samuil
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Sina käid tööl selleks teenida elatist. Sama teevad ka treenerid. Otsidki omale meelepärase saali ja treeneri ning alustad õppimist/treenimist. Lihtne!
No milleks on vaja jälle jalgratast leiutada ?? Kas tõesti ei ole kergem võtta valmis kava siit ja teha õigeid asju õiges järjekorras ?
Harjutuste järjekord,seeriate arv, korduste arv – kõik on ebaloogiline.
Puuduvad harjutused õla tagaosale, alaselg,jalad, säär.
Kasuta oma aega jõusaalis treenimisele mitte lollustele.
Laagrites on 2 x päevas treeningud. Ma ei suuda kuidagi uskuda, et mõni neist ühe “suure” toidukorraga oleks võimeline selliseid koormuseid taluma.
10-15 aastastel on koormused muidugi oluliselt väiksemad kuid ilma regulaarse toitumiseta on nemad kõige kergemini “haavatavad” . 15/16 aastastel tulevad lisaks juba toidulisandid kuna koormused tõusevad võimsalt. Seegi on väga individuaalne kellele millised toidulisandid.
Ei näe küll ühtegi mõistlikku põhjandust miks me peaksime oma praegust lähenemist muutma.
OK ega ma ei tahagi sind solvata ega rünnata.
Kodu/koolitoidul olles on söömime kaootiline. Näiteks kui koolis on makaronisupp ja ühepajatoit lõunaks jäätakse see üldse söömata ja tullakse söömata otse trenni. Kohe on lapsest näha kui ta ei ole lõunat söönud – liigutused lojud, suhtlemine teine. Lisaks tulevad juurde igasugused limonaadid,kommid, küpsised jne. millega esmast näljatunnet leevendatakse.
Toidulisanditest kasutame vedelaid aminohappeid trennijoogi sees, nelja valgu kokse, C/B vitamiinid, creatiini perioodilselt, vedelat L – carnitni.
Laagris on toitumine kindlatel kellaegadel (3 põhirooga + 2 vahepala) ja menüü koostab vastav spetsialist. Oleme alati leidnud ühise keele toidlustajatega. Mingeid teaduslike uuringuid me muidugi teinud ei ole ega hakka tegema ka. Laagris käib tõsine töö.
Tihedamad toidukorrad ja väiksemates kogustes tagab organismi pideva juurdevoolu vajalike toitainetega, mille tulemusena ainevahetuse kiirus on hea ja stabiilne ning organism omastab ja kulutab saadud energiat optimaalselt.
Noorte puhul on väga hästi näha kuidas laagrites olles, kus toitumine kontrolli all, jõu/kiiruse näitajad laagriperioodi lõpus tõusevad. Tulles tagasi kodu/koolitoidu peale hakkavad need näitajad vaikselt kuid stabiilselt langema.
Holger kui ma olen omale “keemia ” põhitõed selgeks teinud ei tähenda see veel seda , et ma ise süstla otsas istun. VÕI TEAD SA KINDLALT ?? Sellise loogika järgi oled sa raudselt homo. Kindlasti on sul mõni tuttav/sõber homo…. Siit ka järeldused.
Mul jumala savi kuidas sa süstla otsas vormi teed. Pole minu asi.
Aga ära tule oma keemia-kogemusi siia tooma naturaalsete sportlaste ettevalmistuste kohta.
Täiesti sooda ikka !!! Rohud jälle võtmata või ???
Argumendid otsas! Nagu kogu sinu sonimine toitumisest.
Mis vahet seal on millist ala sa harrastad (sportmängud, kahevõitlused, vastupidavusalad,kergejõustik) jõusaalitreeningud on kõigil aladel ettevalmistuse üks osa. ÄRA SÖÖ ENNE TREENINGUT/ÄRA SÖÖ PEALE TREENINGUT no krt sa ise ka aru saad millist jama sa välja ajad ????
Kui veidi otsida siis leiab selliseid inimesi ikka päris palju, kes on lavavormi teinud eba-standartsete meetodite peal. Olgu see 1-2x päevas söömine või regulaarne pitsade ja kommide tarbimine ka võistlusdieedi ajal. Selliseid inimesi on.
Küll aga on ei paista nad väga silma kõigi nende tuhandete seast, kes kasutava üks ühele samu meetodeid juba viimased 20 aastat kuna “suur onu” saalis soovitas.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga raske seda juttu tõena võtta. Too siis mõned nimed ka välja – saavutused, vormipldid jne.
Üks mõte – võta ühendust Janar Rückenbergiga, ta on kehalise õpetaja koolis, tal peaks olema tunnikonspekte küll.
Suur tänu ROtter !!!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>loetle üles kõik vahendid, mida kasutada saad.
Topispallid,võimlemispallid,hantlid,hüppenöörid, aeroobika astepink, kummilindid, võimlemiskepid.
Kui pikad peaksid seeriate vahelised pausid olema?
Sul oleks praegu sobiv puhkus seeriate vahel kuni 2 minutit. Raskematel baasharjutustel(6-
kui tunned et ei taastu ära puhka kuni 3 minutit.Tänud nõuannete ja näpunäidete eest!
Tõin välja harjutustepangast kõik ülesanded hantlitele Nüüd tundub mulle endalegi, et tuleb kava mitme päeva peale jagada, sest kõiki asju ühe päevaga ei jõua.
Pakun välja oma variandi, kiitke või laitke (parandage) seda.
1.) Päev
Rind
Kätekõverdused 20x30x30
1) surumine hantlitega lamades
2) lendamine hantlitega lamades
3) ületõmme hantliga (pullover)
Kõhulistele istessetõusud sellili 20x25x25
Alaseljale keretõsted maas. 20x25x25
Kõhulihastele jalatõsted selili ülepea 15x20x20
Lõuatõmbed redelil või kangil 5x5x5
Kerekallutused hantliga seistes küljele
Jalad
1) väljaaste hantlitega
2) käärkükk hantlitega
3) ettekallutus hantlitega, sirgete jalgadega
4) pöiasirutus hantlitega
2) Päev
Õlg
1) lendamine hantlitega
2) õlatõste istudes
3) õlatõste seistes
Biits
1) küünarvarre kõverdamine istudes (seistes)
2) küünarvarre kõverdamine neutraalses asendis (seistes)
3) küünarvarre kõverdamine kontsentreeritult istudes (ettekallutades)
4) scottpingil
Selg
1) ületõmme hantliga (pullover)
2) tõmme hantliga küljele, ettekallutatult
3) tõmme hantliga küljele kummargil
Triits
1) küünarvarre kõverdamine lamades
2) küünarvarre sirutamine lamades
3) prantsuse surumine istudes
4) prantsuse surumine ühe käega
5) küünarvarre sirutamine taha hantliga kummargil
6) kätekõverdused tagatoengus
Käsivars
1) randmepainutused pealthoides
2) randmepainutused althoides
Kuidas üldpilt tundub (sobivad sellised lihasgrupid ühel ja teisel päeval)? Arvan, et harjutusi on liiga palju, milliseid jätaks ja millised võtaks? Võite minu postituse kava osa tsiteerida ja teha sinna vastavaid muudatusi.
Samuti võite lisada seeriate ja korduste arvud.
Mis vahe on, kui harjutust teha istudes või seistes? Näiteks harjutused biitsale, osa on seistes, osa istudes.
Sul on kõik segamini nagu pudru ja kapsad. Vaata siit teemast treeningplaani mida tehakse ainult hantliga. Keri lehekülje lõppu.
Toitumis kava selline
hommikul-võileib vorstiga
päeval-sokolaad,sai,kommid,limonaad,praemuna ja juustu võileib
õhtul-praemuna,kommid,võileivad,limonaad,salatid.
Lisa veel jäätis, lauasuhkur ja õhtul joo kohe kaks pudelit 1,5 liitrist Cocat . Ilmselt ei ole sul mikrode-makrode kogused täidetud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No lõpuks ometi oled sa meid ullikesi hakanud õpetama ka treeningute osas. Nüüd saab nii mõndagi uut teada. Muidugi Poliquin on LAMMAS võrreldes SINUGA. Selles ei kahtle ma enam üldsegi…..
Üks uus asi mis mulle kohe selgeks sai on – treening peaks kestma alla tunni !!!
Siiani ma teadsin ,et treeningu kestvus sõltub mitmetest erinevatest teguritest – maht,intensiivsus,sagedus.
On olemas selline mõiste nagu periodiseerimine.(Vups! See krt vist jälle mingite “vanade peerude” joga.). Sinul on ilmselt terve aasta läbi programm kus on tähtis treeningu ajaline kestvus
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Periodiseerimine tähendabki treeningstiili metoodilist muutmist/varieerimist. Muutus/variatsioon võib seisneda paljude aspektide muutuses: muudetakse mahtu (seeriate arv), intensiivsust (kasutatav treeningraskus/vastupanu), harjutuste valik, korduse sooritamise kiirus, puhkeintervallide kestus jpt. parameetrid. Vastavalt sellele muutub ka treeningu iseloom ja kestvus.
Periodiseerimise liike on palju. Üldine põhimõte seisneb selles, et raskemale perioodile järgneb kergem(taastav) periood.
Näiteks alustatakse treeningperioodi suure mahu (suur seeriate arv) ja väikese intensiivsusega ning järk-järgult liigutakse väiksema mahu ja suurema intensiivsuse (vastupanu) suunas, st. raskused suurenevad, samal ajal üldine seeriate arv lihase kohta ja korduste arv vähenevad.Seejärel on nädal aktiivset puhkust ning pärast seda läheb kogu tsükkel kordamisele.
Poliquini programmi järgi treenitakse 2-3 nädalat 10-12 kordusega, 2-3 nädalat kordusvahemikus 5-6 x, 2-3 nädalat 7-9 x (pöördumine vahepeal uuesti tagasi suurema kordusvahemiku juurde peab vältima lihasmassi detreeningut) ja viimased 2-3 nädalat kordusvahemikus 3-5 kordust.
Tooksin siin veel näite meie Maestro Otsuse programmist kus 1 nädal on madalad kordused(5-7 x; müofibrillaarne hüpertroofia), 2 nädal kõrged kordused(13-15 x;sarkoplasmaatiline hüpertroofia), 3 nädal püramiid seeriad(12-6 x), 4 nädal superseeriad.
Uudne lähenemine on ilmselt nüüd selline, et võtad internetist mingi programmi ja püüad selle alla tunni ära teha omamata vähematki ettekujutust milleks see programm ettenähtud on.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teema kus räägime kükkidest, surumisest ja muust sellisest pole mõtet tulla oma “erinevate eesmärkide” jutuga kobisema.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ilmselgelt on teema-algataja eesmärk liigutada suuri raskusi ja ehitada suurt lihasmassi. Ning selle jaoks on olemas väga lihtsad ja teada tuntud meetodid. 2-3h jõusaalis passimine pole üks neist.
1. Lihasvastupidavust arendavaid harjutusi sooritatakse suure korduste arvuga
(20–50 või enam), väikese lisaraskusega (0–30%), harjutuste arv 5–8, seeriate arv
3–5, puhkepausid lühi kesed (30 sek), korduste koguarv ühes treeningus 500–
1500, harjutuste sooritamise tempo on aeglane.
2. Jõuvastupidavuse harjutused sooritatakse lisaraskusega 20–50%, korduste arv
seerias on 10–20, harjutuste arv 8–10, seeriate arv 3, puhkepausid 20–45 sek, korduste
koguarv ühes treeningus 300–600, harjutuste sooritamise tempo on kiire.
3. Põhi- ehk baasjõu harjutused sooritatakse lisaraskusega 50–85%, korduste arv
seerias 4–12, harjutuste arv 3, ühes treeningus 150–200, harjutuste sooritamise
tempo on aeglane.
4. Maksimaalse jõu harjutuste sooritamisel on lisaraskus 90–100%, kordusi seerias
1–3, harjutuste arv 3, seeriate arv 5–6, puhkepaus 2–4 min, korduste koguarv
ühes treeningus 20–60, harjutuste sooritustempo on võimalikult kiire.
5. Kiire jõu arendamisel on lisaraskuse protsent 30–80, kordusi seerias 6–10, harjutuste
arv 3–5, seeriate arv 3–6, puhkepaus 2–3 min, korduste koguarv ühes
treeningus 60–200, harjutuste sooritamise tempo on maksimaalne.
6. Plahvatusliku jõu arendamisel on lisaraskuse protsent 40–60, kordusi seerias
1–5, harju tuste arv 3–5, seeriate arv 3–5, puhkepaus 2–4 min, korduste koguarv
ühes treeningus 50–150,harjutuste sooritamise kiirus on maksimaalne.
Söö saia/jäätist edasi ja ära tule õpetama kuidas peaks trenni tegema !!!
