smack

Keegi oskab muidu öelda, mis numbrid peaksid mul olema, et minust oleks võistlustel asja. Plaanin ise ka sangpommiga tõsisemalt tegeleda:)

Kaaluni hetkel kuni 80 kilo, seega 24kilosega treeniks.

Mardna sõnul pole tavatreenijal siiski valgujooki vaja. “Toidulisandid tulevad mängu sellisel juhul, kui treeningmaht on juba selline, et tavatoiduga pole võimalik ära katta mikro- ja makroelementide ning energiavajadust, sest toidukogus muutuks liiga suureks,” rääkis ta.

Ka MyFitnessi spordiklubide treener ja rühmatreeningute koordinaator Eva Ottas ei soovita tavatreenijale valgupreparaate.

“Ma olen ise näinud nii palju naisi, kes on valgupulbrite ja nende jookidega oma keha ära rikkunud,” märkis ta, lisades, et kui eesmärgiks pole lihaste kasvatamine, pole ka lisavalku vaja.

Kohe pärast trenni soovitab Ottas energiavarusid taastada pigem mõne puuvilja, jogurti või lahja spordijoogiga. Muid toidulisandeid ja valgusegusid võiks aga tarbida vaid kokkuleppel jõusaalitreeneri või toitumisspetsialistiga, kes tunneb täpselt inimese treeningplaani ja toitumist.

Nu nu kohe peaksid valgu kummardajad röökima hakkama siin!?” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Igal ühel on oma blogi, kuhu selliseid asju kirjutada:)

Noh sa võid ju teha lõputult istesse tõuse ja ennast halliks mõeldes otsida uusi asendeid jne , et mingit koormust lihasele saada ning loota , et sellest ka mingit kasu tõuseb . Võibolla tõusebki , aga kindlasti mitte niipalju , kui lisaraskusega suhteliselt madalate kordustega . Lisaks sellele on esimene variant aja raiskamine , muidugi kui sa ei kuulu selle 1 % hulka kes kaifib kõhulihaste treenimist (isiklik arvamus , mingeid kilomeetriseid uuringuid ei hakka välja tooma). Nagu öeldud , kõhulihas on lihtsalt lihas nagu iga teinegi .

Mõtteainet: paljudes harjutustes peab kõhusirglihas töötama staatiliselt , mis ideed kannab siis endas tema veel eraldi staatiline piinamine?

Fakt on ka see , et soliidsete raskustega baasharjutused panustavad sinu kõhulihase arengusse tunduvalt enam , kui lõputud istessetõusud , dragon flyd ja muud mambo-tšambod…

Ja mis puutub geenidesse siis kuskilt lugesin hea tsitaadi , mis kõlas umbes nii : ” Geenidel on omadus paraneda vastavalt sellele , kui palju sa vaeva näed ja tööd teed..”

See , et lihaste düsbalanss on kole asi mida tuleb vältida ei tohiks kellelegi üllatus olla . Lihtsaim viis selleks lihaste antagonistidele samaväärset tähelepanu pöörata (pluss venitamised ja muu teema)

Lõpetuseks ma ütleks pigem nii : kõhulihasel on erinevates liigutustes erinev funksioon, seega oleks mõtekas seda võimalikult mitmekesiselt treenida… nii lisaraskusega, kui keharaskusega, kui tõesti vahel ka staatiliselt.

jaanuar 8, 2012 at 10:30 e.l. in reply to: kõhulihased NB! Lisatud 10-pack pilt #258296

smack

Member

gmaster juba selja kohta kirjutas, lisan veel, et kui sa tahad jõutõmmet hästi sooritada, siis pead ikka kõhtu ka juurde tegema. Samuti kui tahad sprindiga tegeleda, isegi surumisel läheb kõhtu vaja:) Põhimõtteliselt kõht on su keha keskosas, kui see koht on nõrk, siis kõik on nõrk- vaata kui keti nõrgimat lüli! Ja ma usun, et sa oled nõus, et treenitud kõhulihased paistavad rohkem madala rasvaprotsendiga välja kui treenimata…

jaanuar 7, 2012 at 11:22 e.l. in reply to: Lollid vead jõusaalis #259024

smack

Member

Lollim viga on kiirustades jõusaali minna, siis on kindel, et kõik läheb metsa.

jaanuar 2, 2012 at 3:11 p.l. in reply to: Lõuatõmbed pärast jõutõmmet! #247730

smack

Member

Kas see mitte anaeroobse vastupidavuse puudulikus pole, mis pärsib tal lõuatõmmete tegemist? Kuigi jah, aeroobsest treeningust oleks tark alustada.

jaanuar 2, 2012 at 2:44 p.l. in reply to: jõudu, mitte lihaseid #246686

smack

Member

Jaan Loko raamatust “Kulturism I”

Sarkoplasmaatiline hüpertroofia on lihaskiudude paksenemine eelkõige sarkoplasma mahu suurenemise arvel. See hüpertroofia tüüp kujuneb sarkoplasmavalkude ja lihaskiudude ainevahetuse reservide (glükogeen, kreatiinfosfaat jt.) mahu suurenemise arvel. Ka kapillaaride arvu märgatav suurenemine treeningu tulemusena võib esile kutsuda lihaste mõningase paksenemise.

Müofibrillaarse hüpertroofia korral suureneb müofibrillide arv ja maht. Suureneb lihaskiudude kontraktsiooniaparaat ning müofibrillide paiknemise tihedus lihaskius. Selline lihase hüpertroofia viib olulisele lihase maksimaaljõu suurenemisele.

Hüpertroofia tüübi eelisarengu määrab lihastöö iseloom. Kestvad dünaamilised harjutused suhteliselt väikse vastupanuga stimuleerivad peamiselt sarkoplasmaatilist, suure lihaspingega harjutused (vastupanu üle 70 % maksimaalsest) aga müofibrillaarset hüpertroofiat.

Sa võiksid mdiagi oma sõnadega ka kirjutada:) ja midagi millest oleks kellelegi kasu…

Lihasmasi kasvu saad piirata, kui piirad toitumist ja lisad vastupidavustreeninguid. Aga eks mõlemad veidi pärsivad ka jõu arengut:)

detsember 30, 2011 at 3:55 p.l. in reply to: Mida arvate jõunäitajatest? #266408

smack

Member

1. Lihasvastupidavust arendavaid harjutusi sooritatakse suure korduste arvuga

(20–50 või enam), väikese lisaraskusega (0–30%), harjutuste arv 5–8, seeriate arv

3–5, puhkepausid lühi kesed (30 sek), korduste koguarv ühes treeningus 500–

1500, harjutuste sooritamise tempo on aeglane.

2. Jõuvastupidavuse harjutused sooritatakse lisaraskusega 20–50%, korduste arv

seerias on 10–20, harjutuste arv 8–10, seeriate arv 3, puhkepausid 20–45 sek, korduste

koguarv ühes treeningus 300–600, harjutuste sooritamise tempo on kiire.

3. Põhi- ehk baasjõu harjutused sooritatakse lisaraskusega 50–85%, korduste arv

seerias 4–12, harjutuste arv 3, ühes treeningus 150–200, harjutuste sooritamise

tempo on aeglane.

4. Maksimaalse jõu harjutuste sooritamisel on lisaraskus 90–100%, kordusi seerias

1–3, harjutuste arv 3, seeriate arv 5–6, puhkepaus 2–4 min, korduste koguarv

ühes treeningus 20–60, harjutuste sooritustempo on võimalikult kiire.

5. Kiire jõu arendamisel on lisaraskuse protsent 30–80, kordusi seerias 6–10, harjutuste

arv 3–5, seeriate arv 3–6, puhkepaus 2–3 min, korduste koguarv ühes

treeningus 60–200, harjutuste sooritamise tempo on maksimaalne.

6. Plahvatusliku jõu arendamisel on lisaraskuse protsent 40–60, kordusi seerias

1–5, harju tuste arv 3–5, seeriate arv 3–5, puhkepaus 2–4 min, korduste koguarv

ühes treeningus 50–150,harjutuste sooritamise kiirus on maksimaalne.

Söö saia/jäätist edasi ja ära tule õpetama kuidas peaks trenni tegema !!!

See kõik on väga tore teadmine õpikust, aga mida see algajale ütleb?

Kui sa tahad maksimaaljõudu arendada, siis peaks kõik harjutused selles kordusvahemikus tegema? Ei!

Kas kordused 1..3 töötavad üldse algaja puhul? Ei!

Kas sa treenid selga kordustega 1..3? Ei!

Igatahes ma olen Archangeliga paljugi ühel meelel ja on terve hunnik tunnistatud ja kogenenuid välistreenereid, kes levitavad ka samu teadmisi. Tahad lihast ja jõudu, treeni 1h ja keskendu põhiliselt baasharjutusele. Ma ei tea kuidas te seal tippkulturismis treenite, aga iga keskmise inimese puhul see kehtib.

Algaja käekäik võiks jõusaalis olla selline: alustad Mark Rippetoe kavaga, 3x nädalas ülekehatreening. Saad jõunäitajad üles ja massi ka. Oled seda piisavalt teinud, lähed üle üla- ja alakeha jaotusele, teed seega rohkem harjutusi ja lihasmass hakkab kohe vohama. Aga hakkad seal 50 kiloga 12 korduseid tegema, siis väga suureks ja tugevaks ei saa ju, tee aga 100 kilogrammiga 12 kordust ja lihast tuleb ikka küll:) Kes teab kedagi, kes on väga tugev, aga näeb väga kleenuke välja? Kõik jõutõstjad on massiivsed, kus küll nende lihasmass tuleb?

detsember 28, 2011 at 4:31 p.l. in reply to: Kuidas “ehmatada” keha #268479

smack

Member

Kas sa üritad arendada jõudu või lihasmassi, sest see pole jõukava ja loomulikult jäävad seega jõunäitajad toppama:)

detsember 23, 2011 at 10:56 e.l. in reply to: võitlemistrenni, kus põlvi pole vaja;) #272304

smack

Member

Ükskõik mis võistluskunstiga sa ei tegeleks, põlv on ikka lüli teiste osade vahel ja kõik see võimsus tuleb just jalgadest…