgida ka oma hommikupulssi ja selle kohta pidada nö päevikut.
Pulsivööde segamini mineku kohta loe tootja infost, kas tegu on kodeeritud vöödega. Kodeerimata vööd võivad kergest segamini minna, kodeeritud vöödega nii kergelt see juhtuda ei tohiks.
Kuidas on aga lood treeningujärgse “taastava venitusega” ? Kas staatiline venitus peale trenni annab üldse reaalselt sooritusvõimele ja taastumisele midagi kaasa(v.a painduvust nõudvad alad) jne..
Kas inimesed on ainukesed loomad, kes tegelevad eraldi oma lihaste venitamisega.. Kõik teised loomad teadaolevalt ainult “ringutavad/sirutavad”..
Seda inimest siin ka mõned asjad vist veits segavad:D
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.ampser.ee menüüanalüüs on üsna asjalik, kui ise ei oska. Ma algatuseks jälgiksin menüüd nii näiteks nädala. Ja siis hakkaksin mõtlema.
Algatuseks oleks äkki kõndimine parem? Lift asendada treppidega. Trenni osas mõistlik leida raha ja VÄHEMALT korra külastada personaaltreenerit kava eesmärgiga. Muidugi, nupu “otsing” kasutamine ei teeks ka paha.
“Tere” on hea algus.
Olen ma kasvõi Sulle jätnud kunagi tere ütlemata? Sa tead suurepäraselt, et kui mind välja ei vihastata, siis olen naerune ja teretav
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma vahelduse mõttes võtaks mõned nõuanded meestelt naistele
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Äkki läheb kunagi vaja ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
