Sir

tehku parem jõudu

Aga üks asi mulle pähe ei mahu kohe kuidagi.

Et universum on lõputu

aga samas on väga imelik mõelda, et universum kusagil ära lõppeks(siis oleksime kui vangid)

Universum on kindlasti lõplik. Kui võtta meie 4mõõtmeline universum, siis kunagi sai ta alguse ja saab ka lõpu, samas ei olegi tarvis aega appi võtta, saab ka kolmemõõtmeliselt hakkama. Universum tundub paljudele lõpmatu, kuna kui ka kuskil oleks mingi viimane molekul, siis sellest saab ju veel ka edasi minna ja siis veel edasi jne. Kuigi point hoopis selles, et peale universumi ei olegi midagi, kõik mis on ongi universum ja kõik, lõpp

Olemine on ja mitte olemist ei ole, nagu targad enne meid on öelnud:D

Peace

Ütlen siis ise mõne kriitilisema sõna.

Kevin Levrone pole ideaalne – biitsepsid on lamedad topeltbiitsepsi poosis.

Markus Ruhl – liiga palju syntholit õlgades ja biitsepsis – üldse väga kahtlane kehaehitus.

Schwarzenegger – jalad ikkagi peenikesed tänu pikkusele.

Kõige lähemale ideaalile oli Flex 93 Mr. Olympial.

Praegast näiteks Darren Charles ja ka Alexey Shabunyal on suht raske mingit viga leida.

Igatahes ideaalse mehe saame kui võtta Ron Coleman:

* vahetada kõhulihased Ahmad Haidariga

* Jay Cutleri reie nelipealihase

* näiteks Kevin Levrone triitsepsi

* ja Arnold Schwarzeneggeri nahavärvi

Aga teisalt miks just naiste arvamus peaks huvitama?

Kas siis mehe enda arvamus milline ta olla tahab ei olegi tähtis?

Mina leian, et mees peaks olema TA ISE mitte ebakindel tossike, kes otsib võimalust teistele meeldimiseks.

eks enamus meesterahvaid kes end steroide täis söövad ongi ideaalmehed (Y) nagu ka steroide söövad naised….on ideaalmehed:)

Tõesti, tõesti

Ma ostan Poe tänavalt Ülikooli Kliinikumi Apteegist, 35.- 50 ml pudel

On selle kohta ka infot, et kui kange lahus see on või kui palju sisaldab toimeainet? Ehk siis kui teda võrrelda siinses poes pakutavaga, kuidas siis nende suhe on, hinna ja koguse mõttes siis…

Kiirus on üldiselt selline huvitav asi, mis on väga suhteline. Kiirus oleneb sellest, mille suhtes me teda mõõdame. Kui auto sõidab 100 km/h mingi taustsüsteemi suhtes – auto puhul siis tee – siis on tema kiirus 100 km/h tee suhtes. Kui kärbes mingil imelikul kombel saaks lennata valguse kiirusel sõitvas rongis kiirusega 1 m/s, siis kärbse kiirus on 1 m/s rongi suhtes. Nüüd tekib küsimus, mille suhtes tal siis see 300 000 001 m/s kiirus peaks olema? Millise taustsüsteemi suhtes? Meie suhtes? Maa suhtes? Päikese suhtes? Kõik objektid liiguvad – nii meie, Maa kui ka Päike. Kogu Universum liigub. Meil puudub absoluutne taustsüsteem, mille suhtes me saaks mõõta kärbse kiirust.

Valguse kiirusel on selline huvitav omadus, et ta on absoluutne kõigi taustsüsteemide suhtes. Ükskõik, mis kiirusega me ka ei liiguks, liigub valgus meie suhtes ikkagi 300 000 km/s. Niisiis näide kärbsega on natuke kohatu. Üldrelatiivsusteooria saab sellega üsna edukalt hakkama.

Taustsüsteem oleks see, mille suhtes valguse kiirust mõõdaksid, ehk siis valguse allikas ja kärbse kiirus oleks ikka 300 000 000 mitte 300 000 001 m/s, seda muidugi juhul kui Einstein möla ei ajanud