shreku
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Esimest korda ei lähe. Päris mitmesajandat juba. Lihtsalt hea oleks kui saaks kellegi kindlaga käija. Muidu lähed trenni ja pead mõtlema, kas ma saan teha suurte koormustega või mitte. Ilma, et ma kusagil kangi alla jääks.
Nagu ma juba ütlesin,tuleb sul sel juhul KOHEjalga lasta – hiljem ei ole enam võimalust.Ei ole meeldiv elada koos tüübiga,kes argusest on valmis absoluutselt kõigeks.Võib ainult ette kujutada,millega sa oma naha päästmiseks hakkama saaks,kui sul põgeneda ei õnnestu …Kui ei õnnestuks põgeneda, siis ma sõdiks vastu. Parem surra siis juba asja eest. Niisama kuuli saada oleks liiga alandav.
Ah et arguse tunnustamine on siis julgus,
“>
Ajalugu oleks võinud siiski õppida – see julgust ei nõua.Sel juhul teaksid,et N.Liidu okupatsioon algas totaalsest blokaadist.1940.aastal ei pääsenud keegi kusagile põgenema.Sul on sellised võimalused:
1.nurgas väriseda,püksid täis lasta ja loota,et sind keegi ei puutu,loodetavasti sa oskad piisavalt vene keelt,et teada,kuidas venelased sinusse kui eestlasse suhtuvad,eriti kohalikud venelased.Oma lähedaste kaitsjat sinust loomulikult ei ole.
2.vt.punkt 1 + pakud oma teeneid okupantidele.Oled sa kindel,et neid vajatakse?
3.vastu hakata – no kui on valida,kas kärvata täislastud pükstega seina ääres või vähemalt püüda midagi ette võtta …
4.kohe jalga lasta,mõnda siukesse riiki,kus argpüks olemine ei ole auasi ja julguse tunnus ja end nende meeste-naiste selja taha peita …
Olgu. Hakkan vastu saan surma. Ei hakka saan surma. Lasen jalga, jään võibolla ellu. Kui hakkata vastu sõdima ja hukkuda siis parimal juhul saad kunagi mäestussamba kuhu on graveeritud ka sinu nimi. Kui sedagi. Samas kui põgeneda ja äkki jääda ellu… Ei saa ka unustada faktorit, et sa ei seisa ainult iseenda, vaid kogu oma pere eest. On ainult kaks valikut sellisel juhul. Peale sinu langemist on suur tõenaäosus ka nendel homset päeva mitte näha. Kas see ei ole siis üldse oluline?
Lisaks siia veel natuke oma vanavanaisa mälestusi, kes elas üle mõlemad maailmasõjad.
Tema käis Sinimägedes. Teate küll seda kohta te suured patrioodid. Olete seal üldse käinud või? Enamus, kes sinna läksid said surma. Nii veriseid lahinguid ei leia Eesti ajaloost just palju. Ja teate, mis tema selle kohta ütles. Ta ütles, et see kõik oli suur lollus. Mehed surid tema ümber. Hea on ju mäletada ammuste aegade tahet võidelda, isegi kui erilist lootust polnud. Nendele meestele, kes sealt pääsesid sai osaks midagi uskumatut. Ime oli siiski ju ellu jääda. Aga mis hinnaga? Tuhandete matetud meeste hinnaga. Õudus, mis oli saanud karmiks reaalsuseks.
Mina olen seal käinud. Olen korduvalt viibinud ka Paju lahinguplatsil. Nendes kohtades on tunda rõskust. Ettekujutust verest nõretavast maast ja laipadest, kelle nimegi ei oska leida. Nüüdseks on kadunud selat veri ja laibad, kuid õudus on jäänud.
Vabandage väga, kuid mina olen jah ARG. Mina ei tahaks mitte kunagi vedeleda kusagil lahingutandril maas ilma nimeta, ilma tulevikuta. Elu on minule liiga armas.
e-ee …milleks isiklikku argust NII avalikult propageerida?
Maiteandki,et see nüüd positiivne omadus …
ju ma liiga vana siis,
“>Ma ei häbene seda vähemalt tunnistada. Ja pealegi arvan ma isiklikult, et kui sõda peaks kunagi tulema, siis see käib väiksest Eestist nii kiiresti üle, et kusagile põgenemine on võimatu. Selline asi on täitsa võimalik, kui arvestada tänapäeva sõjatehnika võimekust. Kui tuleb sõda(tõesti loodan, et sellist õudust ei tule Eestimaa pinnal enam kogeda), siis seekord ei päästa meid enam vintpüssid. Olgem ausad. Praegu ei ole Eesti veel sõjaliselt nii võimekas, et astuda kellegile vastu(vaevalt ka lätlased meid kunagi ründaks). Võibolla kuangi küll(ma loodan). Alles siis olesk mina nõus võitlema. Ei ole ju mõttet lihtsalt kahurilihaks ka minna. Samas kas aravte, et siis inimesed, kes Eestist on sõdade ajal põgenenud on reeturid? Mina küll nii ei arva. Olud olid lihtsalt sellised. Peaasi, et sa ei unusta kust sa tuled.
Mul on häbi elada sellisel Eestimaal, kus rahva kaitsetahe on nii väike“> Mina lähen küll igatahes sõjaväkke ja täidan oma kohust isamaa ees.Meie esivanemad langesid meie vabaduse eest ja vabadus ei tule kellegile tasuta, küll tuleb meie kord ka selle eest maksta.Sellist juttu võid oma vanaemale rääkida, et vorm läheb käest, sul veab et sa nõukogude ajal ei pidanud sõjaväes olema.Ilma minevikuta pole tulevikku, kuid mina pooldaks sõjaväe puhul vadathtlikust. Minu tutvusringkonnas on suhteliselt palju sportlasi ja inimesi, kes õppivad või tahavad segamatult õppida ülikkolis. Ütle mulle kulla mees kas ma vajan sõjaväes käimist, et tõsta oma füüsilist vormi kui õpin kehakultuuri ja teen regulaarselt sporti. Samas olen käinud paar aastat noorkotkastes ja ravan, et mingid teadmised on sealt kahe kõrva vahele jäänud küll. Vabandust kui olen nii egoistlik ja arogantne, kuid see on minu tugev arvamus, mis ei ole kujunenud ühe päevaga, vaid mitme aastaga. Eriti süvendab seda arvamust asjaolu, et sõbrad, kes sõjaväes käivad räägivad, et esimesd kuud on rasked(mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Uus keskkond ikkagi), kuid ülejäänud aeg on paras molutamine. On mulle seda siis nii väga vaja? Olgu siis sõjavägi midagi sellist, mis reaalselt omaks ka mingit väärtust. Pole vaja enda ellu kaheksat kuud, millest jääb mälestus, et algul oli raske, kuid hilisem oli puht aja raiskamine. Miks ei võiks ajateenistus kestagi ainult 2-3 kuud? Mina ei saa sellest aru.
Ole täitsa mureta ja kaalu 65 kg edasi, küll siin Eestimaal neid jämedaid jätkub kellele see teenistus igati ära kulub. Naudi seda, et oled kerge, usu suur kaal ei ole mitte midagi meeldivat ja sõjaväeteenistus on jama. Loomulikult on nüüd Vendv mul hammastega kraes ja uriseb, et mis propakandat sa siin teed. Ei tee,“> Selline on minu isiklik arvamus. Kuid väga paljudele noortele meestele tuleks see kasuks küll, Spordimees ei peaks aga sinna oma nina toppima. Mõtetu aja raiskamine. Nii lühike kui ka see teenistuse aeg meil siin on.Ma olen samal arvamusel. Ma kujutan ette, et kui sõjaväkke lähen siis läheb vorm puhta ######. Raske on lihtsalt leppida sellega, et pean loobuma enda elustiilist ja hakkama sõdurit mängima. Ja kui nüüd päris aus olla, siis kui sõda Eesti pinnal peaks tulema, siis mina patriooti ei hakka mängima. Tegelt ei tahagi mõelda kui võssa vorm läheb. Terve aasta treening võetakse ära+toimub meeletu taandareng+võetakse ära aastake sellest vähesest noorusest, mis meil on.
Tegelt nõme jh, et liiga paljusid asju üldse Eestis ei tohi müüa. Hinna vahe on ka USA lisanditega tihtipeale 2x. Nõme bürokraatia!
Minu arust on suurim viga vihjata või olla nii jäme ja öelda naisele, et ta on paks. Päris paljud naised vaevlevadki dieeditades, sest mõni mees arvab endal olevat õigus hinnata teise inimese väljanägemist. Kuigi ei olla ise ka mitte just eriti atleetliku välimusega. Fakt on see, et sellise suhtumise ja ettenägematuse tõttu lisandub iga päev naisi, kes lausa vihkavad oma keha. Selle tõttu minnakse tihtipeale äärmustesse.
Seega enne mehed kui ütlete mõelge enne kümme korda. Isegi kui lausute seda naljaga.
Siin on ka selle steroidide kasutamises kahtlustatava musklimehe pilt. Päris paljudel siinse foorumi kasutajatel oleks vist targem Rootsist eemale hoida.Ok. Rootsis pole enam turvaline
Niisama toidu asemel küll mitte. Peale trenni ikka, kuid ülejäänud ajal soovitan küll saada oma valgud toitudest nagu lihatooted, piimatooted, kalatooted jne.
