shreku

Peaks nii olema. Eeldan, et see proov millega kasahh vahele jäi võeti võistluste ajal. Ilmselt peaks siis lähi ajal mingi ametlik kinnitus ka tulema. Samas suht nukker, et suhteliselt uus riik jõutõstmises nii negatiivselt silma kohe paistab.

Olles ise läbi elanud tõsise alaselja trauma, peale mida olen pidanud eriti suurt tähelepanu pöörama alaseljale ja selle kontrollimisele, võin kinnitada, et ilma vööta kükkimine aitab paremini tunnetada õiget kükkimisasendit, samuti lihaseid, mis vööga kükkimisel võivad unarusse jääda. Ma ei loobi tühja sõnanu, kuna tegin kogu protsessi läbi alustades tühja kangiga kükkimisest ja edasi vaikselt üles minnes. Ma ei väida, et vööga kükkimine vale oles, kuid seda koguaeg tehes paraku jäävad mõned vajalikud lihased unarusse, mis võivad tulevikus kurjalt kätte maksta. Max kükkides ja suurte raskustega on vöö asjakohane, kuid samas arvan ka, et kui juba esimestest seeriatest visatakse vöö peale, siis on tegu suht ohtliku mänguga.

Sellega olen juba rohkem nõus. Vööd on eelkõige vaja maksimaalsete pingutuste juures, kuid vahest peab tunde järgi selle varem ka peale panema. Maksimaalse pingutuse all ei mõtle ma ainult KM, vaid ka näiteks 10KM. Vahe on ainult pingutuse kestvuses, kuid raskusaste on tehnikat lõhkuva koha pealt sarnane tuues kaasa potensiaalse vigastuse.

Raus kükk 370; Rast surumine 280; Sagor tõmme 360

Bogdanova kükk; Laan surumine; Aus tõmme

Ole hea ja pane kilod ka taha…huvitav vaadata mida pakutakse.

Ega ei pruugigi väga erineda. Võib-olla on süsivesikuid natuke rohkem, kuid üldiselt ikka sõltub organisimi individuaalsest vajadusest ja eripärast.

Eks see lähenemine on teistsugune ja natuke vähe uuritud, kuid minu arvamuse kohaselt ongi peaaegu iga eesmärgi saavutamiseks mitu teed. Teisalt ei saa aru miks sellest nii suur number tehakse. Kui Noole soovitus on tõsta valgu ja rasva kogust ning teadlikult seda järgida. Keegi ei räägi siin null süsivesikutest.

Samas ei näe hullu lähenemises, et tavalisel inimesel, kes peale igapäevase liikumise trenni ei tee (v.a. füüsilise töö tegijad) võiks süsivesikute kogus olla 100 – 200 g olenevalt inimeste vahelistest erinevustest. Sellise sv kogusega saabki laias laastus süüa 2 x päevas väikse koguse puuvili ja 3 x juurvilju. Lisaks väikse pudru. Unustada ei tohi, et selline toitumine on suunatud lihasmassi ja välise füüsilise vormi hoidmise ning ka parandamise eesmärgile suunatud. Loomulikult ei saa toitumist jagada lihtsalt selliselt, et nüüd makrotoitained on sellised x g ja söön iga natukese aja tagant. Seal on veel teisi olulisi momente, mida ühe ajakirja artikli või isegi raamatuga edasi anda ei saa. Toitumisalased nõustajad peaks vahel ka meelde tuletama, et praktika on enne teadust ja vastupidi. Seega jäik ühe suuna kummardamine ja teise maha tegemine ei saa olla õigustatut kui ei tuua välja kaalukaid argumente, mis on leidnud kinnitust uuringutes.

Üldiselt väga pikalt valitsenud arvamus, et tavainimene ei tohi väga palju valku süüa on nüüdseks ka ümber lükatud. 2 g valku kehakilogrammi kohta on täiesti aktsepteeritav kogus tavainimese kohta. Sellise kogusega ei ole küll näidatud, et valguainevahetusega tegelevad organid oleks metsikult ülekoormatud. Isegi pikema perioodi kohta tehtud uuringud näitavad seda. Uuringutega on näidatud, et isegi 40% energiavajadusest on tulnud valkudest ja midagi hullu sellest ei juhtunud, kuigi see on äärmuslik lähenemine ei tähenda, et see ei võiks töötada.

Ühesõnaga teadus areneb toitumise alal pmts igapäevaselt ning erinevaid lahendusi toitumist korraldada on mitmeid. Usun, et iga inimene peaks leidma enda jaoks parima variandi, mida ta suudab ka reaalselt pikema aja jooksul jälgida, sest tulemused ei tule ühegi plaaniga koheselt.

Peaks saama. Medalit ei saa siis kui 2 ala on 0 olnud.