samuil
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Noore inimesena omale rasva spetsiaalselt sisse ajada ja vältida aeroobset on küll suur rumalus. Kui sa arvad, et süda on viimane asi mida treenida siis sa EKSID. Süda ongi sinu kõige tähtsaim lihas! Aeroobse treeningu tähtsusest saad lugrda siit:
Olen juba üle aasta trenni teinud, aga pekikiht pole hakanud kuskile minema ei kõhult, ega ka puusadelt.Kusagilt foorumist lugesin, et õige trenniga on võimalik saavutada normaalse toitumisega -1kg rasvamassilt, kas see on tõesti võimalik? Kuidas sellist tulemust saavutada kodustes tingimustes… ja mida üldse soovitate?
Tuli selline uitmõte. Kui tarbida iga päev liigselt 100 kcal siis… Eeldame teoreetiliselt, et päevased kulutused ja kaloraaz ei muutu.
1g rasva = 9 kcal
1g keharasva(depoorasva) = 7 kcal
100-st liigsest kcal-st sünteesib organism 100: 7= 14,3 g depoorasva. Tehe ei ole ilmselt väga korrektne kuna kaod võivad suuremad olla. Võtame selleks numbriks 10g depoorasva. Nädalas teeks see 7x 10g=70g depoorasva, 100 päeva(100x10g) =1kg, aastas(365x10g)
,65 kg, 10 aastat =36,5kg. Ainult süütud 100 kcal-i(~~ 2 viilu saia).Samas kui minna kaloraaziga 500kcal-it miinusesse, oleks kaalulangus päevas 500:7 = ~70g(71,4),nädalas 7×500:7=500g rasva arvelt. Seega tarbitavat kaloraazi tuleb jälgida 7 päeva nädalas jne.
Selline mõte siis..
Tõmmake nüüd vesi mulle peale!
Panen siia ka ühe lingi. Ütlen kohe, et rasva peaks tarbima minu arust 1- 1,5g keha kilogrammi kohta. Ülejäänud osa enam-vähem.
See sobib ka algatuseks, teiste kirjeldamine nõuaks liigset keele väänamist
Õige vahekord peab venivusel ja tugevusel olema. Kahtlustan ikkagi liigset pinget! Tee lihtne test:1. Istu maha ja pane tallad kokku
2. Too kannad noxile nii lähedale kui saad ja suru põlved maha
3. Usun et eriti kaugele sa ei jõua, kannad ei tohi kaugeneda!
Proovisin. Tõesti põlvede liikumine on minimaalne ja valu aisting tekib. Millist venitusharjutust konkreetselt soovitaksid?
Kirjeldaksid äkki või sobiks see testi harjutus kerge vajutamisega ?
Arvan st sul need lihased hoopis liigses pinges, kykkamise ajal nad venivad ja saavad soojaks, tee parem venitusi! Enne kykki vähemalt 5 min dünaamilisi venitusi jalalihastele, natuke staatilisi ka.Proovin siis rohkem venitada kuigi enne kükki teen väga põhjaliku soojenduse.Kas põhjus ei või olla selles, et reie lähendajalihas on nõrk ja põlved vajuvad liiga laiali ?
Tähendab see minu 208pulss on täiesti normaalne? Lihtsalt trennikaaslasel oli tulemus natukene halvem kuid tema maksimum pulss oli 170+.Individuaalne suutlikus=maksimaalne pulss
Selgituseks. Oma maksimaalse pulsisageduse võib arvutada lihtsa valemi järgi: meestel 220 miinus vanus, naistel 226 miinus vanus. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist valemit: treeningpulss = 180 miinus vanus.
Millise pulsiga peaks treenima?
Tere, selline küsimus tarkadele : Teen igapäevaselt keharaskusega trenni kükid,säär, lõutõmbed erinevate haaretega kätekõverdused kõht triits jne jne .Olen teind nii pikalt ja plaanin teha elu lõpuni. Küsimus järgmine – Kas läbi aastate kõva sellise trenniga on võimalik ehitada endale musklis kehaehitus. Kiiret pole mul kuhugile
http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=87&…nguage=estonianTere.Käisin spordimeditsiini sihtasutuses ning tegin koormusetesti veloergomeetril.
Viimasel koormusel oli pulss 208/min – Võimsused kokku Wmin/kg 44,8.
Kõrge pulss tuleb sellest, et keha ei talu hästi koormust? Kui halb see kõrge pulss on siis?
“Üheks oluliseks spordimeditsiini rolliks on ka sportlikke tulemusi limiteerivate füsioloogiliste näitajate väljaselgitamine, näiteks kopsumaht, hingamisreserv kehalisel tööl, lihaste hapniku omistamise võime, lihaste kompositsioon jne.
Analüüsides saadud infot annab spordiarst hinnangu patsiendi tervislikule seisundile, hetke funktsionaalsele võimekusele ja teeb otsuse, kas treenimine ja võistlemine on lubatud. Spordiarst annab ka soovitusi kehakaalu, elurežiimi ja treeningkoormuste reguleerimiseks.”
Vomax.Spordimediditsiin ja nõustamine.
Kas sa ikka aru said, mida koormustest näitab? Pulss 208/min on sinu individuaalne suutlikus.Kas spordiarst midagi ei selgitanud?Loe siit lisa.
http://treener.eok.ee/dokument_open.php?do…c475b39d2d152c4
Südame talitus kehalisel tööl:
Löögisagedus ja löögimaht määravad südame minutimahu, s.o vere hulga,mida süda suudab vereringesse pumbata ühes minutis.Treenimata inimene ja eelkõige vastupidavuslikult treenitud sportlane erinevad märgatavalt ka saavutatava maksimaalse minutimahu poolest: esimesel jääb see enamasti 20 liitri piiridesse, teisel võib ulatuda 36 – 42 liitrini.
Veel alapunkte artikli lõpus : Treenitusseisund ; Vastupidavustreening ; Jõutreening . Kel viitsimist võiks lugeda.
“Treeningkoormuste mõju inimese organismile” Vahur Ööpik
fitness.ee – Alkohol – suurim vaenlane 2006.a.
Tere.selline küsimus et mida peaks peale jõusaali jooma ja sõõma et mis annab nagu suurust juurde?Võtan sõna ainult vedeliku tarbimise koha pealt.Peale seda kui mind peale üht veetarbimise foorumit lolliks nimetati,küsisin otse Marek Kalmuse käest tema arvamust.Ma arvan ,et tal ei ole selle vastu midagi kui seda ka teistele esitan.
Vedelik:
Jällegi ei ole kindlat reeglit et 1l või 4l päevas. Mina joon trennis 0,5l vett kui sedagi ja kaalun pea 120kg lihaseid. (treenitud organism lihtsalt ei kuumene nii kergelt üle, et hakkaks ohtralt vedelikku kaotama, higistama)Kes trennis on sunnitud omale 2 l või enam vett sisse valama see on ilmselgelt eelnevalt juba oma keha vedeliku puuduses hoidnud, muidu sellist vee vajadust trennis, kangitrennis olla ei saa, kui muidugi saalis 30 kraadi C ei ole. Juua tuleks väikeste lonksudena iga 10min tagant ntx, seda siis trennis. Jalaka soovitus 1l tunnis on samuti üldine soovitus ja sobib pigem kestvusalale kui kangisaali. Aga kuna see on üldine, siis mahuvad enamus inimesed ka kangisaalis treenides selle 1l=1h vahemikku.
Mis veel, treenitud ja vähemtreenitud organism vajab samuti koormuse ajal erinevat hulka vedelikku. Eks sealt need suured liitrinumbrid foorumis tulevadki ma usun mis trennis omale sisse valatakse.)
Bic. võib vaadelda kahe lihasena,mis lõppevad ühise kõõlusega.Küünarliiges on lihtne plokkliiges,kus on võimalik ainult painutus ja sirutus.Mingil määral on võimalik suunata koormust bic. pika ja lühikese pea vahel.Kaldpinnal istudes on bic. pikk pea venituse all ja pinge suureneb.Scotti pingil langeb koormus rohkem lühikesele peale.Osa harjutusi koormab algfaasi,osa lõppfaasi ja teatud harjutustes jaotub pinge suhteliselt ühtlaselt,aga see ei muuda bic. kuju. Ei ole võimalik treenida bic. ühte otsa.
Kui see pulss tõuseb kiiresti treeningut alustades siis alustad liiga kiire tempoga.Ei tea kui pikalt väntad,mina sõidan esimesed 10 minutit kerge tempoga.Oma aeroobse treeningu tsoonid saad ise välja arvutada .Sinul oleks 220-vanus=204 on sinu SLS(südame löögisageduse max).Arvuta välja 1tsoon 60-70% SLS ka nn.rasvapõletustsoon,2tsoon 70-85% SLS ja 3tsoon 85-100%SLS.
Jõuperioodil käisin 5x nädalas,vabad päevad K ja P.Programm oli jaotatud järgmiselt:E-rind(tugev),tric. ; T-jalg(tugev),alaselg(kerge),bic. ; K-vaba ; N-rind(kerge),õlg ; R-alaselg(tugev),jalg(kerge) ; L- selg (lailihas 5 harjutust).Baasharjutustel(rind,kükk,jõutõmme) esimesel neljal nädalal seeriad 6×3 kuni6x6(raskus 75% 1KM-st).Järgnevalt 80% KM 5×5, 85% KM 4×4, 90% KM 3×3. 95% KM 2×2, uus KM.Ülejäänud harjutused kordusvahemikku 8-12.Treeningud 60-70min.Taastumisega probleeme ei olnud,kaloraaz plussis kuskil 500kcal.
Dieedi perioodil nelja päeva jaotus,superseeriad,aeroobne 5 tundi nädalas.Vabad päevad K,L,P.Taastumisega kõik OK!Kaloraaz miinus 500kcal päevas.10 nädalaga miinus 7,3kg.
Praegu hoian kehakaalu 4 nädalat (kulud/tulud tasakaalus),samuti 4 päeva jaotus.Mõnus pumpamine korduste vahemik 8-12.
Kordade arv nädalas sõltub ilmselt vanusest,treenitusest,soost jne.Üldiselt olen märganud,et nooremad mehed/naised treenivad rohkem kordi nädalas.Kõik oleneb eesmärkidest.Taastumine on muidugi kõige tähtsam.
