smack
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Jõusaalis saavad muidu põlved haiget, kui kükid nii, et põlved lähevad varvastest ette ja ei ole samas suunas mis varbad. Ning teine asi on, kui tehakse nö poolkükki ja ei läbita paralleeli. Kolmas varjant on liialt tugevad reiesirutajad võrreldes reiekakspealihasega. Ehk siis jõutõmmet vaja teha.
Palju mineraale saab ka veest, vett rohkem juua. Gülokasamiin on tore asi tõesti, aga sa ei saa terve elu toiduliasndist elada. Neid punkte järgides, mul põlved ei raksu ega anna enam tunda.
Kõige lihtsam ja käepärasem vahend on lõuatõmbed. Muidugi rätikuga tehes simuleerib rohkem köiel ronimist. Keskkoolis tegin kõikidele klassidele köiel ronimises ära. Siis ma muidugi ainult ühte harjutust teadsin ka- lõuatõmbed.
Tervist,Sai nimelt jõutõmmet tehtud 50kg kangiga ning järgmisel päeval oli selg parajalt kange. Kas keegi
saaks anda mõned pidepunktid, kuidas eristada tavalist lihasväsimust reaalsest seljavigastusest?
Tunne pidi mõlemal suhteliselt sarnane olema…
Hoidsid sa muidu selga nõgusana terve harjutuse vältel ja õlgu taga koos ning rind ees ja kõht pingul ning tagumiku surusid taha? Kui ei, siis võisid tõesti selja ära tõmmata..
Kui pehme pinnas, siis läheb osa jõust raisku selle pinnase muljumisele. Aga see küll midagi erilist pole mida tähele panna. Sa meisterdad alles küki tehnikat ja paned numbreid kangi alla, mitte ei ürita rekordid raamatusse saada.
Ntx kui tehakse suurte raskustega jõutõmmet, siis ei saa kohe raskust rebida, vaid enne tuleb kangile kõverus sisse tõmmata.
Muide need tommy kono klassikalise tõstmise loengud on suht head, 6 osa. Seal kah räägib jõu rakendamisest. Nimelt jõutõstmises rakendatakse maximaalse kiirendusega kohe. Aga klassikalises tõstmises ei saa, vaid tuleb vaikselt tuld anda, kuna muidu kangi tee lõppeb liiga vara ära.
Sprindis on kah selline probleem paljudel, et jalad nõtkuvad läbi, vetruvad liialt, ning kogu jõud ei rakendu maasse. Sa sprindis pead max jõuga lihtsalt maasse tampima.
Kükis ma läheks alla veidi aeglasemini, ei tundu kontrollitud liigutus olema. Aga tõstevööd ma soovitaks kasutada alates 3KM. Kükis minu arust kõige vaevarikkam on suuta selg nõgusana hoida ja seda asendit hoida korduse vältel. Vaevalt et jalgade võimsus niiväga probleemiks on. Muidu Mark Rippetoe soovitab algul tõstevööd kasutada ainult selleks, et tunneksid, kuidas surud kõhtu välja, tõstevöö vastu.
Sügavkükis lähevadki põlved veidi üle varvaste, eriti kui sul pikk reieluu, et hoida raskuskese õiges kohas. Sügavküki teeb just eriliseks see, et pärast paraleeli läbimist peab reiekakspealihas töötama, mis just hoiabki põlvi tervena. Nagu PT London ütles, küünarnukid peaksid kangi alla jääma. Goblet squat on tõesti hea, õpetab selga õiges asendis hoidma ja rinda ees.
Step-upis tuled liiga suure hooga alla. Teise jalaga tõukad üles ja hooga tuled alla, need lihased mis peaksid tööd tegema, magavad. Kui kontrollitult lased ülesastetes alla, siis tunned, kuidas kõik reis ja tuhar kenasti töötab.
Kui keegi juba sai kurjaks inglise keele peale, siis palun see sama tõlkigu mulle goblet squat eesti keelde. Küsiks juba veel mõne sõna tõlget: bulgarian split squat, hip thrust, hyperextension, glute-ham raise.
Tnationis üks artikkel tehnika täiustamiseks:
See 2x päevas ja 5…6 päeva nädalas kehtib kogenenud ja toidulisandite peal tõstjate jaoks. Average joe kooleks selle all. Eriti kui töö või kool veel kõrval.
Kombineerides aga klassikalist tõstmist jõutreeninguga, on mõtekas esimeseks harjutuseks valida võimsus(plahvatuslik) harjutus ehk midagi klassikalisest tõstmisest ja ülejäänud jõu harjutused. Ehk siis ntx rebimine, kükk, surumisharjutus ja selja harjutus. Ülekeha treeningu puhul ei saagi rohkem suuri harjutusi teha, kuna närvisüsteem ei pea vastu. Pole mõtet teha 8 erinevat harjutust, jõusaalis on kvaliteet alati üle kvantiteedi. Eriti klassikaskalise tõstmise puhul, kus harjutuse õppimine võtab ekstra kaua.
Eks tänavakakluses võib kõike juhtuda. Ümbritsev objekt pole just kõige ohutum nagu ringis…Võib auto alla jääda, peaga vastu äärekivi kukkuda jne mis võivad vabalt surmavaks osutada. Aga statistika näitab, et harva leiab midagi taolist aset.
See meetod on jõu arendamsie puhul väge levinud. Kuna närvisüsteem peab puhkama kuni 5 min, siis tehakse A1 harjutus, puhkus paar min, siis A2 harjutus, puhkus paar min ning A1… jne. T-Nation.com täis sellist tüüpi kavasi.
Mis toitumiskavast sa räägid kui ? Toitumiskava jälgmiseks peab ikka sööma ka.Ma arvan, et ta pidas silma toidulisandeid….
Geenid, ei muud. Pole elus ka mingeid küüslauke ega muud sellist söönud (ei meeldi haiseda:-)).Oot oled sa üldse inimene?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks see treening aitab kõvasti haigestumise vastu, kui õigesti teha. Valesti, siis aina haigeks jääd.
Aga ma arvan, et kui sa ikka haige oled, küll ilma palavikuta, siis ära mine. Väike külmetus samas ei takista…
Ma räägin kah häbist veidi. Need nö naiste tuharaharjutused, mis on tglt väga kasulikud, kui tahad sprinti arendada. Nüüd viska keset saali põrandale ja hakka neid tegema:D
Aga kui aus olla, siis väga vahet pole- kedagi ei koti. Kõik on su enda peas kinni. Eks keegi ikka vaatab silmanurgast. Uudishimulikud oleme ju kõik.
Aga nüüd ma kutsuks kõiki kogenumaid algajaid abistama. Keegi ei julge ju ise küsida. Ma alles vaatasin kuidas ühed noored harjutasid jõutõmmet ja nii õudse tehnikaga, et mul endal hakkas lausa selg valutama. Inimesed näevad, et nad teevad valesti, aga kedagi ei koti. Mitte kedagi. Lõpuks, kui oli selge, et keegi ei kavatse neid juhendada, võtsin ise asja käsile. Siis õnneks üks härrasmees ühines veel, aga see võis olla ka tingitud sellest, et tahtis nende kangi omale
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul keeraks see kava õlad tuksi. Surumist nii palju ja tõmmet nii vähe.
Näe siin kava
Alustame sellest, et pea kõigi spordialade eelduseks on baasjõud, mida saad saalist. Sprinterdi, kuulitõukajad jne. Isegi pikamaajooksjad käivad jõusaalis trenni tegemas-liigeseid ja sidemeid ei saa eriti tugevamaks pikka maad joostes.
Mis puutub kehraskustega treeningusse, kui seda tõsiselt võtta, siis võib vigastusi sama palju kui jõusaalis tulla. Jõutõus ei lõhu õlgu? Rööbaspuudel surumine täisamplituudiga pole kah kõige tervislikum. Aga ma tahaks näha kuidas sa hakkad ilma jõusaalita kätepeal surumist tegema ja jõutõusu mõlema käega korrakaga.
Ja keegi tahab väita, et saltot viskav mees saab enne naised, kui lihastes? Haha mis sa lähed peole, marsid uksest sisse, viskad tervituseks salto ja saad kõik naised omale? Või parem, joo ennast täis, viska salot, murra kael.
Aga eks see keharaskustega treening ole omamoodi katsumust, rohkem lõbu on väljas harjutusi teha, kui saalis. Pakun, et paljudel käivad mõlemad treeningud käsikäes. Muidugi oma keharaskusega treening ole rohkem funktsionaalsem, aga see on väga piiratud. Sa ei saa max jõudu arendada. Sa ei saa kiirusjõudu ja jõukiirust arendada. Saad põhiliselt vastupidavust ja lihaste elastsust(plümeetrilised harjutused).
Liigne lihasmass sarkoplasma arvelt teeb tõesti aeglaseks. Muide vaata ameerika jalgpallureid, suured, pirakad, aga 40jardi sprint on tippsprinteritega sama hea. Ja tippkiirus on igast keharaskustega treenijast parem.
Võrdled 150kg venda 70 kiloga? Palju sa tead inimesi 150kg. See on äärmus.
Kiirust sa saad jõusaalis enne kui keharaskustega treenides. Kiiruse üks põhikomponent on jõud.
Rääkid, et kükk ja jõutõmme koormab liigeseid, aga kui ei koormaks, siis kuidas liigesed tugevamaks lähevad? Kõik treening põhineb keha koormamisel ja vastavalt sellele adopteerimisel.
Kui sa vaid teaksid kui tugevad on sprinterid. Nad kükivad sul kuni 300 kiloga.
Ma ei taha midagi halvasti öelda, aga algul tuled siia abipalvega alandlikult ning siis hakkad kõigiga vaidlema nagu teaksid kõike. Mul jäi mulje, et tead meist kõigist rohkem. Su teadmised pole spetsiiflised, on väga üldised.
