scorpionx

“Atrioventrikulaarklappide struktuur kergelt fibrootiline. Esineb mitraalne, trikuspidaalne ning pulmonaalne regurgitatsioon.” — See tähendab 1 klapi kerget sidekoelist muutust ning et 3 klappi lasevad verd veidi tagasi – kuna see südame funktsioonis ega struktuuris häireid ei põhjusta, siis tõenäoliselt normivariant. Muu kõik on täiesti normaalne.

Tänud vastamast!

Südamelihase põletiku võiks siis nimekirjast maha kritseldada. Teagi mis veel üle jääb – lihas- ja/või närvivalud? Sõrmega õrnalt pressides on need rohekad piirkonnad valusad. Rindkere keskelt vähem tundlik, parem ja vasak rinnapiirkond keerukam.

legend: rohekas plätserdus – valuline piirkond

stress võib ka valusid tekitada? äkki depressioon? kuigi tuju on enamasti väga hea.

proovisin vahepeal voltareni. kaks 50mg-st tuupi suutsin enese kerele määrida 2-3 nädalaga, tulemused endiselt ühenäolised ja muutusteta.

kusjuures massöör ütles mulle samuti, kui ma õigesti mäletan, et kaela juures trapetslihased olla pinges, mujalt ei täheldanud ta midagi.

voltareni ja ibumetiini (400mgseid) tarvitanud viimased 3 päeva. liigub paremuse poole, aga konstantselt annab väheke endiselt tunda. valusid ei osanud massöör küll kommenteerida.

neljapäeval siiski ehho, mis tõen. midagi ei ütle. võib-olla tõesti peaks suunatama end psühhiaatri jutule ja/või neuroloogi juurde ka.

Teoreetiliselt südameprobleemi puhul sellist tunnet olla ei tohiks, saunaga pigem samuti (on erandeid, aga saun ikkagi koormus südamele) Lisaks toon välja selle: CT -uuring rindkerest ka akt. leiuta. tegemist pigem müofasts. struktuuridega. Ootaks seda su kompuutripaberi täpsustust, kas seal on selle koha midagi täpsemalt, sest need müofasts. struktuurid on pigem füsio teema. Kui sa pidevalt kardioloogidelt leidude suhtes negatiivseid vastuseid saad siis vbl peaks teiste spetsialistide poole pöörduma Ja masööri koha pealt huvitab pigem seljalihaste olukord ja roietevaheliste lihaste tundlikkus

Arvasin, et CT uuringus oli kirjas rohkemat, eksisin.

Rinnaaordi läbimõõt normis. Ka muus osas suured vaskulaarsed struktuurid tavalaiusega. Mediastinaalsel nähtavas osas lihasmassi ega suurenenud lümfisõlmi esile ei tule. Kopsudes aktuaalset koldeleidu ei ilmne. Vedeliku pleuraõõntes pole. Luustruktuurid iseärasusteta.

Vereanalüüsid näivad ka korras olevat. Tea, kas fastum geeli on mõistlik südamepiirkonda määrida, äkki leevendab midagi. Ortofen vms ei muutnud midagi, terve tuup kulus ära. Pärast viimast neljapäeva on olukord päris sant ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui suur palavik, kas ööpäevaringselt? Kas kilpnääret on uuritud? Kas see ebamäärane tunne südame piirkonnas on pidevalt või hooti, kas seostub mingi tegevusega?

tegemist on pidevalt esineva tundega, ööpäevaringselt palavik 36.8-37.4. tegevuse tõttu aistingud ei suurene, liikuda saab normaalselt, senini pole elutempot seganud, kuid täna ja nädalavahetusel on plaanis küll voodirežiimil olla, ujumas sai käidud viimati kolmapäeval. teagi, peaks ehk ehho suhtes tartu sõitma, TÜ kliinikumi EMO-s tehakse vist ka.

kilpnääret uuritud pole.

massöör rinnalihaseid masseeris – kommenteeris, et hull lugu polnud.

Kogen midagi sarnast.Kohati vägagi analoogset. Pakitsus. Rinnakorvi kesk/vasakpoolne osa. Rinnak, abaluu ümbrus, trapets, kael. Roiete vahelt ka vasaku kaenla all. Mulje, nagu lihaste kinnituskohad, kõõlused pinges? Mõõduka füüsilise koormuse ajal tunne parem. Ööseks võib tekitada tugevama südamelöögi – tunda enam kui endale meeldiks -ei lase uinuda. Isegi kõrvalolija võib vahel tunda näiteks abaluu piirkonnas südame lööke. Puls ei pruugigi kiirem olla, lihtsalt tugev. Tõenäoliselt ka vererõhk normist kõrgem. Taastumine aeglane. Kahtlustan et tegemist eelkõige närvisüsteemi poolt põhjustatud kaebustega.

kaenlaall kui lihaseid sõrmedega õrnalt kokku suruda on minulgi selline veider tunne, võimendab tavapärast. saunaskäik üldiselt leevendanud olukorda, auru- ja suitsusaun aga seda peamiselt saunas viibimise ajaks.

110/120.

pööramiste ja hingamistega mingit erinevust pole.

magamine on samal ajal võimalik vaid siis, kui seda selili teha. teisisõnu erinevad asendid mõjuvad erinevalt.

korrektne oleks see, et ma rindkere üldse ei tunneks, selle olemasolu täheldaks. katsudes valu ei tähelda.

ekg-d jms korras olnud, siinusrütm. vererõhk oli kunagi väga kõrge, 150-160/90-100. kalendrikuu jagu sai pritorit söödud, 40mg-sed. nüüd püsib 75-80/130

alates möödunud detsembrist alates esineb konstantselt rinnus veider tunne, mis segab nii magamist kui ka igapäevatoimetamist.

tehtud – kompuuteruuring, 3x EKG, koormustest ja vesteldud kardioloogiga – tunnistavad terveks.

jätsin vahepeal igasugu spordi tegemata, kuid kui vererõhku mõõta, siis pulss on rahulolekus ~100 kandis (nt hommikul ärgates). võtsin ette, et asuda ujuma ning nüüd näib, et tegin veel hullemaks. täna olen olukorras, kus rindkeres veider tunne ja häälega naerdes/rääkida on isegi valus.

keegi põdenud südamelihase põletikku? kuidas avaldunud?

omal on väsimus, väike palavik, konstantselt valud, kiire pulss, vahest ärevustunne ja hirm hakkab tekkima.

http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778

Inimene märkab esmalt väsimust, mis on tavapärasest suurem ning ei ole seletatav pingelise elutempoga. Tihti on kaasuvaks väike palavik, mis püsib tavalise haigestumisega võrreldes kauem.

Südame piirkonnas võib esineda aeg-ajalt valusid, kuid need ei pea olema tugevad ning sageli mööduvad rahulikult lamades või valuvaigistite toimel.

Vähimagi pingutuse korral hakkab süda kiiresti lööma ning inimene võib tunda seda kui ebameeldivat aistingut. Sage on ka rütmihäirete esinemine.

Raskematel juhtudel kujuneb äge südame puudulikkus, kuid kergematel juhtudel võivad sümptomid hoopiski puududa.