salver
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Vabandan, kui mu küsimus on natuke rumal, aga minu jaoks ei ole see baasainevahetuse ja kalorite seos päris selge. Kui “eluspüsimiseks” on minu kehakaalu juures vaja 1600 kcal, kas see tähendab, et need 1600 kcal peavad jääma alles, kui ma lahutan oma päeva jooksul söödud kalorite arvust liikumisega kulutatud kalorid? Või tähendab see seda, et võin süüa umbes 1600 kcal päevas ja liikumisega kulutatu läheb maha sealt? Ja tegelikult minu esialgne küsimus oli: kas on loogiline, et minu kehakaalu juures (85kg) kulub 20 min mõõdukas tempos (u 16 km/h) rattasõidule 212 kcal, 20 min ujumisele 181 kcal ja 20 min kõndimisele u 5 km/h 121 kcal? Mul ei olegi ju vaja täpselt teada, lihtsalt kas see suurusjärk võib olla õige? Tänan.
Oskan enda kogemuse põhjal öelda. Mul kulub tavaliselt 50min-1h jooksu kohta ca 700-1300 kcal(mõõdetud pulsikellaga). Ei oska hinnata, kui õiged need numbrid on aga see vahemik on seetõttu suur, sest konkreetne mõõtmistulemus sõltub nagu eespool öeldud südame löögisagedusest (mul tavaliselt 135-165 treeningul). See omakorda sõltub tempost. Aga inimeste treeningtempo ja pulsi vahelised seosed on väga erinevad. Ma arvan, et parima vastuse saaksid sa pärast ise enda peal mõõtmist
Jõudu
No vastuolus nad ikka päris ei ole. Lihtsalt on valgusega selline huvitav lugu, et tal on nii lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. Valgus levib samaaegselt nii valguslainena kui ka valguskvantide voona. Tähendab, sõna “samaaegselt” ei ole siinkohal päris õige. Lihtsalt on valgus nii laine kui ka footonite voog.vastuolu ei näe ka mina. Kunagi, kui eksisteeris mehaaniline maailmapilt, kehtisid Newtoni seisukohad ja seadused, kuni avastati elektromagnetväli. Tänapäeval on kidlaks tehtud, et väli koosneb kvantidest – osakestest ja vastupidi, igale osakesel on lainelised (välja) omadused. Selle ettekujutamisega võib olla raskusi, sest kvantfüüsikal puuduvad silmnähtavad ja vahetult tajutavad analoogid. Kui oskaks kuidagi kvantide olemust klassikalise füüsika (nagu laineid) mõistete abil seletada…. Üks kvantmehaanika rajajaid (vist Schrödinger) on öelnud, et kvantmehaanikat pole võimalik mõista, küll saab temaga harjuda.
Äkki keegi oskab vastata: Mille poolest sarnanevad kägu ja sputnik?
salver: ma antud juhul samastaks füüsika- ja loodusseadusi. Füüsika ju tegelebki loodusseaduste uurimise ning tõlgendamisega. Loomulikult kasutab ta selleks mingisuguseid lihtsustatud mudeleid ning üritab induktiivselt teha mingeid järeldusi üldisuse kohta. Siiski ma olen arvamusel, et loodusseadus on absoluutne (füüsikaseadus) olenemata sellest, kui palju meie seda mõistame või lihtsustame. Füüsikaseadust ei saa muuta, saab muuta vaid inimese arusaama sellest seadusest. Nojah, me vist antud juhul mõistame veidi erinevaid asju füüsikaseaduse all. Ma ei mõtle selle all paberi peale kirja pandud valemite ja selgituste rida, vaid seda, millise seaduse järgi loodusnähtused toimivad.OK. tunnistan, et mõned mu väited olid täpsustamata. Nimelt arvan siiani, et looduses esinevad protsessid toimivad ikkagi loodusseaduste järgi, kuid parajasti ka füüsikaseaduste järgi. Samas aga neid kahte mõistet võrdsustada pole vist eriti sobilik, kuna loodusteadusi lisaks füüsikale on ju veel teisigi: keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, nagu biofüüsika, geokeemia, jne. Seadused (mina nimetan neid loodusseadusteks, sina füüsikaseadusteks) kehtivad tõepoolest igal pool ja on alati kehtinud, kuid kuna füüsika uurib loodusseadusi ja seega täieneb pidevalt, siis ei ole ju füüsikaseadused absoluutsed ja alati eksisteerinud. On ju toimunud areng klassikalistest Newtoni seadustest nüüdisaegsete Einsteini seadusteni.
Jah, nõustun ka selles osas, et need nn. paberil eksisteerivad füüsika keeles kirjeldatud seadused, kasutades matemaatilist formalismi, ei ole füüsikaseadused, vaid täppisteaduslik lähenemine füüsika nähtustele – muide keskkoolis (ka ülikoolis) just seda õpetataksegi, selle asemel, et esmalt kirjeldada nähtust tavakeeles, leida analoogiaid juba tuntud nähtustega, püüda nähtust seletada kvalitatiivselt ja leida põhjuslikke seoseid.
Ja siis imestatakse, miks paljude jaoks on füüsika ebameeldiv aine. Nagu antud teemakohastest arvamustest võib järeldada, on ikka füüsika valdkonna vastu huvi olemas.
salver: sa lähened teadusele vist veidi valest otsast. Aegruumi mitte ei tõestatud, et tal on 4 “telge”, vaid lihtsalt teadlased kirjeldavad seda neljamõõtmelisena. Kui keegi suudab seda kirjeldada kuidagi muud moodi, siis palun väga. Asi pole tõestamises, asi on mugavuses ja loogilisuses.Täiesti nõus sellega, et teadus kirjeldab, mitte ei seleta, kuidas asjad TEGELIKULT on, sest mitte ükski olemasolev teadusharu ei saa seda teha. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks.
Konstantidega on ka sama lugu, et ei ole õige öelda, et konstant võiks järsku muutuda. Konstant on suurus, mille teadlased avastasid, mitte et nad ise selle välja mõtlesid. Ei saa öelda, et konstant muutub. Saab öelda, et muutub mingi nähtus, mille tulemusena muutub mingi suurus ning siis tuleb meile tuntud konstandid ümber arvutada. Aga noh, see on lihtsalt selline filosoofiline küsimus.Konstante ka ju tegelikult ei avastata, vaid need lepitakse kokku. Need on selleks, et looduses toimuvaid protsesse paremini kirjeldada ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keelde. Jah, see on tõesti filosoofiline küsimus….oleneb kust poolt vaadata. Konstandid seovad loodust ja füüsika võrrandeid (on võrdetegureiks). Mina mõtlesin konstantide väärtuste muutmise all nende võrdetegurite arvuliste väärtuste muutmist ja tagajärgi, mis tulenevad füüsikaliste võrrandite võrdlemisel loodusnähtustega mõne teise konstandiväärtuse korral.
Selline asi: tavakeeles kasutame massi kirjeldamisel kaalu mõistet. Nii ei vastata küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad.
Füüsikaseadustega on üldse nii, et mitte teadlased ei mõtle neid välja, vaid nad on lihtsalt olemas. Teadlased vaid avastavad ja üritavad mõista neid seadusi, mis olemas on. Neid ei saa juurde tekkida ja nad ei saa muutuda. Seaduse olemasolu ju sisu ei sõltu sellest, mida teadlased sellest teavad või arvavad.Ma arvan, et see väide on küll vale. Looduses toimub kõik LOODUSSEADUSTE, mitte füüsikaseaduste järgi. Füüsika püüab neid seadusi avastada ja kirjeldada. Füüsika ei suuda kunagi kindlalt väita, milline loodus on, küll aga suudab ta kindlalt öelda, milline loodus ei ole.
Näide: Kui paberist rebida ruut, siis lähemal uurimisel selgub, et nurgad pole täpselt 90 kraadi, küljed pole päris sirged jne. Seega võib vaielda, kas see on ruut või mitte. Aga seda võib kindlasti väita, et see ring ei ole.
Sellised mõtted….ja nagu ma ütlesin, pole olemas absoluutset tõde
Muide, viimasel ajal hakati seletama seda nähtust, miks planeedid ümber tähe tiirlevad asjaoluga, et suure massiga täht kõverdab aegruumi just selliseks, et kõik liigub ümber selle.Matemaatikat oleme me KÕIK õppinud…ainult et tase on erinev…see selleks.
Oma postituses mõtlesin (kuid jätsin kirjutamata) aegruumi (mitte “ruumi”), millel siiani 4-dimensiooniline (mitte 3) mõõde (jällegi tõestatud ja rohkemate arvu telgedega pole ju tõestatud). Ma pean silmas just füüsika valdkonda, mitte puhtmatemaatilist kirjeldust.
Ja on ka ju spekuleeritud teemal, et kui muutuks mõni füüsikaline konstant (pean silmas neid, mis kirjeldavad looduse (mateeria) põhivorme ja vastastikmõjusid e. fundamentaalkonstant), nt gravitatsioonikonstant.
Kui see kasvaks näiteks 10 korda, siis suureneks gravitatsioonijõud nii palju, et Päike tõmbaks planeedid endasse ja üldse kogu Universum tõmbuks kokku ühte punkti.
Kui aga väheneks näiteks 10 korda, siis väheneks gravitatsioonijõud nii palju, et planeedid lendaksid Päikesest eemale ja ka Päike kustuks (rõhk Päikese sees väheneks). Kas pimedasse jäänud Maal, mis rändaks kosmoses oleks elu võimalik? Ega vist, sest lisaks muudele ebameeldivustele hajuks õhk laiali!
Seega võib öelda, et elu on võimalik (vähemalt praegusel kujul) ainult selliste fundamentaalkonstantide korral nagu nad on.
Arvatakse, et ka terve Universum võib kunagi kollapseeruda, Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, mis tähendab, et kogu universum võib ühel hetkel, olles juba liiga suureks paisunud, iseenda raskuse alla kokku variseda. Võibolla hakkab siis kogu protsess otsast, võibolla on ennegi alanud, palju on vaieldud teemal, et selleks võiks olla näiteks aeg</p>
</div>
</blockquote>
<p>Matemaatikateadlased on loonud ka rohkem dimensioone, kuid rohkemat kolmest pole suudetud tõestada. Samamoodi on ka “Suur Pauk” hüpotees ja kõik muu sellega seonduv, mis väidab midagi universumi igavikulisuse kohta.</p>
<p>Selle kõigega seoses tuli mul üks küsimus mõtesse: Kuidas on teoreetiliselt võimalik aega tagurpidi käima panna???</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Kui universumi piiri suudaks ma veel ette kujutada, siis seda mis peale seda piiri on, ma kohe kindlasti välja mõelda ei suuda.Inimese mõistus ei suuda kuidagi läheneda küsimusele, mis oli kõige alguses?
Universumit ei olnud, aga kuidas see tekkis? Suur Pauk? Millest see alguse sai? Miski pidi katalüsaatoriks ju olema. Jumal? Kuidas jumal tekkis?
Kas alguses oli lihtsalt kõikjal valge pilt ja siis käis pauk? Aga kust see valge pilt tekkis jne…
Miski pidi ju ometigi millegist alguse saama, ja see miski millest asi alguse sai pidi jälle omakorda millestki alguse saama. Aga kus see kõige algus siis on? Ja millest see alguse sai?
Tagelikult on nii, et miski pole jääv ega igavene ja see ei tule sellest, et me ei julge teadmatust tunnistada vaid sellest, et füüsika väidab nii. Lihtsalt mastaabid on nii suured, et tunduvad lõpmatuse lähedal. Mis konkreetselt meisse puutub, siis on tõestatud, et maakeral sureb elu välja (ja selle läbi planeet “puhastub”)keskmiselt iga 27 miljoni aasta järel(erinevad loetlematud põhjused universumis). Järgmise 27 mlj täitumiseni on aega………….”kõigest” 2 mlj aastat.Füüsika väidab ka seda, et suletud süsteemis on energia JÄÄV…..sellest tulenevalt võib ka universumit vaadelda kui ühte tervikut, kus energia selles muundub aja jooksul teisteks energiavormideks, kuid energia hulk selles ei muutu.
Elu pole loomulikult jääv, sest kõik elusolendid lähevad lõpuks manala teed. Loodus ise püüab ennast ise pidevalt tasakaalustada….selleks on ka erinevad suhted: kiskja-saaklooma suhe…et säiliks tasakaal.
Siiani ju arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga ja sellest hetkest alates on see pidevas laienemises. Samas on ka seisukohti, mis väidavad, et see kunagi ka kollapseerub….need teooriad, mis sellist asja väidavad, annavad vastuseks, et universum ei ole igavaene, vastupidised arvavad jällegi vastupidist
Samakamees tubli! Vastus on TESTOSTEROON. Õnnitlen Mr. Nutika tiitli võitmise puhul.
Küsimus kõigile: MIS AITAB VÄHENDADA KANGI JA MAA VAHELIST GRAVITATSIOONI JÕUDU?EHK TEISISÕNU, MILLINE AINE AITAB SEDA JÕUDU VÄHENDADA? Pean silmas efektiivsemat ainet, tervislikkuse seisukohalt ei ole mõju oluline.
Õigesti vastanu võib pidada ennast mõõdukalt nutikaks.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>gravitatsioonijõud sõltub kahe massiga keha vahekaugusest ja nende vahele jääva aine omadustest. Viimast silmas pidades pakun, et kui minna vette kükke tegema, siis on jõud ka väiksem – seega vesi
Üsna tervislik isegiSooviks teada, mis on kummagi variandi plussid/miinused teineteisega võrreldes, kas on ka nii, et kui eesmärgiks on max. jõud, siis on parem kasutada ühte ja kui lihase kasvatamine, siis teist vms.Minule isiklikult sobib kasvav püramiid, kuna tunnen, et just nii võtab harjutus lihase korralikult läbi. Samas on ka vigastuse oht väiksem, minnes kergemalt raskema poole. Tegelt oleneb ka harjutusest – “suurte” lihaste, nagu rind, selg, jalad, puhul kasutan kasvavat, väiksemate (biic, triic, õlg) puhul kas konstantseid või langevaid raskusi. Jõudu tuleb ja lihas kasvab ka.
See täiesti individuaalne, aja jooksul välja kujunenud. Pärast seda, kui olin trapetsit 2 korda vigastanud, tehes kohe alguses suurte raskustega (võimalik, et viga oli ka veidi konarlikus tehnikas); hakkasin kasutama väiksemalt suuremale raskusi.
lampjalaga ei võeta õnneks
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ma ei soovitaks minna sinna , ajaraiskamine rohkem . mingist räigest trennist jne pole mõtet unistada ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> lihtsalt loed päevi ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>paljuski enda teha, et igav poleks. Ajaraiskamine on see siis, kui sa ei suuda seal toimuvale eesmärki leida. Asi tahtmises kinni.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üldiselt oleks soovitav teha vähemalt alguses treeneri juuresolekul,et tehnika õige oleks.jah, eriti veel täisküki puhul….oht traumadeks suurem, kui poolküki puhul
