Skip to main content

shreku

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 106 through 120 (of 538 total)
1 2 3 … 7 8 9 … 34 35 36
  • Autor
    Postitused
  • mai 6, 2011 at 4:03 p.l. in reply to: Euroopa Jõutõsteliit kinnitas Silbaumi rekordi! #301054
    shreku
    Member

    Erkkil 300 3-daga

    mai 6, 2011 at 1:55 p.l. in reply to: Euroopa Jõutõsteliit kinnitas Silbaumi rekordi! #301021
    shreku
    Member

    Ma ei taha ebaviisakas olla, aga surumise 3-da katse ära jätmine nüüd küll kuidagi tõmbe tulemust ei mõjuta.

    Sama hästi võiks Erki Nool oda 3-da katse tegemata jätta, et siis 1500 kiiremini joosta <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kolmevõistluses ikka mõjutab küll ja kuidas veel <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    aprill 15, 2011 at 10:47 e.l. in reply to: Toidulisandite, valgupulbrite, kulturismi hea või halb mõju tervisele, veevajadus #297658
    shreku
    Member

    Publikatsioonid ikka avaldatud artiklid (Otsuse puhul ka raamat toitumisest ja treeningutest).

    Ntx doktorikraadi saamiseks on ka nõue, et mis tasemega väljaannetes need peavad olema avaldatud (kehva artiklid ei kajasta keegi tuntud ja tasemel väljaannetes) ehk seda siin mõeldaksegi publikatsioonide all.

    Ma usun. et treeneri V-taseme nõuetes võetakse publikatsioonide hulka ka ilmunud raamatud, artiklid (näiteks siinsamas fitness.ee), mis peaaegu kunagi pole kirjutatud kasutades teaduskirjanduse reegleid järgides (loomulikult on siin erandeid. eelkõige probleem viitamisega). Sellele osutab veel ka see, et nõutud on ainult magistrikraadi. Viimane aga ei eelda tegelikult teadusajakirjades publikatsioone. Seega ainult magistrikraadiga inimene ei pruugigi nö. teaduse tegemisega kokku puutunud rohkem kui lõputöö raamides. Doktoritöödes tõesti nõue saada publikatsioon tunnustatud teadusajakirjades (neid kohe päris mitu).

    märts 29, 2011 at 6:24 p.l. in reply to: Arnold Classic Europe 2011 #295169
    shreku
    Member

    Nagu ühest Arnold Classicust veel vähe oleks tehakse sellel aastal veel üks Hispaanias 7-8 oktoober 2011.

    post-22-1301421610_thumb.jpg

    Kui auhinnarahad korralikud on, siis vägagi positiivne nähtus. Annab tippudle motti, et pärast Mr.Olympiat vormi hoida ning võimaldab meestel raha koguda, et veel paremini treenida.

    märts 19, 2011 at 7:31 e.l. in reply to: 32. EMV jõutõstmises: videod ja fotod! #293561
    shreku
    Member

    Mehed:

    1. A. Kuusnõmm

    2. A-E. Raus

    3. E. Kraav

    4. S. Rast

    5. E. Hirsnik

    6. R. Sagor

    Naised:

    1. M. Bogdanova

    2. L. Laan

    3. M. Aus

    4. A. King

    5. H. Hiiemäe

    6. A. Alas

    Meeste võistkondlik:

    1. TÜASK I

    2. SK Sparta I

    3. TÜASK 2

    Naiste võistkondlik:

    1. SK Reval-Sport

    2. TÜASK

    3. SK Sparta

    märts 17, 2011 at 10:34 e.l. in reply to: Eesti üliõpilaste 2011 a. lahtised meistrivõistlused jõutõstmises – juhend #293305
    shreku
    Member

    Sellest ma saan aru, ettepanek tuleb suunata otse IPF-i suunata.

    Lihtsalt puht teoreetiliselt, kuidas inimesed suhtuvad sellisesse muudatusse.

    Hetkekoefitsent, ehk siis Wilks, soosib kolmevõistluse peale kokku lühikesekasvulisi võistlejaid. Peep! See on hüpotees järgmise teadustöö jaoks! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pole tänu väärt… <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ka KMI näitab inimese suhtelist jõudu, lihtsalt avardatumalt.

    Suure KMI ga inimene peaks olema reeglina tugevam. Oleneb suhtelisest jõust.

    Milleks muuta süsteemi nii keeruliseks. Ainus kasu oleks sellest, et pikematel tõstjatel oleks natuke lihtsam paremat tulemust saavutada. Samas on üleüldiselt tõstealadel lühemad inimesed v.a. mõned erandid ja -120 ja +120 kaalud. Ja kui sportlane on tugev, siis ei ole sellest pikkuse arvestamisest suurt kasu (enamus rammumehi on jõutõstmises tugevad ja on ka võistelnud varasemalt selles. enamus neist on 190 cm ikka pikkad).

    Tulles tagasi selle väite juurde, et lühematel on lihtsam kõrgemaid wilkese saada, siis võib selle koha pealt isegi õigus olla, kuid see on pigem seotud lühemate luukangide e. seeläbi lühemate tõsteteekondadega. Hoolimata sellest, siis kui vaadata MM-i tulemusi, siis on absoluutses (3 wilksi parimat) arvestuses võimalik kõikides kaaludes konkureerida.

    veebruar 28, 2011 at 9:44 e.l. in reply to: Saarlased koolitasid järelkasvu #291334
    shreku
    Member

    Nüüd peaks EMV-l tõmbekolle kohe juurde tulema

    veebruar 18, 2011 at 8:12 p.l. in reply to: Eesti ja Rootsi politsei I sõprusturniir jõutõstmises – tulemused #290414
    shreku
    Member

    Kurat need politseinikud olid ikka humoristid. Eestis oleks ilma pikema mölata ära väänatud <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    veebruar 17, 2011 at 10:21 e.l. in reply to: kükk vabaraskustega vs kükk smithil #290234
    shreku
    Member

    Vaba raskusega kükk on parim jalgade treeninguks ükskõik millise muu jalamasina/harjutusega võrreldes. Haarab töösse meeletul hulgal lihaseid. Arendab jõudu, lihasmassi, kiirust jne. Väga suureks miinuseks on aga vigastusteoht lisaks keerulisele tehnikale.

    Smithil tehtavad kükid on ohutumad ja ajavad asja ära, kuid mõjuva põhjuseta ei tohiks vabaraskusega kükki kavast välja heita. Smithi kükki võiks kasutada vaheldusena. Samas on paljudel vigastusi, tehnika puudub vms., mis takistab teha kükki lahtise kangiga. Sellisel juhul ei ole mõtet kõvat meest mängida ja ennast edasi lõhkuda.

    jaanuar 26, 2011 at 2:13 p.l. in reply to: IPF Classic Powerlifting World Cup #287792
    shreku
    Member

    Põlvesidemed (mingi lahjem variant), randmekad ja tõstevöö võiks ikka jääda. Vähem vigastusi ja ei lisa oluliselt nö. puunuku effekti võrreldes ainult vööga tõstmisel.

    jaanuar 18, 2011 at 9:29 e.l. in reply to: Võsa sai peksa. #286813
    shreku
    Member

    Kahju, et viimast saadet ei näinud. Ilmselt saab varsti netis ka vaadata http://www.elu24.ee/?id=373666

    Vaatasin ka eile. Ikka liiga hull. Väga jokk olukord omanikul.

    jaanuar 12, 2011 at 6:17 p.l. in reply to: Rinnalt surumine 105KG #285995
    shreku
    Member

    Rinnalt surumine 100 ja 105KG Kristjan Salumaa Vanus:15 kehakaal:74kg pikkus:180

    100KG – http://www.youtube.com/watch?v=7T8qq5S38BI

    105KG – http://www.youtube.com/watch?v=MCoEVVIYEWg

    kõik õpetused ja kriitika oodatud ja mida peaks parandama surumise ja selle tehnika juures <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Jalad praegu peaageu üldse ei toeta surumist. Jalad peaks tooma tuharale lähemale või siis asetsema selliselt põrandale, et nad toetaks keha surumisel. Ühesõnaga jalad kindlalt maha.

    jaanuar 10, 2011 at 8:13 e.l. in reply to: EESTI EDUKAIMAD SPORDIALAD! #285772
    shreku
    Member

    Peale seda, Oti ajaloolist sõnavõttu VII Eesti Spordi Kongressil hakkavad asjad muutuma, pange tähele!

    Väga õige jutt. Kuigi mujal maailmas on tegelikult sarnane probleem. Millegipärast loetakse spordiks ainult olümpiaalasid.

    EOK peaks tegelikult seisma kogu Eesti spordi eest, kuid tegelikult toimub suuremas osas olümpiaalade toetamine. Tervise edendamiseks ja üliõpilasspordiks minev raha on samuti minimaalne.

    jaanuar 7, 2011 at 1:16 p.l. in reply to: Valk enne magama minekut #285599
    shreku
    Member

    110g juustu ennem magamaminekut ja olemas. 30g valku ja 30g rasvu. Rasvad aeglustavad imendumist. Ise võtsin Prode90 + 50g juustu.

    Seda siis massi või dieedi ajal?

    detsember 30, 2010 at 9:32 p.l. in reply to: Eesti parim raw surumine #285012
    shreku
    Member

    85kg ei mingil juhul. Treenin samas kohas ja olen Alanit korduvalt näinud. Kaal pigem 100kg kanti.

    Elaril on õigus <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 106 through 120 (of 538 total)
1 2 3 … 7 8 9 … 34 35 36